MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2649 Haldusasi Investland OÜ kaebus Misso Vallavolikogu 27. augusti 2008. a otsuse nr 1-3/20 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. juuni 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Investland OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Investland OÜ, esindaja adv Paul Keres Vastustaja Misso Vallavolikogu, esindaja v. adv Kati Raudsepp Kolmandad isikud OÜ Collade, esindaja Tuulikki Laesson ja Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. juuni 2011. a määrus. 3. Lugeda Investland OÜ kaebus tähtaegselt esitatuks ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Misso Vallavolikogu 27. augusti 2008. a otsusega nr 1-3/20 kehtestati Misso vallas Lütä külas asuva Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering. Detailplaneeringuga on hõlmatud ka Muru maaüksus ning kaks reformimata riigimaad, mis piirnevad Investland OÜ omandis oleva Kõrgemäe kinnistuga. 2. Investland OÜ esitas 13. novembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Misso Vallavolikogu eeltoodud otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on Männi detailplaneeringu kehtestamine toimunud vastuolus planeerimisseaduse ja haldusmenetluse seaduse nõuetega ning detailplaneering piirab ebaproportsionaalselt Investland OÜ omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Investland OÜ leidis, et kaebus on tähtaegne, kuna ta sai Männi detailplaneeringu kehtestamisest teada 27. oktoobril 2009, kui tema esindaja tutvus planeeringuga Misso Vallavalitsuses. Investland OÜ esitas 29. jaanuaril 2010 halduskohtule taotluse, milles palus juhul, kui kohus leiab, et kaebus on esitatud hilinenult, tuvastada vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasus. Taotlust kordas Investland OÜ 15. juunil 2011 kohtule esitatud seisukohas. 3. Tartu Halduskohtu 30. juuni 2011. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel põhjusel, et kaebus vallavolikogu otsuse tühistamiseks oli esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamise taotlust ei olnud esitatud. Juhindudes HKMS § 92 lõigetest 4 ja 7 mõistis halduskohus Investland OÜ-lt OÜ Collade kasuks välja menetluskulud summas 7833,48 eurot. Määruse põhjendused:
- a)Asjas kogutud tõendid ei kinnita väidet, et Investland OÜ sai kaevatavast haldusaktist teada 27. oktoobril 2009, kui Investland OÜ volitatud esindaja T.T. tutvus Misso Vallavalitsuses planeeringuga ja planeeringu kehtestamise otsus talle väljastati. Männi detailplaneeringu kehtestamisest pidi Investland OÜ teada saama hiljemalt 5.oktoobril 2009. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Investland OÜ oli Männi detailplaneeringu kehtestamisest tegelikult tunduvalt varem teadlik. Tõendatud on asjaolu, et T.T. ja A. Moks tegutsesid Investland OÜ huvides. Investland OÜ kontaktisikuna tegutsenud T.T. ile oli juba 2008. a suvel teada, et toimub Männi kinnistu detailplaneeringu menetlus ja ka selle planeeringu menetluse käik. T.T. i kaudu pidi Männi kinnistu detailplaneeringu menetluse käik ja võimalikud probleemid olema teada ka Investland OÜ seaduslikule esindajale T.K. le. Seega pidi Investland OÜ-l juba 2008. a sügisel olema alust arvata, et on kehtestatud Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, mis võib riivata tema huve ja õigusi. Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise aeg oli võimalik viivitamatult välja selgitada ning välja nõuda detailplaneeringu kehtestamise otsus ja planeeringumaterjalid, et otsustada planeeringu vaidlustamise vajadus. Planeeringute koostamine on avalik, mistõttu puudus vallal vajadus esindusõiguse olemasolu kontrollida ning isikutel kohustus esindusõiguse olemasolu tõendada.
