KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 16.07.2012, Tartu Haldusasi AS Raunistal kaebus Lüganuse Valla

§ 16

lg-st 8 ei ole üheselt arusaadav, kas selles on silmas peetud ettepanekute ja vastuväidete esitamise ajana vaid avalikustamist või kogu planeeringu koostamise perioodi. Lüganuse Vallavolikogu on seisukohal,

§ 16

lg 8 kohaldamise osas peab sisulise hinnangu andma kohus käimasoleva kohtuvaidluse käigus. Lüganuse Vallavolikogu märgib oma vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest ehk see peab teenima sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kuna Lüganuse Vallavolikogu võib anda välja ehituslube tuulikute püstitamiseks ja otsuse tühistades ei saa kohtuotsust enam täita, kui tuulikud on paigaldatud, on Lüganuse Vallavolikogu seisukohal, et kaebuse rahuldamise korral ei ole täielikult välistatud olukord, et kaebuse esitaja õiguste kaitse võib osutuda raskendatuks. Seega jätab Lüganuse Vallavolikogu sisulise otsustuse esialgse õiguskaitse osas ringkonnakohtu otsustada.

1. 01.06.2012 esitas Kaitseministeerium Tartu Ringkonnakohtule oma seisukoha kaebaja esitatud määruskaebuse osas. Kaitseministeerium on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 27.04.
2. a määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaitseministeerium leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole antud juhul põhjendatud, kuna taotluse rahuldamata jätmisel ei ole kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud või võimatu. Samuti leiab Kaitseministeerium, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei loo kaebuse esitaja jaoks olukorda, et tema õigused saaksid pöördumatult kahjustatud, ega too endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist ei ole enam võimalik. Kaitseministeerium märgib,

§ 17

lg 2 p 5 kohaselt tuleb enne üldplaneeringu vastuvõtmist see kooskõlastada muuhulgas Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid. Kaitseministeeriumile enne vastuvõtmist kooskõlastamiseks esitatud planeering ei sisaldanud kaebaja planeerimisettepanekut, samuti ei ole kaebaja kordagi selles küsimuses ise Kaitseministeeriumi poole pöördunud enne ega pärast planeeringu vastuvõtmist ega kehtestamist. Kuigi kaebuse esitaja nimetatud kaks kinnistut jäävad osaliselt sektorisse, millele Kaitseministeerium on andnud oma tingimusliku kooskõlastuse teemaplaneeringu raames, ei ole ilma vastavat analüüsi tegemata võimalik öelda, kas kaebuse esitaja esitatud planeerimisettepanekut on Kaitseministeeriumil üldse võimalik kooskõlastada. 4 Kaitseministeerium on seisukohal, et õige ei ole kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsusega kehtestatud tuulikupositsioonid välistavad tema soovitud tuulikute rajamist, sh edaspidi ka omaette planeeringuna, kuna vaidlustatud otsusega realiseeritakse ette nähtud maksimaalne võimalik tuulikupositsioonide arv. Tuulikupositsioonide määratlemine teemaplaneeringus ei tähenda, et neid ei oleks võimalik hilisemate planeeringute käigus muuta või täiendavalt kehtestada. Ka kehtestatud teemaplaneeringuga hõlmatud tuulikupargi tuulikute ehitusprojektid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ja Kaitseministeeriumil on õigus jätta tuulikute ehitusprojektid kooskõlastamata, kui ei ole leitud piisavalt lahendusi tuulikupargi mõjude vähendamiseks ega tagatud piisav radarkattepildi kvaliteet ning radari töövõime. Seega ei tähenda see kõikide vaidlustatud otsuses kajastuvate tuulikupositsioonide realiseerumist ning määruskaebuses nimetatus tagajärje saabumine kaebuse esitajale ei ole tõenäoline. Kaitseministeerium nõustub halduskohtuga, et antud juhul kaalub ka avalik huvi planeerimismenetluse lõpetamise vastu üles esialgse õiguskaitse kohaldamise, võttes sealjuures arvesse asjaolu, et kaebaja ei esitanud oma planeerimisettepanekut enne planeeringu vastu võtmist, samuti et esitatud ettepanek ei olnud läbinud planeerimisseaduses sätestatud planeerimisetappe, sh ei olnud selle üle läbi räägitud Kaitseministeeriumiga, ning et vaidlusaluse ettepaneku menetlemine edaspidi on võimalik eraldi planeeringuna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
2. Kõigepealt tõlgendab ringkonnakohus kaebaja taotlust. Kaebaja soovib teemaplaneeringu kehtestamise otsuse täitmise peatamist kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Teemaplaneering ei ole aga otsus, mida oleks võimalik vahetult täita, vaid see saab olla üksnes aluseks projekteerimistingimuste väljastamisele, mis saavad omakorda olla aluseks projektide koostamisele jne. Mõistlik ja kohane on seetõttu tõlgendada kaebaja taotlust taotlusena peatada teemaplaneeringu kehtivus. Kui teemaplaneering ei kehtiks, ei saaks selle alusel väljastada projekteerimistingimusi.
3. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus teha kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul soovib kaebaja rajada Lüganuse valda tuulegeneraatoreid. Lüganuse valla arengukava kohaselt võib Lüganuse valda rajada maksimaalselt 30 tuulegeneraatorit. 18.08.
4. a otsusega kehtestatud Purtse tuulikupargi teemaplaneeringualal asub 4 tuulegeneraatorit ning 29.03.
5. a otsusega nr 99 kehtestatud Varja tuulikupargi teemaplaneeringuga määratakse 26 tuulegeneraatori asukoht. Seega ei ole kaebajal kehtiva õiguse järgi võimalik püstitada soovitud 17 tuulegeneraatorit. Tegemist on subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud taotlusega HKMS § 249 lg 1 ls 1 mõttes.
6. Käesoleval juhul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, kuna esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel ei esine kaebaja jaoks pöördumatut tagajärge ning 5 vastanduvaid huvisid kaaludes ei kaalu kaebaja huvid üles teemaplaneeringu kehtima jätmise huvi.
7. Esiteks ei esine esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaebaja jaoks pöördumatut tagajärge. Peab paika, et Lüganuse valla planeerimisaktidega on ette nähtud kõigi valla arengukavas kavandatava 30 tuulegeneraatori võimalikud asukohad. Samuti peab paika kaebaja väide, et kehtestatud teemaplaneeringu alusel saab käesoleval juhul väljastada projekteerimistingimused, mille alusel saab omakorda koostada projekti, taotluse ehitusloa väljastamiseks ning väljastada ehitusloa (EhS § 2 lg 4 ja 5, § 3 lg 1, § 12 lg 1 ja 2, § 18, § 19 lg 1 p 2, lg 3, § 23 lg 2 p 1 ja 2, § 24 lg 1 p 1 ning PlanS § 3 lg 2 ja lg 3 p 2, § 8 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 7, § 292). Samas tuleb aga arvestada sellega, et teemaplaneeringu jõustumisega ei asetata kaebajat olukorda, mis välistaks lõplikult tuulegeneraatorite püstitamise Lüganuse valda. Esiteks on võimalik, et ette nähtud kohtadele ei püstitata siiski tuulegeneraatoreid, vaid algatatakse hoopis uus teemaplaneering ning võimaldatakse kaebajal püstitada tuulegeneraatorid soovitud kohtadesse. Teiseks on võimalik, et vald muudab tulevikus oma arengukava ja suurendab kavandatavate tuulegeneraatorite arvu. Kolmandaks on kaebajal võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlused väljastatavate ehituslubade kehtivuse peatamiseks. Viimane on kaebaja jaoks küll ebamugav, kuid mitte võimatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ära hoida soovitava tegevuse aluseks on juba uus haldusakt – ehitusluba, mitte praegu vaidluse all olev teemaplaneering, ning et ehitamise ärahoidmiseks tuleks kaebajal vaidlustada ehitusluba. Eelnevast johtuvalt ei ole esialgse õiguskaitse andmata jätmise korral kaebaja jaoks pöördumatu tagajärje ohtu.
8. Samuti ei kaalu kaebaja huvid üles teemaplaneeringu kehtestamise huvi. Hinnates summaarselt kaebuse perspektiive, kaalub ringkonnakohus kaebaja ühte peamistest kriitikapunktidest, et ettepaneku tagasilükkamisel ei esitatud ühtegi sisulist argumenti, miks tema planeerimisettepanekut ei arvestatud. Ringkonnakohus osutab sellele, et teemaplaneering oli avalikul väljapanekul 16.12.2011 kuni 13.01.2012, kuid kaebaja esitas omapoolsed ettepanekud alles 24.01.
9. Kaebaja on küll seisukohal,

