lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ning
lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.
Kalale liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida
lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 30.04.2009 otsusega mõistetud kandmata karistuse, so 1 aasta 10 kuud 17 päeva vangistust, võrra, mõistes K. Kalale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jäeti K. Kala suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja alguseks loeti
§-st 68 lähtuvalt 02.12.2010. 16.02.2012 esitas Tartu Vangla kohtule järelepärimise ebaselguse lahendamiseks kohtulahendi täitmisel seoses K. Kalale inkrimineeritud kuritegude raskusastmete määratlemisega ning samuti, kas tegu oli tahtlike või ettevaatamatusest toime pandud tegudega. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu 29.02.2012 määrusega selgitati, et Tartu Maakohtu 24.03.2011 otsusega K. Kalale inkrimineeritud kuriteod süüdistuses
lg 2 p 1 ja
lg 1 järgi on tahtlikud esimese astme kuriteod ning süüdistuses
Ühtlasi selgitati, et kohtul tekib õigus otsustada K. Kala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega alates 10.11.2012 ning K. Kala saab nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks esitada alates 10.08.2012. Kohus viitas, et kuritegude raskusastmete regulatsioon on sätestatud
ning märkis, et
lg-s 2 ja § 415 lg-s 1 sätestatud kuritegude puhul on tegemist esimese astme kuritegudega, kuna raskeima karistusena nende toimepanemise eest on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta.
lg-s 2 sätestatud kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega, kuna nende toimepanemise eest on
-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Seega kannab K. Kala karistust nii esimese kui teise astme kuritegude kogumi eest. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et kui on tegemist liitkaristusega esimese ja teise astme kuritegude eest, siis lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel
Kala kannab käesoleval ajal liitkaristusena vangistust ka
S § 76 mõttega ja omaksvõetud ka kohtupraktikas. Kohus viitas
lg 2 p-dele 1,2 ning märkis, et sellest lähtuvalt tekib kohtul õigus otsustada K. Kala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle koos elektroonilise valve kohaldamisega alates 10.11.2012, kuna
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega, kui süüdimõistetu on tegelikult ärakandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. K. Kala saab nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks esitada alates 10.08.2012 vastavalt „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ § 14 lg-le 2. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K. Kala esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. K. Kala ei nõustu sellega, et maakohus arvestas tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtajad
lg 2 p 1,2 järgi, süüdistades teda tahtlikult toimepandud esimese astme kuritegudes. K. Kala hinnangul nähtub kriminaalasja materjalidest, et teda ei ole süüdi mõistetud tahtlikes kuritegudes. Sama nähtub Tartu Maakohtu 24.03.2011 otsusest. Seega ei ole õiguspärane tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegu
MS § 7 lg-le 3 ning leiab, et kohus peaks arvestama süütuse presumptsiooniga. K. Kala on jätkuvalt seisukohal, et tema tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaegu tuleb määratleda pidades silmas esimese või teise astme kuriteo toimepanemist ettevaatamatusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
lg-s 2, § 415 lg-s 1 ja § 418 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemises.
Kvalifitseerimaks teod nimetatud 2 sätete järgi, on ilmselgelt tegemist tahtlike kuritegudega tulenevalt
Kala ise ei pea enda toimepandud kuritegusid tahtlikeks või leiab, et on kuriteod toime pannud ettevaatamatusest. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et K. Kala kannab karistust nii esimese astme kui ka teise astme kuritegude kogumi eest, kuid tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise vajaliku tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda
Sellest tulenevalt on maakohus korrektselt selgitanud K. Kala tingimisi ennetähtaegse vabastamise arvestuslikud tähtajad, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.