- b)Arvestades asjaolu, et Investland OÜ seaduslik esindaja on ka varem planeerimismenetlusega kokku puutunud, siis ei saa mõistlikuks pidada aega, mis Investland OÜ-l kulus kohtusse pöördumiseks. Investland OÜ ei astunud kohaseid samme selleks, et haldusakt talle viivituseta teatavaks tehtaks. Kui haldusakt ei olnud kättesaadav valla kodulehel, oli võimalik telefoni teel paluda see saata või esitada vallavalitsusele vastav teabenõue.
- c)Käesoleva asja raames ei ole võimalik lahendada Investland OÜ kaebust vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tuvastamisnõude menetlemine on võimalik alles siis, kui kohtumäärus käesolevas asjas on jõustunud. Selle nõude osas on veel läbimata nii ettevalmistava kui eelmenetluse staadium. Kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta ei takista kaebajat pärast määruse jõustumist pöördumast kohtusse vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kui selleks on põhjendatud huvi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Investland OÜ määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada, lugeda kaebus tähtaegseks ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Kui ringkonnakohus leiab, et kaebus on esitatud hilinenult, palub Investland OÜ tühistada halduskohtu määrus osas, millega jäeti lahendamata tema taotlus nõude muutmiseks ja saata haldusasi Tartu Halduskohtusse eelmenetluse jätkamiseks. Lisaks palub Investland OÜ jätta rahuldamata OÜ Collade menetluskulude väljamõistmise taotluse. Määruskaebuse põhjendused: 2
- a)Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et tõendatud on asjaolu, et T.T. ja A. Moks tegutsesid Investland OÜ huvides. Kohus on õigusliku aluseta samastanud T.T. i esindusõiguse Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonis (ERAA) ja Investland OÜ-s. Investland OÜ ei ole kunagi kasutanud T.T. i oma majandusja kutsetegevuses. T.T. i ülesanded, mis tulenevad ERAA ja OÜ Omex Consulting võlaõiguslikust suhtest, ei hõlma teabe vahendamist, esindamist, „kontaktisikuks“ olemist või muid tegevusi Investland OÜ nimel. Isikul ei ole võimalik haldusakti olemasolust teada saada läbi esindaja, kui isikul puudub esindusõigus.
- b)Olukorras, kus tekib vaidlus selle üle, kas isik on koormava haldusakti kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil. Antud juhul ei ole vallavalitsus tõendanud, et Investland OÜ teadis kaevatavast haldusaktist varem, kui 27. oktoobril 2009. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole antud küsimuses pidanud Investland OÜ tõendeid usaldusväärseks. Põhjendamatu ja tõenditel mitterajanev on halduskohtu seisukoht, et T.T. suhtles vallavanem L. Sikuga seoses Männi kinnistu detailplaneeringu menetlusega. Kinnitamist ei leidnud, et T.T. i avaldustest või käitumisest saaks tuleneda, et T.T. oli Investland OÜ esindaja ja seega kohustatud edastama informatsiooni osaühingu juhatusele.
- c)Ebaõiged on halduskohtu seisukohad, et Investland OÜ sai või pidi saama vaidlustatavast haldusaktist teada 1. või 5. oktoobril 2009. OÜ Investland sai Männi detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada 27. oktoobril 2009, kui tema esindaja sai Misso Vallavalitsusest vaidlustatud otsuse koopia. Mitte ühestki tõendist ei tulene, et Investland OÜ seaduslik esindaja teadis planeeringust varem. Investland OÜ ei ole ebamõistlikult viivitanud haldusakti väljanõudmise ega selle vaidlustamisega. Isegi kui halduskohtu põhjendused haldusaktist teada saamisest 5. oktoobril 2009 rajaneks tõenditel, ei ole Investland OÜ ka sellisel juhul halduskohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud. Halduskohus ei ole ka tuvastanud mõistlikku aega, mille jooksul Investland OÜ oleks kohtu hinnangul pidanud vaidlustatava haldusakti välja nõudma. Kaebuse esitamine halduskohtule toimus kohtu poolt ebaõigesti tuvastatud haldusakti olemasolust teadasaamise hetkest arvates 38 päeva jooksul, mis ei ole HKMS § 9 lg 9 tähenduses ebamõistlik aeg halduskohtusse pöördumiseks, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt.
- d)Halduskohus on ebaõigesti jätnud lahendamata Investland OÜ taotluse kaebuse nõude muutmiseks, s.o kaebuse täiendamiseks alternatiivse taotlusega. Kuna haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue on esitatud tähtaegselt, puuduvad käesoleval juhul põhjused, miks halduskohus ei peaks menetlema kaebust õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Asjaolu, et halduskohus oli tõstatanud kaebuse tähtaegsuse küsimuse, ei võta kaebuse esitajalt õigust oma kaebust täiendada ja muuta. Väär on halduskohtu arusaam, et tühistamis- ja kohustamisnõuet ei ole võimalik menetleda ühes kaebuses. Menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus oleks nõuda eraldi kaebuse esitamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kui HKMS § 19 lg 8 annab halduskohtule õiguse nõustuda taotluse muutmisega ka juhul, kui teised menetlusosalised ei ole sellega nõus.
- e)Investland OÜ-lt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine on alusetu ja ebamõistlik. Halduskohus on kolmanda isiku menetluskulude hindamisel ja väljamõistmisel lähtunud ebaõigetest kaalutlustest, väljamõistetud kulud on ebamõistlikult suured ja nende väljamõistmine täies ulatuses ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. 5. Misso Vallavolikogu vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
- a)Halduskohus on õigesti tuvastanud, et T.T. ja A. Moks tegutsesid Investland OÜ huvides ning et Investland OÜ pidi Männi detailplaneeringu kehtestamisest teada saama hiljemalt 5. oktoobril 2009.
- b)Halduskohtu seisukohad Investland OÜ alternatiivse tuvastamiskaebuse osas on õiged. Tuvastamiskaebuse lahendamine enne tühistamiskaebuse osas menetlust lõpetava määruse jõustumist oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. 3
- c)Halduskohtu määrus on kolmandale isikule menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. 6. Maa-ameti vastuses leitakse, et halduskohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust, on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ning kohtu järeldused on kooskõlas tuvastatud asjaoludega, mistõttu puudub alus halduskohtu määruse tühistamiseks. 7. OÜ Collade vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega:
- a)Halduskohus lahendas kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse õigesti. Et kaebuse aluseks olev haldusakt jõudis Investland OÜ mõjusfääri hiljemalt 5. oktoobril 2009, pidi viimane hiljemalt sel päeval mõistma, et talle on lisaks eelnevalt teadasaadud asjaoludele tehtud teatavaks oluline haldusakt. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis oleks takistanud kaebetähtaja kulgema hakkamist hiljemalt 5. oktoobril 2009.
- b)Halduskohus on õigesti tuvastanud T.T. i ja A. Moksi esindusõiguse. Tõendamist on leidnud asjaolu, et T.T. toimis 1. oktoobril 2009 detailplaneeringu jooniseid saades ja A. Moksile Misso vallavalitsusest Männi detailplaneeringu kaustast koopiaid teha paludes Investland OÜ huvides ja esindajana.
