MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1335 Haldusasi AS Sirje kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 24.05.
- a maksuotsuse nr XXXXXXXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.06.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Sirje määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 29.06.
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). Edasikaebamise kord ASJAOLUD
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 24.05.
- a maksuotsusega nr XXXXXXXXXXX suurendati AS Sirje käibemaksukohustust 27 030,86 eurot ja tulumaksu 50 365,32 eurot, kokku seega 77 396,18 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebaja OÜ-de Fan Ehitus, Risalle, Valmereet, Latkal ja Goldwey nimel koostatud arvete alusel tehinguid toimunud, kuna nimetatud äriühingud ei ole AS-le Sirje metsa- ja saematerjali müünud ning nimetatud äriühingute nimel koostatud arvete alusel tehtud väljamaksete puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 tähenduses. Käibemaksu osas leidis maksuhaldur, et kuna tehingud OÜ-ga Fan Ehitus, Risalle, Valmereet, Latkal ja Goldwey nimel väljastatud arvete alusel tegelikult ei toimunud, ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid ning seega puudub kaebajal õiguslik alus sisendkäibemaksu arvestamiseks nende arvete alusel.
- AS Sirje esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 24.05.
- a maksuotsuse. Kaebuse kohaselt on maksuotsus tehtud materiaal- ja menetlusõigust valesti kohaldades ning maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki asjasse puutuvaid faktilisi asjaolusid ega hinnanud kõiki tõendeid. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja osales maksupettuses. Kaebuses esitas AS Sirje ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vaidlustatud maksuotsuse täitmise. Taotluse põhjendustes on kaebaja märkinud, et vaidlustatud maksuotsuse täitmisele pööramisel on AS-le Sirje pöördumatute tagajärgede saabumise oht väga kõrge. Kaebaja ei ole näinud ette maksuotsusega määratud summat oma eelarves, kuna ei saanud ette näha seda, et maksuhaldur võib üle kanda kaebaja tehingupartnerite poolt väidetavalt täitmata jäänud maksukohustused kaebajale. Kaebajal puuduvad ka vabad rahalised vahendid selleks, et üle kanda oma ettemaksukontole maksuotsusega määratud maksuvõla summa. Maksuotsusega määratud summa kohene väljaviimine käibest tähendaks tarnijatele tasumata jätmist, mis eelduslikult varem või hiljem lõppeb tarnijate poolt sissenõude või pankrotimenetluse algatamisega. Tulenevalt kaebaja tegevuse spetsiifikast koosneb kaebaja vara valdavas osas käibevarast. Kaebaja kontodel olev vaba jääk on 2 577,95 eurot ning kassa jääk moodustab 1182,24 eurot. Viivitamine tasumisega tarnitud kauba eest tähendaks kaebaja jaoks usalduse kaotamist tarnija silmis. Taotluse kohaselt on maksuvõla kohese sissenõudmise puhul kaebaja pankroti väljakuulutamine möödapääsmatu. Arvestades finantsturgudel valitsevat ebastabiilset olukorda, ei ole kaebajal võimalik saada maksuvõla tasumiseks ka laenu. Kaebaja leiab, et maksuotsusega määratud summa täielik tasumine oleks võimalik vaid kaebaja majandustegevuse jätkamise korral. Hetkel ei pea kaebaja ennast faktiliselt maksejõuetuks, sest majandustegevuse jätkamine võimaldab säilitada likviidsete vahendite tasakaalu vajalikul tasemel. Kujunenud olukorras oleks maksuhalduri nõuete rahuldamine maksuotsuse täitmisele pööramise korral võimalik vaid pankrotimenetluse raames. Kaebaja on seisukohal, et tema õiguste tagamine esialgse õiguskaitse korras ei astu kollisiooni avalike huvidega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 36 sätestatust võib teha järelduse, et seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et juriidilise isiku faktiline maksejõuetus ei tohi kesta määratlemata aja ning peab leidma oma lahenduse pankrotimenetluses. Nimetatud normist tuleneb kaudselt, et maksejõulised äriühingud ei muutuks maksejõuetuks. Kaebaja märgib, et kuna kaebaja maksuvõla kohene sundtäitmisele pööramine kaebaja suhtes teeb oluliselt raskendatuks kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse täitmise, siis on vaidlustatud korralduse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni proportsionaalne ja eesmärgipärane abinõu.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on avalikuks huviks, mida kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel kaitsma peab, maksude laekumise tagamine. Vastustaja esitab oma seisukohas talle teadaolevad andmed kaebaja majandusliku olukorra kohta ning leiab, et AS Sirje näol on tegemist tegutseva äriühinguga. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole pöördunud maksuhalduri poole maksuvõla tasumise ajatamiseks. Samuti nähtub esialgse õiguskaitse taotlusest, et kaebaja eelistab maksukohustuse täitmisele selgelt kohustuste täitmist oma tarnijate ees. Millegagi ei ole ka tõendatud kaebaja väide, et välistatud on laenu saamine pankadelt. Vastustaja leiab, et kuigi näiliselt toimub maksuotsuse täitmise peatamisega üksnes laekumise edasilükkamine, võib see tegelikkuses kaasa tuua olukorra, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei ole pärast kohtumenetluse lõppemist maksusummade reaalne sissenõudmine enam võimalik.