§ 16

lg 8 alusel võib isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kogu planeeringu koostamise menetluse aja vältel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PlanS § 16 lg 8 ls 1 sätestab, et planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Laused 2 ja 3 sätestavad ettepanekutele vastamise korra. Et sisustada planeeringu koostamise aja mõistet, tuleb võtta arvesse selle sätte pealkirja ja süstemaatilist asukohta seaduses. Nimelt kannab PlanS § 16 pealkirja „Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel“. Sellele järgnevad § 17 „Planeeringu kooskõlastamine“ ja § 18 „Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“. Paragrahvide järjekord määrab kindlaks planeerimismenetluse etapid. Ehk siis PlanS § 16 lg 8 kehtib planeerimismenetluse etapi kohta, mis eelneb planeeringu kooskõlastamisele, millele omakorda järgneb planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek. Teemaplaneeringu avalik väljapanek leidis aset 16.12.2011 kuni 13.01.

1. Selleks ajaks oli planeerimisetapp „Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel“ juba lõppenud. PlanS § 20 lg 1 sätestab, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta; vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Sellest tulenevalt oli 24.01.2012 lõppenud ka vastuväidete esitamise tähtaeg ja kaebaja ettepanek oli hilinenud. Halduskohus peab peaasja menetluses välja selgitama, kas teemaplaneeringu koostamisel oli järgitud kõiki seaduse nõudeid. Kuna kaebuse perspektiivide summaarsel hindamisel ei ole ringkonnakohtul teavet puuduste kohta, ei saa pidada kaebuse perspektiive eriti kõrgeks. Seetõttu ei ole alust kaebaja huvisid eelistada üldisele huvile teemaplaneering jõustada ja selle alusel hakata väljastama projekteerimistingimusi. 6
2. Olukorras, kus kaebajale saabuv kahjulik tagajärg pole kaugeltki kindel, peab ringkonnakohus ebaproportsionaalseks avaliku huvi kahjustamist ja vaidlustatud teemaplaneeringu kehtestamise otsuse kehtimise peatamist. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Maili Lokk Agu Timmi 7 Madis Ernits