1-12-6056/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-12-6056 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Tulit Istungil osalesid A.T. ja tema kaitsja advokaat Anne Vissak, Jõgeva Vallavalitsuse esindaja Elina Madal, Jõgeva Vallavalitsuse lastekaitse vanemspetsialist Elo Palmiste, Jõgeva Maavalitsuse esindaja Inge Kottise, alaealiste komisjoni esimees Kätlin Servet Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jõgeva vallavalitsuse esindaja määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2012 RESOLUTSIOON
4. Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu
5. augusti 2012 määrus muutmata ning Jõgeva vallavalitsuse esindaja määruskaebus rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kaudu 153,60 eurot, sh käibemaks 25,56 eurot, advokaat Anne Vissakule tema poolt A.T. le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. A.T. määratud kaitsja Anne Vissaku määruskaebemenetluses osutatud õigusabikulu summas 153,60 eurot jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu advokaadi vahendusel kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tegi 21.06.2012 määruse alaealise A.T. paigutamiseks Kaagvere Erikooli kuni 2012/2013 õppeaasta lõpuni s.o kuni 31.08.
8. A.T. esitas erikooli paigutamise määrusele määruskaebuse 09.07.
9. 20.07.2012 määras Tartu Maakohus alaealisele A.T. le riigi poolt kaitsja, kuna alaealise eestkosteasutus Jõgeva Vallavalitsus ei toetanud kohtumenetluses alaealise seisukohta. A.T. kaitsja esitas 30.07.2012 A.T. määruskaebusele täienduse. Tartu Maakohus jättis 09.08.2012 määrusega kohaldamata KrMS § 407, mis ei näe ette õigust alaealisel erikooli paigutamise määrusele määruskaebust esitada, algatas nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning võttis A.T. määruskaebuse menetlusse. Tartu Maakohus rahuldas 27.08.2012 määrusega A.T. määruskaebuse ja otsustas A.T. jätta alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et A.T. pani 15.02.2012 toime KarS §-s 121 ettenähtud teo – viskas lastekodu kasvatajat klotsiga, kuid ei tabanud ning §-s 120 sätestatud teo – ähvardas kasvatajat noaga. Maakohtu määruse kohaselt lõpetas prokuratuur 17.04.2012 A.T. suhtes kriminaalmenetluse ja esitas materjalid alaealiste komisjonile, kuna A.T. on kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata. Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist 17.04.2012 otsustas alaealiste komisjon 08.05.2012 istungil taotleda kohtult luba alaealise saatmiseks kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli. Seega ei kohaldanud komisjon maakohtu määruse kohaselt eelnevalt muud mõjutusvahendit karistusseadustiku sätestatud teo eest, nagu seda näeb ette AMVS § 6 lg
10. Maakohus leidis, et alaealise erikooli saatmise puhul on kõige olulisem hinnata, kas erikooli saatmine on alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Maakohus märkis, et A.T. seletas tema ärakuulamisel, et soovib elada tugiperes, on perega harjunud ja tuleb seal hästi toime ning Kaagveres olla ei taha. Alaealise eestkostja Jõgeva Vallavalitsus leidis aga, et alaealise käitumises ei ole olnud paranemist ning tema erikooli suunamine on õige ja põhjendatud. Maakohus tõi välja, et A.T. on oma emalt ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta, tema eestkostja ülesandeid täidab Jõgeva Vallavalitsus ning A.T. elab alates
11. aastast Siimusti Lastekodus Metsatareke. A.T. l on diagnoositud käitumishäired ja seoses sellega on määratud raske puue ning ta võtab regulaarselt ravimeid. Maakohtu määruse kohaselt viibib A.T. tugiperes alates 14.04.
