MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk
- mai 2012, Tartu 3-11-1964 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla poolt (seoses kiriku külastamise keelamisega) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Tartu Halduskohtu 19.08.
- a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Nikolai Lilitškin esitas 31.05.2011 Tartu Vanglale kahjunõude summas 1000 eurot selle eest, et temal ei võimaldata oma usulisi vajadusi rahuldada. Kuna kahjunõue oli vene keeles, saadeti see enne menetlusse võtmist tõlkimisse. Tõlgitud kahjunõudest ei selgunud, millise vangla otsustuse või tegevuse tõttu ei saa N. Lilitškin oma usulisi vajadusi rahuldada ega see, milline kahju temale tekkinud on. Kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg kuni 15.08.
- N. Lilitškin esitas 01.06.2011 Tartu Vanglale kahjunõude summas 1000 eurot selle eest, et temal ei võimaldata käia kirikus. Sarnaselt eelmise kahjunõudega saadeti see enne menetlusse võtmist tõlkimisse ning ka seekord ei olnud võimalik kahjunõudest aru saada, kes on kaebajale teinud takistusi kirikusse pöördumisel, kas ta on ise üldse selleks soovi avaldanud ning samuti ei olnud kahjunõudest nähtav, milline kahju kaebajale tekkis. Kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks anti tähtaeg kuni 22.08.2011.a.
- 08.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini kaebus (kirjutatud 05.08.2011), milles taotleti Tartu Vanglalt kahju hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitas Tartu Vangla kahju seoses sellega, et kaebajal on vanglas keelatud külastada kirikut.
- Tartu Halduskohtu 19.08.
- a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 3 1 p 1 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebaja küll esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuded seoses tema usuliste vajaduste rahuldamata jätmisega, aga kahjunõuete menetlus oli vanglas pooleli ning seega oli kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult, ootamata ära vangla otsust tema kahjunõude osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 19.08.
- a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõigust ja protsessinorme, kuna kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla ei lahendanud taotlust kahe kuu jooksul, mistõttu kohtueelne menetlus oli läbitud ning kaebajal oli õigus kohtusse pöörduda. Puuduste kõrvaldamise kohustusest sai kaebaja teada kohtumäärusest, kuna sellekohane teave toimetati kaebajale kätte võõrkeeles ja ilma tõlketa. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik puudusi kõrvaldada ning vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg 81 piirab põhiseadusvastaselt kaebaja õigust kohtusse pöörduda. Kaebaja selgitas kaebuse asjaolusid uuesti, kuna halduskohus ei lahendanud tema kaebust sisuliselt.
- Tartu Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on kaebaja ebaõigesti tõlgendanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatut, kuna haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui taotluses on puudusi, mida saab kõrvaldada, hakkab tähtaeg kulgema puuduste kõrvaldamise hetkest. Ebaõige on kaebaja väide, et ta ei ole näinud kirja puuduste kõrvaldamiseks – N. Lilitškin tunnistab ka ise, et talle anti kätte kiri kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks, millele vastamise tähtajaks oli 15.08.
- Kaebaja viide eesti keele mittevaldamise kohta on arusaamatu, arvestades seda, et kaebaja tsiteerib oma määruskaebuses Riigikohtu lahendeid, põhiseadust ning selle kommenteeritud väljaannet, mis vastustajale teadaolevalt on olemas ainult eesti keeles. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti N. Lilitškini kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebajal oli kaebuse esitamise aja seisuga läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
- Kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb läbida enne kohtusse pöördumist. Olukord, kus isik läbib kohtueelset menetlust kohtumenetluse ajal, ei tingi kaebuse menetlemist, kuna enne kohtusse pöördumist oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
- Tartu Vangla 15.08.
- a vastusest kohtu päringule nähtub, et N. Lilitškinil on kohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja seda ei eita ka kaebaja ise, leides hoopis, et VangS § 1 1 lg-st 8 tuleneva kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks vaid taotluse esitamisega vanglale. Kaebaja sellekohane arvamus on ekslik. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on 2 eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vastustaja ja halduskohus on märkinud õigesti, et tulenevalt RVastS § 18 lg-st 1 algab kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise kahekuuline tähtaeg hetkest, mil haldusorganile on esitatud nõuetekohane taotlus. Seetõttu ei olnud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamise tähtaeg hakanud veel kulgema, kuna kaebaja ei olnud kõrvaldanud taotluses puudusi. Kohustuslik kohtueelne menetlus oli kohtusse pöördumise hetkel ja ka halduskohtu määruse tegemise aja seisuga läbimata.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohustusliku kohtueelse menetluse kehtestamist pidada põhiseadusega ega ka Euroopa Liidu regulatsioonidega vastuolus olevaks. Kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist on peetud võimalikuks muuhulgas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec
(2001)9 liikmesriikidele haldusorgani ja eraisikute vaheliste vaidluste lahendamiseks (vt appendix, par II i ja III 1 ii). Kohustuslikku kohtueelset menetlust, kui see ei kesta ülemäära kaua ning tagatud on vaideotsuse vaidlustamise võimalus kohtus, on põhiseaduspäraseks pidanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.03.2004. a määrus asjas nr 3-4-1-5-04). Kaebaja väide, et ta ei ole puuduste kõrvaldamise kirja kätte saanud, on ümber lükatud tema enda sõnadega, sest ta tunnistas, et talle anti kätte kiri kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks, millele vastamise tähtajaks oli 15.08.2011 (määruskaebuse tõlge, lk 2 pöördel). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kuna kaebaja on suuteline orienteeruma vaid eesti keeles avaldatud kohtulahendites ja kommenteeritud väljaandes, siis on otsitud kaebaja väide, et ta ei saanud eesti keelsest puuduste kõrvaldamise kirjast aru. Kaebaja viide kaebuse sisuliselt lahendamata jätmisele on asjakohatu, kuna halduskohus ei pidanudki esitatud hüvitamiskaebust sisuliselt läbi vaatama, sest kohus tagastas selle HKMS vr § 11 lg 31 p 1 alusel kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk