3-12-475/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-475 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 200 eurot hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.03.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.03.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
3. Kaebajat karistati
4. aastal korduvalt selle eest, et kaebaja ei kandnud loenduse ajal nimesilti. 11.04.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles väitis, et
5. aastal nõudis üks valvur kaebaja käest süstemaatiliselt, et kaebaja kannaks loenduse ajal nimesilti. Taotluse kohaselt tekitas valvur kaebajale ebameeldivusi, mis väljendusid alusetult kartseris viibimises. 20.06.2011 jättis Tartu Vangla kaebaja taotluse rahuldamata, kuna ametniku korraldused ei olnud alusetud ning olid kaebajale täitmiseks kohustuslikud. Tartu Vanglale teadaolevalt olid kõik käskkirjad kaebaja kartserisse paigutamise ja seal viibimise ajal kehtivad. Samuti ei olnud hiljem tuvastatud, et vangla oleks käskkirjade andmisel õigusvastaselt käitunud.
6. 04.03.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes Tartu Vangla vastu summas 2000 eurot. Kaebuse kohaselt nõudsid vanglaametnikud
7. aastal S-hoones viibinud kaebajalt kambris nimesildi kandmist, kuigi selle kandmise kohustust kambris kaebaja arvates ei ole. Kaebaja pani nimesildi kaela alles kambrist väljudes, mistõttu karistati teda korduvalt kartserikaristusega. Kaebaja esitas kohtule ka taotluse kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning taotluse tõlkida kaebus kohtu tõlgi poolt vene keelest eesti keelde.
8. Tartu Halduskohus võimaldas 27.03.
9. a määrusega kaebajale menetlusabi tõlkekulude katteks käesoleva haldusasja menetlemisel ja asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks esimeses kohtuastmes, kuid jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu 100 euro tasumiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt puuduvad kaebaja kahju hüvitamise kaebusel seonduvalt nimesildi kandmise kohustusega eduväljavaated. Vangistusseadusega on üheselt sätestatud kinnipeetava kohustus kanda oma nimega nimesilti. Vangistusseadus ega ükski teine vangistusalane õigusakt ei anna kinnipeetavale õigust otsustada, kas ja millal ta nimesilti kannab ja millal ei kanna. Seega leiab Tartu Halduskohus, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10. 09.04.2012 laekus Tartu Halduskohtusse kaebaja määruskaebus, milles kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.03.
11. a määrus. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja lisanud kaebusele tõendi selle kohta, et tal ei ole raha. Kaebaja väitel on asjaolu, et tal puuduvad rahalised vahendid, tingitud sellest, et vangla ei paku kaebajale tööd. Kaebaja väidab, et ta oleks nõus tasuma riigilõivu, kui tal oleksid selleks vahendid. Samuti märgib kaebaja, et on nõus maha müüma oma vara ja Tartus aadressil Pikk 48 asuva kinnistu selleks, et tasuda riigilõivu. Kaebaja on seisukohal, et temalt kui kodakondsuseta isikult on ära võetud õigus kohtumenetlusele riigilõivu tasumata jätmise tõttu, mis on vastuolus ÜRO Peaassamblee 14.12.
12. a resolutsiooni nr 428 (V) artikliga 16.1, mille kohaselt on igal kodakondsuseta isikul õigus vabalt pöörduda kokkuleppes osalevate riikide territooriumil asuvatesse kohtutesse. Samuti viitab kaebaja nimetatud resolutsiooni artiklile 16.2, mille kohaselt on kodakondsuseta isikul võrdselt tema asukohariigi kodanikuga õigus pöörduda kohtusse ning saada õigusabi, samuti olla vabastatud kohtukulude ettetasumisest. Kaebaja leiab, et tema õigus vabastab teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel kohtusse selle esialgse läbivaatamise puhul. Kaebaja leiab, et halduskohus on kaebaja kaebust läbi vaadates teadvalt moonutanud seadust. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud oma seisukohta, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Kaebaja leiab, et tema õigusvastane paigutamine 20 päevaks kartserisse on tema õiguste oluline rikkumine ning just isikule põhiseadusega kehtestatud kohtusse pöördumise õiguse tagamine ongi riigilõivust vabastamise eesmärgiks. Kaebaja märgib täiendavalt, et tema õigus realiseerida oma olulisi huvisid, ja tema elukorraldus sõltub olulisel määral vanglast, mistõttu on kaebajal talle negatiivsete tagajärgede ilmnemise korral õigus kohtulikule läbivaatamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 27.03.
14. a määruse tühistamiseks ei ole alust.
15. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajat
16. aastal nimesildi mittekandmise eest karistatud kolme korral kartserikaristusega (Tartu Vangla käskkirjad nr 1-4/1580, 1-4/1581, 1-4/1660). Kokku on kaebajale karistuseks määratud 20 ööpäeva kartseris. Distsiplinaarkaristuste määramise tingis kaebaja keeldumine kandmast kambris nimesilti. Alus nimesildi kandmiseks ka kambris tuleneb aga VangS § 46 lg 1 lausest 2, mis sätestab üheselt, et kinnipeetavad on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Seega ei saanud vanglaametniku kaebajale antud korraldus kanda riietusel nimesilti alusetu ning kaebaja pani nimetatud korraldusele mitteallumisega toime VangS § 67 p 1 rikkumise, s.o ei allunud vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamiselt käesolevas haldusasjas. Vangistusseaduse § 46 lg 1 teisest lausest tulenev kinnipeetava kohustus kanda riietusel nimesilti saab kehtida ainult kogu vangla territooriumil, kuna nimetatud säte ei erista nimesildi kandmist erinevates vangla piirkondades ega kambrisiseselt ja kambriväliselt. Samuti ei ole nimetatud sätte eesmärgiks teha vahet nime kandval märgisel ja sildil, vaid see kannab endas üheselt eesmärki, et kinnipeetava riietuselt peab nähtuma tema nimi. Kaebuses esitatud viide reglemendile, mis sätestab, et kambrist väljudes paneb kinnipeetav nimeplaadi kaela, ei ole asjakohane.
18. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt peab kinnipeetav vangla poolt väljastatud nimesilti kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt. Täiendavalt sätestab Tartu Vangla kodukorra p 6.2, et kinnipeetavad on loenduse ajal kohustatud kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt väljastatud nimesilti. Seega ei erista ka nimetatud sätted nimesildi kandmist ühel või teisel osal vangla territooriumist.
19. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamiselt eduväljavaadete puudumise tõttu HKMS § 111 lg 1 tähenduses. Maili Lokk Agu Timmi 3 Madis Ernits