3-11-631/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-631 Haldusasi MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kaebus Põltsamaa Linnavalitsuse 20.12.

1. a korralduse nr 484 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.03.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 21.03.
5. a määrus, täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
6. Põltsamaa Linnavalitsus lõpetas 20.12.
7. a korraldusega nr 484 Põltsamaa Liiklusklubiga „Autom“ sõlmitud õppehoone ruumide, asukohaga Lille tn 2 Põltsamaa linn, tasuta kasutamise lepingu alates 01.02.
8. MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi (liiklusklubi) esitas linnavalitsuse korraldusele vaided Põltsamaa Linnavolikogule ja Linnavalitsusele, kuid vaided jäeti rahuldamata.
9. Liiklusklubi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põltsamaa Linnavalitsuse 20.12.
10. a korralduse nr 484 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt puudub linnavalitsuse korraldusel õiguslik alus, kuna liiklusklubi on tema kasutuses olevaid ruume Lille tn 2 asuvas õppetöökoda-garaažis kasutanud 05.04.1976 sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud õigussuhte alusel. Liiklusklubi ei ole antud ruumide osas kunagi avaldanud tahet ega andnud nõusolekut võlaõigusliku tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks. Kaebuses esitas liiklusklubi taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras linnavalitsuse vaidlustatud otsuse täitmine kuni kohtumenetluse lõpuni.
11. Tartu Halduskohtu 22.03.
12. a määrusega tagastati liiklusklubi kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel ning jäeti liiklusklubi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt saab halduskohtusse kaebuse esitada vaid sellise õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtule ei anna pädevust asja läbivaatamiseks pelgalt see, kui dokument on vormistatud haldusaktina ning sisaldab halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet. Riigikohtu halduskolleegium on 20.04.
13. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-06 (p 10) leidnud, et halduskohtul ei ole pädevust hinnata haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust ka siis, kui selline tahteavaldus on väljendatud osana haldusaktist. Liiklusklubi on linnavalitsuse korralduse vaidlustanud põhjusel, et väidetavalt on ta Lille tn 2 asuvat õppetöökoda-garaaži kasutanud 05.04.1976 sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud õigussuhte alusel ega nõustu, et tema ning Põltsamaa Linnavalitsuse vahel on võlaõiguslik tasuta kasutamise leping. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja vaidlustanud haldusaktis väljendatud haldusorgani tsiviilõiguslikku tahteavaldust. Linna tahteavalduse kehtivuse ning kaebaja väidete hindamiseks tuleb teha kindlaks, milline õigussuhe oli poolte vahel seoses kaebaja poolt Lille tn 2 asuva õppetöökoda-garaaži kasutamisega. Sellise pooltevahelisest tsiviilõigussuhtest tuleneva asjaolu tuvastamine ja linna tahteavalduse hindamine on üldkohtu pädevuses. Et kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, jättis halduskohus rahuldamata Liiklusklubi esialgse õiguskaitse taotluse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
14. Liiklusklubi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.03.
15. a määruse tühistada ja teha uus määrus Põltsamaa Linnavalitsuse 20.12.
16. a korralduse nr 484 tühistamiseks või saata asi uueks lahendamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus valesti hinnanud kaebuse eset. Kaebust ei esitatud kaebaja ja Linnavalitsuse suhte õiguslike aluste kindlakstegemiseks kaebaja poolt kasutatavate ruumide osas. Kaebus esitati linnavalitsuse korralduse tühistamiseks, kuna korraldus oli antud õigusliku aluseta. Halduskohus on oma määruses jõudnud valele järeldusele ka küsimuses, kas tegemist on kaebusega avalik-õiguslikus või tsiviilõiguslikus vaidluses. Isegi kui vaidlustatud korralduses nimetatud tasuta kasutamise leping oleks olnud kunagi sõlmitud, oleks ikkagi tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, sest kui tegemist oleks linnale kuuluva varaga, reguleeriks sellise vara kasutamist ja käsutamist linnavolikogu poolt kehtestatud kord ja võimalikud vaidlused tuleks lahendada selle korra alusel. Halduskohus ei täitnud HKMS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust, kui ei teinud kaebajale ettepanekut taotleda näiteks vaidlustatud korralduse õigusvastasuse kindlakstegemist või ettepanekut esitada muu võimalik taotlus esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Esitatud kaebuse lahendamisel oleks halduskohtul, tulenevalt Riigikohtu 24.09.
17. a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-50-08, olnud pädevus tegeleda ka kaebaja kasutuses olevate ruumide õigussuhte küsimusega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
18. Põltsamaa Linnavolikogu leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja vaidlustab haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust ehk lepingu ülesütlemisavaldust ning viitab omandiõiguse olemasolule, mille tuvastamine on üldkohtu pädevuses. Kaebaja seisukoht, et vaidlusel on avalik-õiguslik iseloom, on ekslik. See, et 2 vaidluse aluseks olev vara kuulub Põltsamaa linnale, ei tähenda, et vaidlus selle üle muutub automaatselt avalik-õiguslikuks. Samuti ei tähenda see, et linnavara kasutamist ja käsutamist reguleerib linnavolikogu poolt kehtestatud kord, et kõik linnavaraga seotud vaidlused tuleb lahendada halduskohtus. Sõlmides liiklusklubiga tasuta kasutamise lepingu ja esitades vaidlustatud korraldusega ülesütlemisavalduse, ei teostanud Põltsamaa Linnavalitsus avalikku võimu, vaid astus suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Vaidlustatud korralduse eesmärk oli suunatud liiklusklubiga sõlmitud võlaõigusliku lepingu lõpetamisele ehk lepingu ülesütlemisavalduse esitamisele. Sellest tulenevalt ei saa selline tahteavaldus olla avalik-õiguslik olenemata sellest, et selle aluseks oli haldusakt. Kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-50-08 ei puutu antud juhul asjasse. Nimetatud asjas puudutas vaidlus vara peremehetuks tunnistamist ehk avaliku võimu teostamist kohaliku omavalitsuse poolt. Kaebaja viidatud seiskoht pärineb mitte haldusasjast nr 3-3-1-50-08, vaid Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast asjas nr 3-3-1-39-01, millest kaebaja tegi ekslikult järeldusele, et halduskohus on igal juhul pädev tuvastama asja omanikku, kui see on vajalik haldusakti õiguspärasuse hindamiseks. Riigikohtu antud asjas tehtud seiskohast tuleneb hoopis see, et asja omaniku tuvastamine halduskohtu poolt on õigustatud üksnes siis, kui tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega ning see on vajalik haldusakti õiguspärasuse tuvastamiseks. Käesoleval juhul on aga tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamine avalik-õigusliku vaidluse raames ei tooks kaasa kaebaja taotletud eesmärki. Haldusakti saab halduskohtus vaidlustada üksnes siis, kui on rikutud isiku subjektiivne avalik õigus. Antud juhul pole tegemist subjektiivse avaliku õigusega. Vaidlustatud korraldusega ei reguleerinud Põltsamaa Linnavalitsus avalikõiguslikke suhteid ega teostanud võimu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.03.
20. a määrus tuleb jätta jõusse ja MTÜ Autom Põltsamaa Liiklusklubi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
21. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sarnaselt sätestas kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 3 lg 1 p 1, et halduskohtu pädevusse kuulub avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Käesoleval juhul on küsimuse all kohalikule omavalitsusele kuuluva õppehoone ruumide (õppetöökoda-garaaž)
22. aastast saati kestnud tasuta kasutuse õiguslik iseloom. Ringkonnakohus leiab, et tegu ei ole avalikõigusliku suhtega.
23. Riigikohtu üldkogu on leidnud: „Avalik õigus kui osa õiguskorrast ongi määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega.“ (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 14.) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud, et formaalset asjaolu nagu akti vorm ei saa käsitada määravana suhete liigi piiritlemisel, vaid määravaks on, kas isiku ja avaliku võimu organi vahelised suhted on võimusuhted. (RKPJKo 08.10.2007, 3-4-1-15-07, p 17.) Õppetöökoja-garaaži teisele isikule kasutada andmine tasuta või tasu eest ei ole võimusuhe. Ükski norm ei kohusta ega õigusta riiki ega ühtegi muud avaliku võimu kandjat kui sellist andma ruume kellelegi kasutada, vaid seda võivad teha kõik tsiviilkäibes osalejad ühtviisi, andes neile kuuluva ruumi kellegi teise isiku kasutusse. Sama kehtib ka sellise kasutamise lõpetamise kohta. Kellegi teise omandis olevate ruumide kasutamise lõpetamise vaidluses puudub spetsiifiline võimusuhe, mis õigustaks halduskohtu poolset kontrolli. Tegemist on seega tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus. 3 Agu Timmi Einar Vene 4 Madis Ernits