← Eesti

1-11-3825/28

Obsah (8)§ 414§ 415§ 418§ 64§ 65§ 4§ 76§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3825 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaid

§ 414

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 415

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ning

§ 418

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Kalale liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 30.04.2009 otsusega mõistetud kandmata karistuse, so 1 aasta 10 kuud 17 päeva vangistust, võrra, mõistes K. Kalale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jäeti K. Kala suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja alguseks loeti

§-st 68 lähtuvalt 02.12.2010. 16.02.2012 esitas Tartu Vangla kohtule järelepärimise ebaselguse lahendamiseks kohtulahendi täitmisel seoses K. Kalale inkrimineeritud kuritegude raskusastmete määratlemisega ning samuti, kas tegu oli tahtlike või ettevaatamatusest toime pandud tegudega. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu 29.02.2012 määrusega selgitati, et Tartu Maakohtu 24.03.2011 otsusega K. Kalale inkrimineeritud kuriteod süüdistuses

§ 414

lg 2 p 1 ja

§ 415

lg 1 järgi on tahtlikud esimese astme kuriteod ning süüdistuses

§ 418lg 2 p 1 järgi on tahtlik teise astme kuritegu.

Ühtlasi selgitati, et kohtul tekib õigus otsustada K. Kala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega alates 10.11.2012 ning K. Kala saab nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks esitada alates 10.08.2012. Kohus viitas, et kuritegude raskusastmete regulatsioon on sätestatud

§ 4

ning märkis, et

§ 414

lg-s 2 ja § 415 lg-s 1 sätestatud kuritegude puhul on tegemist esimese astme kuritegudega, kuna raskeima karistusena nende toimepanemise eest on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta.

§ 418

lg-s 2 sätestatud kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega, kuna nende toimepanemise eest on

-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Seega kannab K. Kala karistust nii esimese kui teise astme kuritegude kogumi eest. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et kui on tegemist liitkaristusega esimese ja teise astme kuritegude eest, siis lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76lg 2 sätetest, kuna K.

Kala kannab käesoleval ajal liitkaristusena vangistust ka

§ 414lg 2 ja § 415 lg 1 alusel, mis on esimese astme tahtlikud kuriteod. Selline tõlgendus on kooskõlas Vang

S § 76 mõttega ja omaksvõetud ka kohtupraktikas. Kohus viitas

§ 76

lg 2 p-dele 1,2 ning märkis, et sellest lähtuvalt tekib kohtul õigus otsustada K. Kala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle koos elektroonilise valve kohaldamisega alates 10.11.2012, kuna

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega, kui süüdimõistetu on tegelikult ärakandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. K. Kala saab nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks esitada alates 10.08.2012 vastavalt „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ § 14 lg-le 2. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K. Kala esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. K. Kala ei nõustu sellega, et maakohus arvestas tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtajad

§ 76

lg 2 p 1,2 järgi, süüdistades teda tahtlikult toimepandud esimese astme kuritegudes. K. Kala hinnangul nähtub kriminaalasja materjalidest, et teda ei ole süüdi mõistetud tahtlikes kuritegudes. Sama nähtub Tartu Maakohtu 24.03.2011 otsusest. Seega ei ole õiguspärane tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegu

§ 76lg 2 p 1,2 järgi määratleda. Ühtlasi viitab K. Kala Kr

MS § 7 lg-le 3 ning leiab, et kohus peaks arvestama süütuse presumptsiooniga. K. Kala on jätkuvalt seisukohal, et tema tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaegu tuleb määratleda pidades silmas esimese või teise astme kuriteo toimepanemist ettevaatamatusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja K. Kala määruskaebus rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu K. Kala määruskaebuses tooduga ning kordab maakohtu poolt märgitut, et Tartu Maakohtu 24.02.2011 otsusega mõisteti K. Kala süüdi

§ 414

lg-s 2, § 415 lg-s 1 ja § 418 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemises.

§ 414lg 2 ja § 415 lg 1 järgi toimepandud kuriteod on esimese astme kuriteod.

Kvalifitseerimaks teod nimetatud 2 sätete järgi, on ilmselgelt tegemist tahtlike kuritegudega tulenevalt

§ 15lg-st 1 ning seda isegi juhul, kui K.

Kala ise ei pea enda toimepandud kuritegusid tahtlikeks või leiab, et on kuriteod toime pannud ettevaatamatusest. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et K. Kala kannab karistust nii esimese astme kui ka teise astme kuritegude kogumi eest, kuid tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise vajaliku tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda

§ 76lg-st 2.

Sellest tulenevalt on maakohus korrektselt selgitanud K. Kala tingimisi ennetähtaegse vabastamise arvestuslikud tähtajad, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata.

  1. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et K. Kala määruskaebuses viide KrMS § 7 lg-le 3 on asjakohatu, kuivõrd K. Kala on juba süüdi mõistetud tahtlike kuritegude toimepanemises. Seega ei ole käesoleval juhul lahendatavaks küsimuseks K. Kala süü või tahtluse aste toimepandud kuritegudes. Sellest tulenevalt ei ole mingeid kahtlusi, mida tuleks K. Kala kasuks tõlgendada.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning K. Kala määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.