KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1062 Haldusasi SF kaebus Ta

§ 121lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SF esitas 24.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega perioodil 23.07.2010-01.01.2015 (tl 1-2). Vastuseks kaebuse käiguta jätmise 27.04.2015 määrusele (tl 5-6), milles muu hulgas selgitati, et rahalise hüvitise nõudmisel tuleb kaebuses märkida rahalise hüvitise suurus, teatas kaebaja 07.05.2015, et ta soovib kompensatsiooniks summat, mis võrdub 16 euroga ööpäeva eest (tl 15). Vastuseks 10.06.2015 kohtunõudele summa ise välja arvutada (tl 26), vastas kaebaja 16.06.2015, et ta soovib hüvitisena 25 440 eurot perioodi 23.07.2010-01.01.2015 eest (tl 28, tõlge tl 31).
2. Tallinna Halduskohus tagastas 26.11.2015 määrusega (tl 38-40) kaebuse osas, milles kaebaja taotles hüvitist huvialaringides osalemise võimaluse ja spordiüritustel osalemise võimaluse puudumist puudutavate väidetega seotult (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse ajava- 3-15-1062 hemikku 23.07.2010-20.01.2012 puudutavas osas (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse muus osas käiguta ja andis kaebajale hüvitatava summa täpsustamiseks aega 5 päeva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Kaebuse käiguta jätmist põhjendades märkis kohus, et

§ 38lg 2 järgi tuleb rahalise hüvitise nõudmisel märkida hüvitise suurus.

Kaebaja on kaebuses hüvitatava summa suuruseks märkinud 25 440 eurot ning rõhutanud, et see summa tuleneb ajavahemikul 23.07.201001.01.2015 tema ebainimlikes tingimustes alandamise eest. Arvestades, et kaebus on menetlusse jäänud üksnes osaliselt (sh osaliselt ka kaebuse väidete osas), annab kohus kaebajale võimaluse kahjusumma suuruse korrigeerimiseks. Taotletava hüvitise suurus on vajalik selleks, et kohus saaks kujunenud menetluslikus olukorras lahendada menetlusabi taotluse. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel võib kaebaja jätta hüvitise suuruse ka märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, kuid seda tuleb kaebuse täienduses sõnaselgelt märkida. 3. SF sai halduskohtu 26.11.2015 määruse kätte 30.11.2015 (väljastusteade tl 44) ja esitas 02.12.2015 halduskohtule taotluse (tl 45, tõlge tl 47) pikendada määratud tähtaega, kuna kaebaja on venelane ja seetõttu on tal keeruline kõrvaldada puudusi nii kiiresti nagu kohus nõuab. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 05.01.2016 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus märkis, et tagastas kaebuse 26.11.2015 määrusega osaliselt ja jättis muus osas kaebuse käiguta, paludes kaebajal kaebust korrigeerida. Kaebaja määrust ei vaidlustanud, mistõttu see jõustus 15.12.2015 ja puudused tulnuks kaebusest kõrvaldada hiljemalt 21.12.2015. Kohtule ei ole esitatud korrigeeritud kaebust ja seega on määruses viidatud puudused kõrvaldamata. Arvestades, et kaebaja on menetluses seni esinenud üksnes eestikeelsete avaldustega ning kaebaja 02.12.2015 kirja ja puuduste kõrvaldamise tähtaja vahele jäi 18 päeva, ei oma kaebaja rahvus kaebuse korrigeerimise seisukohalt praegusel juhul määravat tähtsust. Kaebus ei vasta

§-des 38-39 sätestatud nõuetele ega ole menetletav.

1. SF esitas 11.01.2016 halduskohtu 05.01.2016 määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus jättis 27.01.2016 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. SF soovib määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 05.01.2016 määruse tühistamist ja haldusasja nr 3-15-1062 menetluse jätkamist. Kaebaja viibib vanglas ning tema eesti keele tase ei ole kohtudokumentide koostamiseks piisav, mistõttu ta kasutab väljaspool vanglat viibivate inimeste abi ja vajab seetõttu aega rohkem kui 5 päeva. Ka ei ole kaebaja jurist. Kohus on juba nõudnud kaebajalt kõike seda, mida nõudis uuesti. Kohtu tegevused ei ole kaebajale arusaadavad.
3. Tallinna Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et kaebuses ei esine asja läbivaatamist takistavat puudust.

§ 38

lg 2 kohaselt tuleb rahalise hüvitise nõudmisel kaebuses märkida rahalise hüvitise suurus. SF kaebusest nähtub, et kaebaja soovib hüvitist 16 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest. Arvestades, et kohus on 26.11.2015 määruses määranud kindlaks perioodi, mille osas kaebaja on pöördunud kohtusse tähtaegselt (21.01.201201.01.2015) ning kaebaja on märkinud kaebuses hüvitise suuruse, mida ta soovib saada päeva eest, siis ei esine kaebuses sellist puudust, mis takistaks asja läbivaatamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 121lg 1 p 2 ebaõige kohaldamise tõttu tühistada.

9.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 10. Halduskohus andis 26.11.2015 määrusega kaebajale tähtaja hüvitatava summa täpsustamiseks ja tagastas 05.01.2016 määrusega kaebuse põhjusel, et kaebaja ei korrigeerinud määratud tähtajaks kaebust. Kaebuse käiguta jätmise määruses ega ka kaebuse tagastamise määruses ei ole kohus sõnaselgelt märkinud, millisele

§-dest 37-39 tulenevale nõudele kaebus selle käiguta jätmise ja tagastamise ajal ei vastanud. 26.11.2015 määruses sisalduvast viitest

§ 38

lg-le 2 võib järeldada, et kohus pidas puudusena silmas hüvitise suuruse kaebuses märkimata jätmist, samas on kohus ise osutanud, et kaebaja on märkinud kaebuses hüvitatava summa suuruseks 25 440 eurot. Seega on kaebuses mittevaralise kahju hüvitise suurus märgitud. Asjaolust, et kohus tagastas kaebuse osaliselt nõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise tõttu (perioodil 23.07.2010-20.01.2012 tekkinud kahju ja kahjunõude mõne aluse osas) ning kaebaja seepeale nõutava hüvitise suurust ei korrigeerinud (ei vähendanud rahalise hüvitise suurust), ei tekkinud kaebuses puudust, mille kõrvaldamata jätmine takistaks asja läbivaatamist, sest kaebuses on nõutava hüvitise suurus jätkuvalt märgitud. Nõude suuruse üle saab otsustada üksnes kaebaja ja kohtu ettepanekul nõude suuruse korrigeerimata jätmine ei tähenda asja läbivaatamist takistava puuduse kõrvaldamata jätmist. Seetõttu ei saanud kohus kaebust

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

1. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus Tallinna Vangla lõppjäreldusega, et kaebuses ei sisaldunud asja läbivaatamist takistavat kõrvaldamata puudust, kuid ei nõustu vangla seisukohaga, et kohus sai ise otsustada, et pärast kaebuse osalist tagastamist on kaebuses nõutava hüvitise uueks suuruseks kaebaja 07.05.2015 menetlusdokumendis märgitud hüvitise päevamäära (16 eurot) ja perioodi 21.01.2012-01.01.2015 päevade arvu korrutis. Määruskaebusena vaadeldavate kaebaja 11.01.2016 menetlusdokumentide (tl 51 ja 53), kus kaebaja osutab taas 16 euro suurusele päevamäärale, ja määruskaebusele lisatud 06.02.2015 kahjunõudes 16 euro suuruse päevamäära allajoonimise (tl 53) põhjal võib kohus hetkel üksnes oletada, et kaebaja on nõus nõutava hüvitise senist suurust (25 440 eurot) vähendama ja soovib perioodil 21.01.2012-01.01.2015 tekitatud kahju eest hüvitist 16 eurot päeva kohta. Kui kaebaja on tõepoolest nõus hüvitise suurust vähendama, tuleb tal seda sõnaselgelt ja viivituseta halduskohtule teatada ning märkida nõutava hüvitise uus suurus konkreetse rahasummana. Halduskohus võib hüvitise suuruse muutmiseks anda kaebajale ka enne menetlusabi taotluse lahendamist uue tähtaja, kuid vastamata jätmise korral ei saa kohus kaebust tagastada.
2. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kui kahjuhüvitise suurus on läbimõtlemata ja selgelt üle paisutatud, võib kohus jätta menetlusabi taotluse kaebuse edulootusteta osalt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ka siis, kui taotleja majanduslik seisund riigilõivu tasumist ei võimalda (

§ 111

), mis võib omakorda tuua kaasa kaebuse hilisema tagastamise riigilõivu tasumata jätmise tõttu (

§ 39lg 1 p 4, § 104 lg 2, § 121 lg 1 p 2).

Seega on nõutava hüvitise suuruse läbimõtlemine menetlusabi taotluse lahendamise seisukohalt väga oluline. Halduskohtu 26.11.2015 määruses kaebaja suunamine nõutava hüvitise suurust kaebuse osalise tagastamise jõustumise korral korrigeerima, ei olnud iseenesest vale ja kaebajal tuleks halduskohtu juhiste suhtes olla tähelepanelik. 3