1-14-8487/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8487 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Linnar 38505016037), määruskaebus Tverdohleb (isikukood RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Linnar Tverdohleb on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
7. jaanuari
8. a otsusega KarS § 114 p 5 ja § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi. Teda karistati vangistusega 13 aastat, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
9. augusti 2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvestati eelvangistus. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
10. november
11. Vangistuse lõpptähtaeg on
12. mai
14. Tartu Maakohtu
15. jaanuari 2016 määrusega jäeti L. Tverdohleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid raske isikuvastase kuriteo toime pannud isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leidis, et ehkki L. Tverdohlebi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused (kahetseb toimepandud tegu, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad), ei võimalda teda praegusel ajal vabastada kuriteo raskus. L. Tverdohlebi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka varem kandnud karistust vangistuses, ent jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Kohtul ei tekkinud veendumust, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama elu kuritegusid toime panemata ning kriminaalhoolduse nõudeid täites. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et L. Tverdohlebi isikut, tema varasemat elukäiku ja eeldatavat käitumist vabaduses arvestades ei oleks tema tingimisi enne tähtaega vabastamine piisavalt põhjendatud.
16. Edasikaebuses taotleb L. Tverdohleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta toob välja Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha asjas nr 3-13-1195, p 10, mis puudutab individuaalse täitmiskavaga seonduvat. Samuti osundab määruskaebuse esitaja enda asjas tehtud lahendis (30 oktoober 2014) tuvastatud L. Tverdohlebi positiivselt iseloomustavatele asjaoludele (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine). Ta lisab, et on alates
17. novembrist 2015 kuni
18. jaanuarini 2016 määratud majandustöödele, milles ka praegu osaleb. L. Tverdohleb on osalenud kõikides individuaalse täitmiskavaga talle määratud tegevustes ning selles püsitatud eesmärgid on täidetud. Praeguseks ajaks on jäänud täitmata veel kaks eesmärki: vestlused inspektor-kontaktisikuga ja vabanemiseelne nõustamine. L. Tverdohleb rõhutab, et on alates täisealiseks saamisest viibinud üle 12 aasta kinnises vanglas ning palub võimalust ühiskonda naasmiseks. Praegusel hetkel tegeleb vangla vaid tema eraldamisega ühiskonnast, mingeid muid eesmärke kinnipidamisel ei ole. L. Tverdohleb märgib, et kriminaalhooldusametnik M.S. on temaga läbi viinud vanglasisese vestluse, kus toimus ka vabanemiseelne nõustamine. Nimetatud ametnik on nõus olema L. Tverdohlebi tugiisikuks ka vabanemisel. L. Tverdohleb märgib, et tal on vabanedes elu- ja töökoht ning ka tema vabanemisfond on täis. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et on pidanud oma noore elu veetma vangistuses, ajal mil tema eakaaslastel on kodud, pere, lapsed ja koht ühiskonnas. Ta on oma elu igati analüüsinud, mõistnud, kahetsenud ja tundnud hingepiina, kuid mõistnud, et olnut olematuks ei tee. L. Tverdohleb soovib järkjärguliselt taasühiskonnastuda. Arvestama peaks, et uue kuriteo riskiprotsendi arvestab arvuti programm. Kui ainult sellest lähtuda, siis nähtavasti ei osutukski L. Tverdohlebi vabastamine võimalikuks, kuna mingil põhjusel aastatega riskiprotsent suureneb. L. Tverdohleb saab aru, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsus. Samas palub ta arvestada, et kuriteo pani ta toime noorukieas, ta on püüdnud vangistuse vältel taasühiskonnastuda ja võtnud osa kõigist Tartu Vangla poolt pakutavatest programmidest. Kriminaalpoliitiliselt ei ole hea, kui isik vabaneb karistuse lõppemisel ilma toe ja järelevalveta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Tartu Ringkonnakohus, kaalunud L. Tverdohlebi määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
20. Lugedes L. Tverdohlebi määruskaebust, nähtub sellest, et ta on oma kuritegelikku minevikku kahetsenud ning soovib vabanedes elada täisvääruslikku elu. Vangistuse jooksul on L. Tverdohleb osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Tundekasvatus“, „Usk ja teadmine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, samuti tegelenud üldhariduse omandamisega, läbinud keevitaja kutseõppe ja osaleb ka majandustöödel. L. Tverdohleb leiab, et tema kinnipidamine ei kanna enam karistuse eesmärke, sest individuaalse täitmiskava on ta sama hästi kui läbinud.
21. Ringkonnakohus leiab, et p-s 5 välja toodud asjaolud on kaalukad ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel. Kahtlemata on isikule koostatud täitmiskava suunatud tema hilisema eduka resotsialiseerimise eesmärkide parimale realiseerumisele. Samas aga ei saa L. Tverdohlebi käitumist 2 vangistuses pidada läbinisti positiivseks, sest vangla iseloomustuse (tl 59) kohaselt on süüdimõistetul kaks kehtivat distsiplinaarkaristust korraldusele mitteallumise ja keelatud eseme omamise eest.
22. Võtmeküsimuseks on käesoleval juhul see, kas isiku, kes on üldiselt vangistuses käitunud positiivselt (vaatamata distsiplinaarkaristuste olemasolule) ja kes kahetseb tehtut, saab jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata arvestades kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja tema vabanemisjärgset eeldatavat käitumist. Apellatsioonikohus leiab, et maakohtu määrus on selles osas kaalutletud ja põhjendatud. Nimelt ei ole karistuse eesmärgiks üksnes selle individuaalne õigustus, vaid ka ühiskonna arusaam õiglasest karistusest. Seetõttu on kohtul isegi olukorras, kus isik ise on oma süüd kahetsenud ja seda ka oma käitumisega väljendanud, õigus jätta raske kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus on arvestanud ka L. Tverdohlebi varasemat eluviisi, mis on kuritegelikult aktiivne ning ka kuritegude raskusastmelt ja liigilt muutunud raskemaks, ning sedastanud, et isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus jätta nimetatud asjaoludele tuginevalt isik tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, siis on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau