Obsah (7)

§ 121§ 72§ 31§ 43§ 71§ 108§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 28. august 2012, Tartu Haldusasi A.M.B. kaebus Politsei- ja Piirivalv

§ 121lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja riigilõivu ettenähtud tähtajaks ei tasunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A.B. esitas
2. aprillil 2012 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. aprilli
4. a määruse tühistamiseks ja avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse kohaselt tagastas halduskohus kaebuse ennatlikult. Kaebaja sai halduskohtu
5. märtsi
6. a määruse kätte
7. aprillil 2012, mistõttu oli tal aega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks
8. aprillini
9. Kaebaja tasus nõutud riigilõivu
10. aprillil 2012 ning esitas nõutud dokumendid koos määruskaebusega avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Asjaolu, et advokaadibüroo kinnitas määruse kättesaamist
11. märtsil 2012, ei saa võtta kaebajalt võimalust kõrvaldada kaebuse puudused iseseisvalt.
12. Politsei- ja Piirivalveameti vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli
13. aprill 2012 ning selleks tähtajaks ei olnud puudusi kaebaja poolt kõrvaldatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
15. Käesoleval juhul anti halduskohtu
16. märtsi
17. a määrusega kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg alates määruse kättesaamisest. See määrus saadeti nii kaebaja lepingulisele esindajale kui kaebajale endale. Advokaadibüroo Aivar Pilv büroo assistent on halduskohtule kinnitanud, et
18. märtsil 2012 saadi määrus kätte ning edastati kaebaja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Tarmo Pilvele. Kaebaja kinnitusel sai tema kohtumääruse kätte alles
19. aprillil
20. 9.

§ 72

lg 3 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses volitatud esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist ka menetlusosalisele isiklikult. Nagu märgitud, pidas halduskohus vajalikuks saata määrus nii esindajale kui kaebajale.

§ 31lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 217 lg 5 ning 6 koostoimest tuleneb, et esindajal on esindatava menetlusosalise kohustused ning esindaja käitumine ja teadmine halduskohtumenetluses loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Sellest regulatsioonist tuleneb, et puuduste kõrvaldamise määruse kättesaamine esindaja poolt on võrdsustatav määruse kättesaamisega menetlusosalise poolt. Järelikult hakkab alates hetkest, mil kaebaja esindaja puuduste kõrvaldamise määruse kätte saab, kulgema ka tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Praeguses asjas hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema seega alates määruse kättesaamisest advokaadi poolt

1. märtsil
2. Esindajale kättetoimetamist loetakse menetlustähtaegade kulgemise algushetkeks ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt RKTKm 3-2-1-163-10, p 13).
3. Juhul, kui kohus on pidanud vajalikuks saata määruse lisaks esindajale ka menetlusosalisele endale, ning viimane on määruse kätte saanud esindajast hiljem, siis ei tähenda see tähtaja uut kulgemahakkamist või hilisemat kulgemahakkamist. Vastupidine 2 tõlgendus muudaks sisutuks esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamise instituudi ning sellele TsMS § 217 lg-s 5 ja 6 omistatud tähenduse. Sellisel juhul ei omakski esindajale kättetoimetamine enam mingit õiguslikku tähendust. Samuti võiks see soodsate asjaolude esinemisel ja ärakasutamisel luua menetlusosalisele ulatuslikud võimalused menetlustähtaja pikendamiseks või kuritarvitamiseks.
4. Ringkonnakohus märgib, et esindajal on pärast menetlustoimingute sooritamiseks kohustava määruse kättesaamist kohustus hoolitseda selle eest, et vajalik menetlustoiming sooritataks õigeaegselt. Tihti võib selleks olla vajalik esindaja ja menetlusosalise omavaheline suhtlus, täpsustamaks seda, kes ja kuidas peab menetlustoimingu sooritama, et see toimuks seadusest või kohtumäärusest tulenevatele nõuetele vastavalt. Juhul, kui menetlusosaline soovib nõutavat menetlustoimingut sooritada isiklikult, on esindajal kohustus menetlusosalisele selgitada menetlustähtaja alguse ja lõpuga seonduvat vastavalt seaduses sätestatud menetlustähtaegade regulatsioonile.
5. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja esindaja sai puuduste kõrvaldamiseks kohustava määruse kätte
6. märtsil
7. Nagu ringkonnakohus märkis, tuleb seda hetke lugeda kohtumääruse kättesaamiseks ning sellest hakkas kulgema ka määruses kehtestatud 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kaebuse tagastamiseks selles puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tegi halduskohus
8. aprillil 2012 ning vastuvaidlematult oli selleks hetkeks puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödunud. Seega oli halduskohtu määrus õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendites oli tegemist olukorraga, kus isik oli taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist ning need ei ole praegu asjassepuutuvad.
9. Seoses kaebuse tagastamisega ning seetõttu kujunenud olukorraga peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda. Seega on kaebajal võimalik esitada asjas uus kaebus. Tõsi, kaebuse menetlemist võivad sellisel juhul takistada

§-s 46 sätestatud kaebuse esitamise tähtajad. Et kaebust menetleda saaks, peaks kaebaja uues menetluses suutma ära näidata

§ 71lg 1 järgi mõjuvad põhjused, mis põhjustasid kaebetähtajast mittekinnipidamise.

Ehkki ringkonnakohtule ei ole teada põhjuseid, miks ei suutnud kaebaja esindaja käesolevas asjas kanda hoolt selle eest, et esindaja või kaebaja oleks kaebuse puudused tähtaegselt kõrvaldanud, mainib ringkonnakohus siiski, et iseenesest ei ole välistatud kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena ka see, kui menetlusosalise esindaja ei ole esimeses, kaebuse tagastamisega lõppenud kohtumenetluses hoolitsenud piisavalt selle eest, et kaebuse puudused saaksid kõrvaldatud (vrdl nt RKHKm 3-3-1-29-09). Samuti viitab ringkonnakohus advokatuuriseaduse §-le 47, mis sätestab advokaadi vastutuse õigusteenuse osutamise käigus tekitatud kahju eest. 14. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Samas märgib ringkonnakohus, et kaebaja oli riigilõivuseaduse § 57 lg 21 järgi kohustatud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot, ent tasus 15,97 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal on õigus vastavalt

§ 104lg-le 8 taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist.

Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene