Obsah (10)

§ 163§ 486§ 172§ 487§ 174§ 175§ 651§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-2726

§ 163kohaselt jätta menetluskulud suuremas osas hageja kanda.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas 19.01.2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5000 eurot, viivise ajavahemiku 15.05.2014-24.08.2014 eest 136,68 eurot ja viivise ajavahemiku 07.10.2014-01.12.2014 eest summas 56 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata kahju hüvitise nõudes summas 1080 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
2. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja põhinõue tõendatud esitatud arvetega nr 24004 ja
3. Kostja ei ole arvete kättesaamisele vastu vaielnud. Kostja on põhinõude tasumata osa summas 5000 eurot õigeks võtnud ka 14.11.2014 kohtuistungil. Seega tuleb hagi põhinõude osas rahuldada ja kostjalt välja mõista 5000 eurot.
4. Kohus leidis, et esitatud arvetega ei ole tõendatud, et pooled on kokku leppinud selles, et arvete tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist päevas 1%. Arvetel on küll märgitud, et dokument on ühekordne ostu-müügileping ning müüjal (hagejal) on arvete alusel õigus nõuda viivist iga maksetähtaja ületanud päeva eest arvel toodud tingimuste alusel, so päevas 1%, kuid VÕS § 11 lg 4 sätestatud lepingu sõlmimise tingimused ei ole täidetud, sh arved ei ole allkirjastatud mõlema poole poolt. Hageja poolt kostjale varasemalt esitatud arvetega nr 24002 05.03.2014 ja 24003 12.03.2014 ei ole tõendatud, et hageja ja kostja on arvete nr 24004 ja 24016 tasumisega viivitamise juhuks kokku leppinud viivise määras 1% päevas isegi siis, kui kostja on eelnevalt arved nr 24002 ja 24003 tasunud. Kohus jättis hageja viivisenõude taotletud suuruses rahuldamata ja rahuldas hageja alternatiivse viivisenõude, milles hageja palus välja mõista viivise seadusejärgses suuruses. Kuna arve nr 24016 muutus sissenõutavaks 15.05.2014, siis tuleb viivis põhinõudelt 6723,60 eurot välja mõista ajavahemiku 15.05.2014-24.08.2014, so 102 päeva eest summas 136,68 eurot. Võlgnevuse jäägilt 5000 eurot tuleb viivis välja mõista ajavahemiku 07.10.2014-01.12.2014, so 56 päeva eest summas 56 eurot. 3
5. Hageja on täiendanud oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudeid kahju hüvitamise nõudega kokku summas 1080 eurot. Kahju on hageja väitel tekkinud seetõttu, et kuna kostja ei tasunud temale esitatud arveid nr 24004 ja 24016, sõlmis hageja 01.10.2014 käsunduslepingu SPRT Inkassoga kohtuväliselt kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks ja hagiavalduse koostamise nõustamiseks. Samuti on SPRT Inkasso hageja väitel esitanud kostjale 03.10.2014 kohtuvälise kompromissi ettepaneku. Tsiviilasja toimiku andmetel on nimetatud teenuste eest hagejale esitatud 03.10.2014 arve nr 001-14 summas 1080 eurot. Arve nr 001-14 kohaselt on hagejale osutatud nõustamisteenust hagide koostamiseks tsiviilasjades nr 2-14-27262, nr 2-14-27263 ja nr 2-14-27264, igas tsiviilasjas summas 360 eurot. Kompromissiettepaneku eest ei ole hagejale tasunõuet arvel märgitud.
6. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et Trovare OÜ (SPRT Inkasso) on hagejale osutanud kohtuvälist nõustamisteenust ning et selle teenuse eest tasumise kulud on hageja kahju. Tulenevalt

§ 486

lg 2 loetakse tsiviilasjas nr 2-14-27264 enne tsiviilasjade liitmist hagid esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so 24.08.2014.

§ 172

lg 9 kohaselt, asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 487

lg 1 kohaselt kohustas kohus hagejat esitama nõude põhjenduse hagile ettenähtud vormis ning hagiavalduse kohaselt kasutas hageja hagiavalduse koostamiseks ja põhjendamiseks nõustamisteenust. Seega on hagejat nõustatud kohtumenetluses, mitte väljaspool kohtumenetlust ning hagiavalduse koostamise ja põhjendamise kulud on hagimenetluse menetluskulud. 13. 24.08.2014 kehtinud

§ 174

lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Alates 01.01.2015

§ 174

lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Lähtudes eeltoodust ning eelkõige sellest, et nõustamisteenuse kulu ei ole hageja kahju, vaid menetluskulu, mistõttu kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, jättis kohus hageja kahju hüvitamise nõude summas 1080 eurot rahuldamata. 14. Seoses sellega, et hagiavalduse koostamise kulude nõuet on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise korras, märkis kohus, et nii hagiavalduse esitamise ajal kehtinud kui alates 01.01.2015 kehtiva

§ 175

lg 1 kohaselt kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud ning

§ 175lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.

Tsiviilasja toimiku andmetel ei olnud hagejal kohtumenetluses lepingulist esindajat. Kohus märkis, et kuna jätab kahjunõude rahuldamata, ei analüüsi kohus kostja taotlust VÕS § 139 lg 1 kohaldamise osas.

1. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. 17.02.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 19.01.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega vaidlustab maakohtu otsuse kahjunõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning palub teha uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning rahuldada hageja kahju hüvitamise nõue. 4
3. Hageja esitas 24.08.2014 maksekäsu kiirmenetluses oma nõuded kostja vastu kokku summas 18 766 eurot. Hageja jaotas oma nõuded kokku kolmeks avalduseks, sest maksekäsumenetluses ei ole võimalik kohtule esitada suuremat nõuet kui 6000 eurot ja nõude jaotamine ei ole keelatud. Hageja oli lisaks palganud SPRT Inkasso, kellelt ostis sissenõudeteenust ja nõustamisteenust hagiavalduste koostamiseks. Kostja asus oma kohustusi hageja ees täitma koheselt kui SPRT Inkasso kostja seaduslike esindajate poole pöördus ja kostja tasus kohtumenetluse jooksul 24.08.2014-19.01.2014 SPRT Inkasso resultatiivse töö tulemusena kokku 4390,40 eurot. Kostja esitas maksekäsuavaldustele vastuväited ja kohus kohustas hageja esitama 3 hagi. Hageja nõustaja koostas hageja eest hagid, sest nõustaja palkamine oli mitte ainult hageja vaid ka kostja huvides ja kooskõlas

-ga, mis näeb ette asja lahendamise võimalikult väikeste kuludega. Hageja poolt lepingulise esindaja palkamine oleks olnud oluliselt kallim ja ilmselgelt vähem efektiivsem. Hageja esitas maakohtule hagiavaldused ja tasus riigilõivud kokku summas 1250 eurot ja kandis SPRT Inkasso palkamisega kaasnenud kulu summas 1080 eurot. Kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas kostja, kes ei täitnud enda kohustusi pikema aja jooksul.

1. Kostja väitis korduvalt istungil ja kohtuvälise kompromissi läbirääkimistel, et soovib lahendada asja kompromissiga ja pakkus, et kogu võlgnevus saab tasutud veebruarikuus, kuid ei täitnud seda kohustust. SPRT Inkasso saavutas osa maakohtu 19.01.2015 kohtuotsusega väljamõistetud põhivõla jäägi tasumisest summas 833,20 eurot, sõlmides vastava kokkuleppe kostja võlgnikuga Fund Ehitus OÜ, kes tasus hagejale kokku summa 4000 eurot, millest summa 3166,80 eurot oli kostja täiendav võlgnevus hageja ees, mille osas hageja ei olnud hagiavaldust kohtusse esitanud. Seega on apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga kostja võlgnevuse jääk apellandi ees vähenenud, ning kohtuotsusega väljamõistetud summa 5000 eurot asemel on jääk 4166,80 eurot. Kohtuotsuses puudub analüüs hageja kahju hüvitamise nõude aluseks oleva kulu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta, kohus küll jaatab SPT Inkasso tegevuse tulemuslikkust hageja jaoks võlgnevuse jäägi vähenemisel kohtumenetluse ajal, kuid leiab, et hageja poolt kantud kulu on pigem menetluskulu.
2. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda. Hageja leiab, et see on äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus

-iga. Riigikohus on leidnud, et valides hagi osalisel rahuldamisel

§ 163

kohtukulude jaotamise kahe võimaluse vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone, sättes sisalduvat võimalust ei või kohus suvaliselt kohaldada. Kuna vaidlusaluses asjas on hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk oluliselt erinev, on põhjendatum rakendada

§ 163

lg-s 1 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Maakohus jättis menetluskulude poolte kanda jätmisel arvestamata, et kohus rahuldas hageja põhinõude jäägi 5000 eurot täies ulatuses, menetluse käigus oli kostja ise tasunud 4390,30 eurot ehk kohtumenetluse käigus rahuldati hageja põhinõue 100% ulatuses summas 9390,30 eurot ja viiviste nõue osaliselt. Maakohus on sättes sisalduvat võimalust kasutanud suvaliselt. Kohtul tulnuks jätta hageja menetluskulud

§ 163

lg 2 alusel kostja kanda, sest 14.11.2014 kohtuistungi protokolli kohaselt pakkus hageja kompromissina viivistenõudest loobumist kui kostja tasunuks põhivõla küsitud maksetähtaja jooksul ja kostja seaduslik esindaja andnuks kohustuse täitmiseks käenduse. Vastus apellatsioonkaebusele 20. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. 5 Ringkonnakohtu seisukoht 21.

§ 651

kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. 22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel ei korda neid.

23. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et esitatud kahju hüvitise nõue on oma sisult menetluskulude hüvitamise nõue. Trovare OÜ (SPRT Inkasso) on 03.10.2014 esitanud hagejale arve 1080 euro tasumiseks. Arve sisaldab tasu kolme hagi koostamise nõustamise eest (iga hagi eest 360 eurot). Kompromissiettepaneku koostamise tasu arve ei sisalda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavalduse koostamise nõustamise kulud ei ole kohtumenetluse eelsed kulud, vaid kohtumenetluse kulud, ning seda sõltumata asjaolust, et kohtumenetluses ei olnud hagejal lepingulist esindajat. Kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 174

lg 7 redaktsiooni kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Alates 01.01.2015 kehtiv

§ 174

lg 1 sätestab, et menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kuna hageja ei saa 1080 eurot kahjuhüvitisena nõuda, siis jättis maakohus põhjendatult hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus lisab, et nõustaja kulusid ei saaks hageja nõuda ka menetluskulude kindlaksmääramise korras, kuna

§ 175lg 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid.

Menetluskulude jaotus 24. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et see on ebaõiglane. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Tulenevalt

§ 163

lg 1 võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on jätnud tähelepanuta, et ta nõudis esialgselt viivist summas 8843,20 eurot. Viivise nõue rahuldati lõpuks 192,68 euro ulatuses, s.t oluliselt väiksemas ulatuses algselt nõutust. Lisaks jäeti rahuldamata ka kahju hüvitamise nõue. Nendel asjaoludel ei olnud maakohtu menetluskulude poolte endi kanda jätmine hageja jaoks ebaõiglane. Hageja leiab, et menetluskulud tulnuks jätta kostja kanda ka

§ 163lg 2 alusel.

See sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt 14.11.2014 istungil esitatud kompromissiettepanekus oli hageja nõudeks, et kostja tasub ka kahjuhüvitise 1080 eurot ja annab võlgnevuse tasumiseks tagatise. Kahjuhüvitise osas maakohus hagi ei rahuldanud, samuti ei ole kostjat kohustatud andma tagatist. Seega ei ole

§ 163lg 2 rakendamise tingimused täidetud.

Eeltoodust tulenevalt ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus. 6 25. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasjast ei nähtu, et kostjal oleks apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud. Samuti ei esitanud kostja menetluskulude nimekirja. Seega puudub vajadus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 7