← Eesti

3-12-475/33

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. oktoober 2012, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla 3-12-475 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. septembri
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Nikolai Lilitškin esitas
  7. veebruaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes Tartu Vangla vastu summas 2 000 eurot. Kaebuse kohaselt nõudsid vanglaametnikud
  8. aastal S-hoones viibinud kaebajalt kambris nimesildi kandmist, kuigi selle kandmise kohustust kambris kaebaja arvates ei ole. Kaebaja pani nimesildi kaela alles kambrist väljudes, mistõttu karistati teda korduvalt kartseriga. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitanud ka vanglale, kuid see jäeti rahuldamata. Koos kaebusega esitas N. Lilitškin menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
  9. Tartu Halduskohtu
  10. märtsi
  11. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 100 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt ei ole kahtlust kaebaja maksejõuetuses, kuid kohtu hinnangul puuduvad kaebusel eduväljavaated. Vangistusseadusega on üheselt sätestatud kinnipeetava kohustus kanda riietusel nimesilti. Kaebaja on nimetatud nõuet korduvalt eiranud, mistõttu on teda karistatud kartserisse paigutamisega kokku 20 ööpäevaks.
  12. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
  13. märtsi
  14. a määruse peale määruskaebuse, kuid see jäeti Tartu Ringkonnakohtu
  15. juuni
  16. a määrusega rahuldamata.
  17. N. Lilitškin esitas
  18. juulil 2012 määruskaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu
  19. juuni
  20. a määruse peale, kuid Riigikohtu
  21. augusti
  22. a määrusega ei võetud määruskaebust menetlusse.
  23. Tartu Halduskohtu
  24. septembri
  25. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 alusel, kuna kaebaja ei ole tähtajaks tasunud riigilõivu ega ole esitanud ka taotlust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  27. septembri
  28. a määruse tühistamist ja tema riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. Kaebajal puuduvad vahendid nõutava riigilõivu tasumiseks, kuna vanglal ei ole talle tööd pakkuda. Kohus pole andnud hinnangut sellele, kui intensiivselt on vangla kaebaja õigusi rikkunud. Ühtlasi venitab kohus asja menetlust, kui määrab pidevalt riigilõive ning kaebaja on sedasi sunnitud neid määrusi vaidlustama. Asja sisulise aruteluni pole kohus veel jõudnud. Antud juhul on piiratud N. Lilitškini kaebeõigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  30. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on ilmselgelt maksejõuetu, mistõttu puuduvad N. Lilitškinil rahalised vahendid tasumaks nõutavat riigilõivu.
  31. Ringkonnakohus ei näe vajadust sisuliselt anda hinnangut N. Lilitškini esitatud kaebuse eduväljavaadetele edasises menetluses lähtudes HKMS § 111 lg-dest 1 ja 3, kuna halduskohtu
  32. märtsi
  33. a määrus, millega nõuti riigilõivu tasumist, on jõustunud Riigikohtu
  34. augusti
  35. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega, ja selle muutmine ei ole enam korralise edasikaebemenetluse raames võimalik. Kaebaja ei ole nõutud tähtajaks riigilõivu tasunud ega esitanud ka taotlust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Seega on halduskohus kaebuse õiguspäraselt tagastanud. Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.