12. Maakohtu hinnangul ilmneb tõendite uurimisel, et alaealise käitumine on paranenud alates tugiperesse asumisest. Tugipere on temaga igapäevaselt palju tegelenud, aidanud õppimises, tegelenud kasvatusküsimustega, käinud üritustel ja kaasanud alaealise oma perekonna ellu. Maakohus märkis, et A.T. hakkas pärast tugiperesse asumist koolikohustust täitma, tema hinded paranesid ja alaealise klassijuhataja Vaimastvere koolis märkis ära alaealise käitumise paranemise. Koolivaheaja saabudes hakkas A.T. käima koolis suvetööl, et lõpetada
13. klass. A.T. on viibinud Kaagvere Erikoolis alates 10.07.2012 ning temale Kaagvere Erikoolist väljastatud iseloomustus on väga hea ja rõhutab tugipere positiivset mõju. Maakohus märkis, et Siimusti lastekodu päeviku väljavõttest ilmneb, et A.T. l on ka pärast tugiperesse asumist ning enne erikooli saatmist olnud käitumisega probleeme. Kahe ja poole kuu jooksul kuni erikooli paigutamiseni on tal lastekodu väljavõtte kohaselt olnud kolmteist lastekodu korra rikkumist (tugiperes viibides pidi alaealine ööseks lastekodusse tulema), sealhulgas eelkõige vähese tähtsusega öörahu rikkumised, aga ka kaks hulkumist ja kaks kaaslaste käitumisega manipuleerimist. Maakohus tuvastas, et A.T. käitumine on nende kahe ja poole kuu jooksul olnud siiski tunduvalt parem kui eelnevatel aastatel. Maakohus tõi välja, et alaealise käitumise kirjeldus
14. ja
15. aastal hõlmab sagedast omavolilist lahkumist lastekodust, mööda Eestit hulkumist, lastekodu kasvandike käitumisega tihedat manipuleerimist ja pikaajalist koolikohustuse mittetäitmist. Maakohus leidis, et kõigi ebastabiilsete aastate jooksul on A.T. puhul positiivne see, et tal ei ole olnud probleeme alkoholi ja tubaka tarvitamisega. Maakohtu hinnangul on kokkuvõtlikult alaealise käitumine viimaste kuude jooksul oluliselt paranenud. 2 Maakohtu määruse kohaselt rõhutas eestkosteasutuse esindaja, et alaealise erikooli paigutamine on vajalik ka põhjusel, et erikoolis on alaealisele tagatud stabiilsus ja turvalisus. Eestkosteasutuse esindaja sõnul on tugipere esitanud avalduse alaealise hooldusele võtmiseks ning kuni vallavalitsus tegeleb hooldusele võtmise võimalikkuse väljaselgitamisega ja pere koolitamisega, on vajalik alaealise viibimine erikoolis, vastasel juhul tekitatakse alaealisele ebaturvaline tunne tema „solgutamisega“ tugipere ja lastekodu vahel. Maakohus leidis, et selline väide võib olla küll korralduslikult õige, kuid seaduse järgi ei saa lapse elu korraldamise vajadus olla aluseks tema erikooli paigutamiseks. Eeltoodu põhjal jõudis maakohus seisukohale, et käesoleval ajal ei ole A.T. erikooli saatmine tema kasvatusliku järelevalve huvides õige, määruskaebus tuleb rahuldada ja alaealine jätta erikooli paigutamata ning alaealiste komisjonil tuleb kohaldada kergemaliigilisemat mõjutusvahendit. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Jõgeva vallavalitsuse esindaja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A.T. le mõjutusvahendina erikooli paigutamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus põhistanud, miks ta on 21.06.2012 määruses olnud seisukohal, et alaealiste komisjon on kohaldanud mitmeid mõjutusvahendeid, kuid 27.08.2012 määruses on leidnud, et alaealiste komisjon ei ole eelnevalt muid mõjutusvahendeid rakendanud. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kaasanud määruskaebuse lahendamisele taotluse esitanud alaealiste komisjoni esindajat, mistõttu ei ole kohus taganud asja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõude järgimist. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-47-03, 3-1-1-48-09 p 11 ning leiab, et 27.08.2012 määruses ei ole maakohus andnud alaealiste komisjoni varasemate mõjutusvahendite rakendamise kohta andnud mingisugust hinnangut, on hinnanud tõendeid selektiivselt, viinud kohtuliku uurimise läbi ühekülgselt ja rikkunud kohtulahendi põhistamiskohustust rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Määruskaebuse kohaselt on Jõgeva vald juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et silmas pidades vaid käitumuslikke probleeme, ei oleks Ave-Liisi suhtes nagunii võimalik taotleda mõjutusvahendina tema erikooli saatmist. Erikooli saatmine mõjutusvahendina on määruskaebuse esitaja hinnangul võimalik seetõttu, et Ave-Liis on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo ning tema käitumise paranemine ei tähenda automaatselt seda, et toimepandud kuritegu tuleb jätta tähelepanuta ja mõjutusvahend kohaldamata. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu käsitlusega, milles kohus leiab, et antud juhul ei ole A.T. erikooli saatmine tema kasvatusliku järelevalve huvides õige. Määruskaebuse kohaselt on maakohus lähtunud arusaamast, et A.T. käitumine on paranenud just tugiperes elamise ajal ning tema käitumine võib paraneda veelgi, kui ta jätkuvalt elab koos tugiperega. Määruskaebuse esitaja märgib, et Jõgeva valla poolt on maakohtule selgitanud, et A.T. saab tugipere juures elada vaid nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ning sedagi vaid siis, kui tugipere avaldab soovi tema enda juurde võtmiseks nimetatud ajal. Tugipere ja lapse vaheline suhtlemine on määruskaebuse kohaselt reguleeritud sotsiaalministri 20.12.2000 määrusega nr 85 “Asenduskodule, koolkodule või noortekodule esitatavad nõuded lapse ajutiselt perekonda andmise korraldamiseks” ning sama tugiperega on A.T. seotud olnud juba alates 15.08.2011 – rikkumised on esinenud ka tugiperega suhtlemise ajal. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et A.T. ei ela tugipere juures alaliselt ning tema püsielukoht oleks Siimusti lastekodus Metsatareke. Samuti on maakohtule esitatud tõendid, et just lastekodus viibides ei ole alaealise käitumine paranenud. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei tohi jätta tähelepanuta ka asjaolu, et A.T. rikkumised on muutunud raskemaks ning päädinud vägivallateo katsega. Määruskaebuse kohaselt toimus 04.09.2012 ümarlaud, millest võtsid osa Jõgeva vallavalitsuse ja volikogu esindajad ning A.P. ning seal selgus, et senine tugipere ei ole avaldanud soovi anda A.T. taas ajutiselt nende perekonda. Tugipere on teinud küll taotluse, milles soovivad saada A.T. hoolduspereks, kuid avalduse lahendamisel on selgunud, et nad ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse § 25² lg 1 sätestatud nõuetele, mistõttu ei saa neid hooldusperena käsitleda. Samuti ei ole perekond vaatamata korduvatele soovitustele esitanud avaldust hakata A.T. eestkostjaks. 3 Nimetatud asjaolude tõttu leiab määruskaebuse esitaja, et A.T. kasvatusliku järelevalve osas ei ole võimalik tugineda lootusele, et tugipere avaldaks ka edaspidi alaealise käitumisele positiivset mõju, kuna puudub kindlus, et A.T. on selle perekonnaga üldse edaspidi seotud. Määruskaebuse esitaja leiab, et kasvatuslik järelevalve on Ave-Liisi suhtes parimal moel tagatud erikoolis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus, tutvunud alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, on seisukohal, et maakohus on põhjendatult ja seaduslikult leidnud, et A.T. tuleb jätta erikooli paigutamata ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid seetõttu käesolevas määruses tervikuna korrata, kuid täiendab alljärgnevalt maakohtu määruse põhjendusi ning käsitleb määruskaebuses esitatud väiteid. AMVS § 6 lg 2 sätestab, et alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. AMVS § 7 lg 1 sätestab, et mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta A.T. erikooli paigutamata on kooskõlas AMVS § 6 lg-ga 2, mille kohaselt on alaealise erikooli suunamine võimalik siis, kui karistusseadustikus ettenähtud kuriteo eest eelnevalt kohaldatud mõjutusvahend ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A.T. le ei ole 15.02.2012 toimepandud kehalise väärkohtlemise katse ja ähvardamise eest eelnevalt kohaldatud muud mõjutusvahendit peale erikooli paigutamise nagu seda näeb ette AMVS § 6 lg
18. A.T. suhtes tehtud alaealiste komisjoni otsustest nähtub, et talle on küll erinevaid mõjutusvahendeid kohaldatud käitumis- ja õppimisprobleemidega seoses, ent kõnealuse kuriteo eest seda tehtud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul oleks alaealiste komisjon A.T. suhtes pidanud AMVS § 7 lg-st 1 juhindudes kohaldama enne erikooli suunamist mõnda AMVS §-s 3 loetletud mõjutusvahenditest eesmärgiga alaealist resotsialiseerida ja võimalikke tulevasi õigusrikkumise ennetama ning alles selle mitteõnnestumisel taotlema kohtult tema erikooli suunamist. Seejuures rõhutab ringkonnakohus, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 17.04.2012 määrusega lõpetati A.T. suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 201 lg 2 järgi seetõttu, et prokuratuuri hinnangul oli võimalik alaealist mõjutada karistust või KarS §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit, s.o hoiatust, käitumiskontrollile allutamist, noortekodusse paigutamist või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist kohaldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohene erikooli suunamine kui üks rangemaid mõjutusvahendeid AMVS § 6 lg 2 järgi alaealise kasvatusliku järelevalve huvides ning erinevalt kohtu võimalusest KarS § 87 lg 1 p 4 järgi rakendada erikooli suunamist kuriteo toimepanemise järel karistuse vabastamisel esmase mõjutusvahendina, oleks alaealiste komisjon pidanud eelnevalt püüdma muude mõjutusvahenditega A.T. mõjutada ja alles nende tulemusetuse korral taotlema kohtult tema erikooli suunamist.
19. Ringkonnakohus võtab lisaks eeltoodule sarnaselt maakohtuga arvesse ka asjaolu, et A.T. käitumine on asja menetlemise ajal märgatavalt paranenud, millega osaliselt nõustusid ringkonnakohtu istungil ka alaealiste komisjoni, Jõgeva Vallavalitsuse ja Jõgeva Maavalitsuse esindajad ning mis kajastub A.T. suhtes tehtud lastekodu ning Kaagvere erikooli ja Vaimastvere kooli iseloomustustest. Kuigi A.T. käitumisele on nii koolil kui ka lastekodul endiselt etteheiteid 4 ja esineb mitmeid väheolulisi korrarikkumisi, nähtub A.T. iseloomustustest ja õppetulemustest kogumis, et tema käitumine on võrreldes
20. aasta esimese poolega märgatavalt paranenud. Ringkonnakohus nõustub A.T. käitumise paranemise ja sellele mõju avaldanud asjaolude osas maakohtu põhjendustega ning peab alaealise käitumises toimunud muutusi samuti oluliseks, lähtudes määruskaebuse lahendamisel lapse huvidest ja võttes arvesse alaealise jaoks pikka ajavahemikku, mille jooksul kohus tema asja on menetlenud. Tähelepanuta ei saa kindlasti jätta ka asjaolu, et perioodil 10.07.2012 kuni 22.09.2012 viibis A.T. Tartu Maakohtu 21.06.2012 määruse alusel Kaagvere Erikoolis. Arvestades eeltoodu ja alaealise erikooli suunamise menetluse eripäraga, ei nõustu ringkonnakohus ka Jõgeva Maavalitsuse, Jõgeva Vallavalitsuse, alaealiste komisjoni esindaja istungil esitatud ja Jõgeva Vallavalitsuse määruskaebuses esitatud seisukohtadega, et maakohtu poolt erikooli suunamise otsustamine 21.06.2012 määrusega kirjalikus menetluses ja hiljem A.T. määruskaebuse rahuldamisel alaealiste komisjoni esindaja istungile kutsumata jätmise ja seisukoha ärakuulamata jätmise tõttu on vajalik maakohtu mõlema määruse tühistamine menetlusõiguse rikkumiste tõttu. Ringkonnakohus, nõustudes sisuliselt maakohtu 27.08.2012 määrusega alaealise erikooli paigutamata jätmise ning ka 21.06.2012 erikooli paigutamise määruse tühistamise õigsuse osas, leiab, et alaealiste komisjoni esindaja ärakuulamata jätmine maakohtus ei kaalu üles alaealise suhtes tehtud sisuliselt õige lahendiga saavutatud eesmärki ning asja uuesti maakohtule lahendamiseks saatmine ei oleks alaealise huve ja õigusi oluliselt riivamata võimalik. Kuna alaealiste komisjoni esindajal oli võimalik oma seisukohti esitada nii maakohtule esitatud A.T. erikooli paigutamise taotluses kui ka ringkonnakohtu istungil ning alaealiste komisjoni esindaja poolt ringkonnakohtule istungil avaldatud seisukohtade järgi ei olekski niivõrd range mõjutusvahendi kohaldamine arvestades A.T. käitumise paranemist enam eesmärk, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruse tühistamine alaealiste komisjoni esindaja määruskaebemenetlusse kaasamata jätmise tõttu põhjendatud. Ringkonnakohus toetab nimetatud küsimuses A.T. kaitsja rõhutatud seisukohta, et lastekaitseseaduse § 3 kohaselt tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.
21. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele ka seda, et A.T. edasised võimalused tugi- või hooldusperes elamiseks ei ole erikooli paigutamise seisukohast määrava tähtsusega. Tugipere toetus on küll kahtlemata soodustanud A.T. käitumise paranemist ning oleks ka edaspidi alaealise huvides, ent võimalikud probleemid tugiperega hoolduslepingu sõlmimise osas ei ole otsustavaks A.T. erikooli paigutamata jätmise põhjendatuse küsimuse lahendamisel. Samuti kinnitas Jõgeva Vallavalitsuse lastekaitse vanemspetsialist ringkonnakohtu istungil, et varasemaid formaalseid määruskaebuses väljatoodud takistusi A.P. saamisel A.T. hoolduspereks enam ei ole.
22. A.T. kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt A.T. le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 6 pooltundi (tutvumine määruskaebusega ja Riigikohtu praktikaga, ettevalmistus) ja 2 pooltundi istungil osalemise eest, arvestades asja keerukust ja kohtuistungi pikkust, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 153,60 eurot, sh käibemaks 25,56 eurot vastavuses Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt välja maksta Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kaudu 153,60 eurot, sh käibemaks 25,56 eurot, advokaat Anne Vissakule tema poolt A.T. le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning nimetatud kaitsja tasu jätta juhindudes KrMS § 187 lg-st 1 Jõgeva Vallavalitsuse määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu riigi kanda.
23. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 5 Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 6 Mati Kartau