- c)Halduskohus on õigesti lahendanud Investland OÜ kaebuse tuvastamisnõude osas. Üheselt on selge, et käesolevas haldusasjas on kaebus võetud menetlusse üksnes tühistamisnõude osas. Arvestades, et Investland OÜ on tühistamisnõudelt ülemineku tuvastamisnõudele seadnud otseselt sõltuvusse kaebuse tähtaegsuse kohta tehtavast otsusest, ei saa tuvastamiskaebust enne tühistamiskaebuse osas jõustunud otsust läbi vaadata. Pärast tühistamiskaebuse menetluse lõpetamise määruse jõustumist uue haldusasja alustamine õigusvastasuse tuvastamiseks on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
- d)Halduskohus on õigesti lahendanud kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb rahuldada. 9. Halduskohtu määrusest ei nähtu selgelt, mida on halduskohus pidanud praeguses asjas haldusaktist teadasaamise hetkeks. Ühelt poolt on halduskohus märkinud, et ta nõustub teiste menetlusosaliste seisukohtadega, et detailplaneeringu kehtestamisest pidi kaebaja teada saama hiljemalt 5. oktoobril 2009. Teisalt märgib kohus samas, et asjas kogutud tõenditest nähtuvalt pidi kaebaja olema detailplaneeringu kehtestamisest teada saanud tunduvalt varem (p 36). 10. Sidudes tähtaja alguse 5. oktoobriga 2009, on halduskohus võtnud aluseks selle, et 5. oktoobril 2009 oli vaidlusaluse planeeringu kausta koopia saanud enda valdusesse T.T. . Halduskohtu seisukoha järgi oli T.T. isikuks, kes tegutses kaebaja huvides. Halduskohus on sealjuures viidanud asjaolule, et kaebaja (Investland OÜ) ja ERAA juhatuse liikmeks oli üks ja sama isik – T.K. , ning et T.T. tegutses Investland OÜ huvides. 11. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Mingeid kirjalikke tõendeid selle kohta, et T.T. oli seotud kaebajaga, ei ole. T.T. i enda kinnitusel tegutses ta kaebaja esindajana alles alates oktoobri lõpust 2009 (kd III, lk 231) ning sellest ajast on olemas ka volikiri. T.T. oli varasemalt seotud üksnes seotus ERAA-ga. Seotus väljendus selles, et ta oli Omex Consulting OÜ osanik, kes oli ERAA koostööpartner. Halduskohus tugines oma seisukoha kujundamisel Investland OÜ ja ERAA juhatuse liikme T.K. poolt tunnistajana antud ütlustele, mille kohaselt „T.T. pidi häid mõtteid genereerima, mida ühiste projektidega teha, suhtlema rentnikega, umbes selline käsilase amet oli.“. 4 Ringkonnakohtu hinnangul ei arvestanud halduskohus siinkohal ütluste konteksti. Nimelt ei nähtu, et need ütlused oleks antud seoses T.T. i tegutsemisega Investland OÜ heaks (tl 225226, kd 3). T.K. on öelnud, et ERAA-l on mitmeid kinnistuid, ja et seoses T.T. iga oli „huvi korraldada kogu vabariigis parklate võrk /…/ Misso projekt läks käima hiljem, mujal vabariigis on ka projektid /.../ T.T. pidi kursis olema, mida on võimalik teha nende projektidega.“ (tl 225-226). Seega nähtub, et T.T. oli seotud eeskätt T.K. ga läbi ERAA tegevuse. Seda kinnitab ka asjaolu, et T.T. oli algselt ära näidatud ERAA objektijuhina (kd I, tl 176). Sellisest T.T. i seotusest ERAA-ga ja T.K. ga ei saa tuletada, et T.T. pidi hoolitsema ka T.K. ga seotud teise äriühingu –Investland OÜ – huvide eest. 12. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et T.T. i teadasaamist 5. oktoobril 2009 planeeringudokumentidest ei saa samastada OÜ Investland teadasaamisega planeeringust ning sellest ei ole tähtaja kulgemahakkamise lugemine võimalik. Juriidilise isiku puhul eeldab haldusaktist teadasaamine seda, et haldusakti olemasolust saab teada juriidilise isiku juhtorgani liige või muu juriidilise isikuga töö-, esindus- või muus sarnases õigussuhtes olev isik. Nagu eelnevast ilmnes, ei saa T.T. i pidada Investland OÜ-ga sel viisil seotud isikuks. Üksnes faktist, et T.T. teadis T.K. ja töötas T.K. ga seotud äriühingu ERAA heaks, ei saa teha järeldust, et T.T. il oli kohustus teavitada T.K. ka Investland OÜ-ga seotud asjaoludest, mis on talle teatavaks saanud. 13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui T.T. oleks olnud OÜ-ga Investland seotud isik, kes sai planeerimistoimiku koopia 5. oktoobril 2009, ei oleks ka siis võimalik lugeda kaebetähtaega möödunuks. Vaidlust ei ole selles, et planeerimistoimiku kaustas puudus detailplaneeringu kehtestamise otsus. Seega kuuluks asjas kohaldamisele HKMS § 9 lg 9, millest tuleneb kohustus teatavaks tegemata jäetud haldusakti olemasolust teadasaamisel mõistliku aja jooksul kaebusega kohtusse pöörduda. Kaebaja pöördus detailplaneeringu kehtestamise otsuse saamiseks vallavalitsusse 27. oktoobril 2009 ja esitas kaebuse 12. novembril 2009. Ringkonnakohtu leiab erinevalt halduskohtust, et sellises tempos tegutsemist ei saa pidada ebamõistlikuks viivitamiseks. Kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt hankis kaebaja teatavaks tegemata jäänud haldusakti 22 päeva jooksul selle teadasaamisest alates ning pöördus kohtusse 16 päeva jooksul akti saamisest. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et ca kahekuuline tähtaeg ei ole teatavaks tegemata haldusakti puhul kohtusse pöördumiseks ebamõistlikult pikk. Sellesse aega mahub 30-päevane periood, mis on teatavaks tehtud haldusakti puhul ette nähtud haldusaktiga tutvumiseks ja selle õiguspärasuse üle otsustamiseks, kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Ülejäänud umbes kuuajaline periood ei ületa aega, mis võib isikul kuluda haldusakti väljanõudmiseks ja saamiseks (RKHKm 3-3-1-23-07, p 12). Käesolevas asjas pöördus kaebaja kohtusse märksa lühema aja jooksul – 38 päeva jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist tegutsemist pidada ebamõistlikuks viivitamiseks. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on varem detailplaneeringutega kokku puutunud. Sisuliselt on kaebaja toiminud Riigikohtu eelviidatud lahendis toodud juhiseid ja ajapiire arvestades. Arvestada tasub sedagi, et siis juba kaebaja esindajana tegutsenud T.T. on märkinud, et algselt jäi planeeringu kaustast mulje, et tegemist on töödokumendiga (tl 231), mis võis mõjutada lõpliku haldusakti hankimist. 14. Halduskohtu väide, et OÜ-ga Investland seotud isikuks oli ka A. Moks, on lähemalt põhjendamata. Nähtuvalt T.K. seletustest oli A. Moks üksnes lepingupartner kinnistu väljaehitamisel, tal ei olnud esindusõigust, vaid ta oli üksnes ehitustööde teostajaks ERAA-le 5 (tl 225). Seda seisukohta ei ole kohtumenetluses ümber lükatud ja seega ei saa ka A. Moksi pidada kuidagi Investland OÜ esindajaks. Lisaks on asja materjalidest nähtuvalt A. Moksi roll kaebetähtaja seisukohalt piirdunud sellega, et talle anti 5. oktoobril 2009 detailplaneeringu toimik paljundamiseks (tl 175, kd I), mille viimane samal päeval T.T. ile edastas. 15. Samuti on võimalik halduskohtu määrusest järeldada, et kaebetähtaega saab arvestada juba 2008. a sügisest, kuna T.T. tundis huvi Männi kinnistu detailplaneeringu vastu (p 39). Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. 