- Tartu Halduskohus jättis 29.06.
- a määrusega kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei järeldu esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud andmetest ja maksuhalduri poolt esitatud vastusest, et maksuotsusega määratud maksukohustuse täitmine tooks kaasa kaebaja maksejõuetuse väljakuulutamise. Halduskohtule esitatud andmed kaebaja 2 majandusliku seisu ja majandustegevuse kohta seavad kahtluse alla kaebaja väite, et tal ei ole muul viisil, kui maksuotsuse täitmise peatamise kaudu võimalik tegevust jätkata. Kaebajal on näiteks olukorras, kus ta kinnitab, et ta ei ole maksejõuetu ning jätkab olulises mahus majandustegevust, võimalik taotleda maksuvõla ajatamist maksukorralduse seaduse
- peatükis sätestatud korras. Maksuhalduri väitel ei ole kaebaja sellist võimalust aga kasutanud ega ole ka selgitanud, miks ta maksuvõla ajatamise taotlemist ei kaalu. Halduskohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt esitatud andmete alusel on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja tegevus viitab sellele, et kaebaja isegi ei püüa leida vahendeid oma maksukohustuse täitmiseks. Samuti ei selgu taotluse põhjendustest, miks esialgse õiguskaitse taotluse mitterahuldamise korral ohustab kaebajat pankroti ning tegevuse lõpetamise oht. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad antud menetlusstaadiumis sellised alused, mis võiksid vaidlusalusele maksuotsusele eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et nimetatud haldusakt on ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu ei esine antud juhul esialgse õiguskaitse taotluse mitterahuldamise aluseks olevat kaebuse ilmset perspektiivitust. Samuti leiab halduskohus, et kaebaja pankrotistumise vältimine on eelkõige kaebaja, tema töötajate ja võlausaldajate erahuvides. Kuigi ettevõtlustegevuse jätkumist saab pidada ka avalikke huve teenivaks, siis kaebaja taotluse lahendamisel ei saa seda avalikku huvi määravaks pidada. Halduskohtu hinnangul on käesolevas asjas avalik huvi maksude laekumiseks ning vajadus vältida maksunõude sissenõudmise võimatust tulevikus kaalukam kaebaja õigustest ettevõtlusvabadusele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- AS Sirje esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.06.
- a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Taotluses on kaebaja seisukohal, et maksuotsuse täitmise peatamata jätmine toob kaasa kaebaja maksejõuetuse, sest tal puuduvad likviidsed vahendid maksuotsusega määratud summa koheseks tasumiseks. Kuigi kohtu arvates on kaebajal maksejõuetuse vältimiseks olemas ka muud võimalused, ei ole kohus märkinud, millised on need võimalused on. Kaebaja selgitab, et eelmiste aastate jaotamata kasum on reinvesteeritud kaebaja majandustegevuseks vajalikku põhivarasse, mille rahaks tegemine eeldab põhivara maha müümist, mis omakorda aga tähendab majandustegevuse jätkamise võimatust ja toob ikkagi kaasa pankrotiavalduse esitamise, kuna kaebajal ei ole võimalik enda koostööpartnerite ees kohustusi täita. Teisalt ei ole kohus arvestanud sellega, et kaebaja bilanss on koostatud eeldusel, et vastustajal nõue puudub. Kohus ei ole aga määruses kaebaja maksevõimega seonduvat analüüsinud. Kaebaja leiab, et see, et kaebaja tegevus on olnud kasumlik ja majandustegevus on olulises mahus jätkunud ka käesoleval aastal, on maksuotsuse täitmise peatamist õigustav asjaolu. Kaebaja kasumlik ja jätkusuutlik majandustegevus ongi see, mis tagab kohtu poolt maksuotsuse põhjendatuse tuvastamise korral selle, et maksuotsus on hiljem ka täidetav. Kui kaebaja ei tegutseks kasumlikult, oleks vastustajal põhjust väiteks, et kohtuotsuse hilisem täitmine võib olla küsitav. Samas rõhutab kaebaja, et tema majandustegevus ei ole sedavõrd kasumlik, et oleks võimalik maksuotsust koheselt täita. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga maksuvõla ajatamise ja tagatise andmise küsimuses. Kaebaja arvates ei saanud kohus sellel alusel jätta esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata, sest nii maksuvõla ajatamine kui ka tagatise aktsepteerimine on maksuhalduri kaalutlusotsus, mille edukust ei ole võimalik taotlemise hetkel prognoosida. Vastustaja on ise esile toonud ja kohus sedastanud, et kaebajal puudub vara, mille pandiõiguse saamine oleks piisav, tagamaks maksukohustuse täitmist pärast kohtumenetluse lõppu. Kuna maksuvõla ajatamise puhul olukord ei erineks, on ajatamisest rääkimine vastuoluline ja eksitav. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole nõutav, et kaitse saamiseks tagatakse vastustaja huvid. 3 Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuse koheseks täitmiseks puudub avalik huvi, kuna riik on sellistes olukordades alati kaebajast paremal positsioonil, eelkõige finantsilises mõttes. Kaebaja tegevuse seiskumine ja sellele järgnev pankrotistumine on ilmne, kui kaebaja tegevusest peaks välja võtma maksuotsuses nimetatud summa. Kaebaja leiab, et hoopis maksuotsuse täitmise peatamine on avalikes huvides. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et pankrotistumise vältimine on kaebaja töötajate erahuvides. Töökohtade loomine, säilimine ja juurdetekitamine on vaieldamatult avalikes huvides, kuna iga töökoha kaotamine tähendab riigile reaalseid täiendavaid kulusid. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus kuulub rahuldamisele ka selle tõttu, et tegemist ei ole ilmselt perspektiivitu kaebusega. Kaebaja märgib, et maksuotsusega määratud maksusumma sundtäitmise peatamata jätmise korral realiseeruvad kaebaja jaoks pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Kui maksuhalduri korralduse alusel näiteks arestitakse kaebaja arvelduskontod või kaebaja rahalised nõuded ning varalised õigused, on koheselt halvatud kaebaja majandustegevus ning kaebaja ei saa enam täita ka enda jooksva majandustegevuse kohustusi ka teiste võlausaldajate ees ning juhatus on kohustatud esitama pankrotiavalduse.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palub oma vastuses määruskaebusele jätta AS Sirje määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.06.
- a määrus muutmata. Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud määruskaebus on põhjendamatu ning halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja jääb oma halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 29.06.
- a määruse muutmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.06.
- a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsuse täimise peatamata jätmine toob kaasa olukorra, et kaebaja muutub maksejõuetuks. Kaebaja on ise kinnitanud, et tema tegevus on kasumlik ning seega on tal olemas rahalised vahendid maksuotsuse täitmiseks. Kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel on kaebajal olemas eelmiste perioodide jaotamata kasum, millega on võimalik maksuotsust täita ja samuti jätkata ka oma majandustegevust. Seega puudub alus väiteks, et maksusumma kohene tasumine tooks kaasa olukorra, kus kaebaja õigused saaks oluliselt rikutud.
- Halduskohus on õigesti viidanud ka sellele, et kaebajal on õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega maksuvõla ajatamiseks. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik prognoosida seda, kas maksuhaldur rahuldab tema maksuvõla ajatamise taotluse või mitte, ei anna veel alust väita, et seetõttu on vajalik maksuotsuse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada ka avalike huvidega. Avalikes huvides on maksukohustuslase poolt maksude tasumine, sest maksudest saadavate summade eest on võimalik riigil täita kohustusi, mille tarbeks vajalik raha laekub riigieelarvest. Antud juhul oleks maksuotsuse täitmise peatamise 4 korral maksude laekumine edasi lükatud määramatuks tähtajaks ja seega ei oleks nende summade arvelt võimalik rahuldada avalikke huve. Samuti võib maksuotsuse täitmise peatamise korral tekkida olukord, kus kaebaja viib end teadlikult sellisesse majanduslikku seisu, kus maksuhalduri jaoks positiivse kohtuotsuse korral ei oleks kaebajalt võimalik määratud maksusummat kätte saada. Mati Kartau Maili Lokk 5 Agu Timmi