16. Esiteks ei saa, nagu ülal märgitud, omistada T.T. i poolt saadud teadmisi kaebajale, kuna T.T. i ja kaebaja vahel igasugune õigussuhe puudus. Puudub alus ka arvata, et T.T. i poolt omandatud info sai teatavaks T.K. le, kuna T.T. tegutses ERAA huvides. ERAA ei ole käesolevas asjas kaebajaks. Seega on võimalik, et isegi kui T.T. detailplaneeringuga seotud infot hankis, ei pidanud ta seda ERAA jaoks lõppkokkuvõttes oluliseks ning ei edastanud seda T.K. le. Sellisel juhul ei saanud T.K. kaebaja seadusliku esindajana kuidagi ka sel viisil detailplaneeringu kohta infot saada. 17. Teiseks nähtub halduskohtu määrusest, et kohus luges T.T. ile info laekumise tõendatuks ainuüksi vallavanem L. Siku ütluste põhjal, kes kinnitas, et T.T. il tekkis küsimus, kas 2001. a Männi kinnistule tehtud detailplaneeringut saab muuta, et T.T. ile näidati detailplaneeringu jooniseid ja et 2009. a kevadsuvel tundis T.T. huvi Männi kinnistu ehituslubade vastu. T.T. i ja L. Siku suhtlust kinnitas ka vallasekretär. Samas ei ole halduskohus arvesse võtnud samuti tunnistajana üle kuulatud T.T. i ütlusi, kes sellelaadset suhtlust vallavanemaga täielikult eitab ja möönab Männi kinnistu asjus suhtlemist alles 2009. oktoobris juba Investland OÜ esindajana (tl 231). Kaudselt kinnitavad T.T. i sellist käitumist ka T.K. ütlused. Seega on tegemist olukorraga, kus erinevate tunnistajate ütlused on vastukäivad. Ringkonnakohus ei näe põhjust sellises olukorras usaldada rohkem vastustaja kasuks rääkivate tunnistajate ütlusi kui kaebaja kasuks rääkivate tunnistajate ütlusi. Selles küsimuses uute ja veenvate tõendite hankimiseks ringkonnakohus samuti võimalust ei näe. Seetõttu loeb ringkonnakohus vastustaja väite, et T.T. suhtles Männi kinnistu detailplaneeringu teemal vallavalitsusega juba 2008. aastal, tõendamata väiteks. Sellele väitele ei ole võimalik määruse tegemisel tugineda. 18. Samuti on esitatud menetluses väiteid, nagu pidanuks kaebaja saama detailplaneeringu olemasolust teada tänu sellele, et Männi kinnistul toimusid ehitustööd juba enne 2009. aasta sügist. Ka selle väitega ei saa nõustuda. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat detailplaneeringu menetlusse ei kaasatud. Samas oli Männi kinnistu osas olemas 2001. aastast detailplaneering. Seetõttu võis kaebaja eeldada, et ehitustööd toimuvad selle detailplaneeringu realiseerimiseks. Lisaks ei saa ainuüksi ehitustegevusest järeldada, et olemas on detailplaneering. Õigusaktid ei sea ehitamise ainsaks tingimuseks detailplaneeringu olemasolu. Viimasena – kaebusest nähtuvalt ei pea kaebaja oma õigusi rikkuvaks mitte Männi kinnistule ehitamist kui sellist, vaid eeskätt just seda, et planeeringu kohaselt likvideeritakse senise planeeringulahendusega Männi kinnistule ettenähtud avalik tee. Seega ei pidanud kaebaja üksnes Männi kinnistule ehitamise faktist tegema järeldust, et senist planeeringulahendust on muudetud. 19. Määruskaebus kuulub eeltoodu põhjal rahuldamisele ja Tartu Halduskohtu määrus tühistamisele. Eelnevast tuleneb, et kaebajale tehti haldusakt teatavaks alles 27. oktoobril 2009 ja kaebus esitati 12. novembril 2009. Seega tuleb kaebus lugeda tähtaegselt esitatuks. 6 Kuna ringkonnakohus loeb kaebuse tähtaegseks, tuleb halduskohtu määrus tervikuna tühistada ning ringkonnakohus ei saa anda seisukohta määruse ülejäänud osade suhtes. Agu Timmi Maili Lokk 7 Einar Vene