Obsah (5)

§ 252§ 253§ 249§ 59§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-656 Haldusasi Aknameister Grupp OÜ kae

§ 252lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aknameister Grupp OÜ (registrikood 12091798) on
2. a aprillis loodud äriühing, mille juhatuse liikmed on äriregistri andmesüsteemi kohaselt A. Soboleva ja L. Petrenko ning selle registrijärgne aadress on Rakvere 17, Jõhvi, Ida-Viru maakond,
4. OÜ Aknameister on
5. a mais loodud äriühing, mille juhatuse liikmeks on L. Petrenko ja registrijärgne aadress on sarnaselt Aknameister Grupp OÜ-ga Rakvere 17, Jõhvi, Ida-Viru maakond,
7. 11.02.
8. a korralduse nr 12.2-3/12961-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet (MTA) Aknameister Grupp OÜ käibemaksuseaduse mõistes Eestis ettevõtlusega tegelemist. Sama korraldusega kohustas MTA Aknameister Grupp OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma maksuhalduri ametruumidesse selgituste andmiseks Aknameister Grupp OÜ ettevõtluse kohta ning esitama 01.08.2012–31.12.2012 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (lepingud, hankijate arved, müügiarved ostjatele jm tõendid) ning krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljatrükid perioodi 01.08.2012−25.02.2013 kohta. Korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral kustutatakse Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist.
9. 25.02.2013 andis Aknameister Grupp OÜ juhatuse liige L. Petrenko maksuhaldurile suulisi seletusi ning esitas pangakonto väljatrükid, kaks arvet ja pearaamatu väljatrüki hankijate kohta perioodil 01.01.2012−31.12.
10. L. Petrenko ütluste kohaselt tegeleb Aknameister Grupp OÜ üldehitustöödega ning Aknameister Grupp OÜ poolt teostati
11. a oktoobris akende vahetust koos viimistlustöödega ja detsembris akende vahetust. L. Petrenko sõnul teostati töid OÜ Aknameister töötajate poolt ning palka maksis samuti OÜ Aknameister. Samuti teatas L. Petrenko, et Aknameister Grupp OÜ on loodud konkurssidel osalemiseks, kuna OÜ Aknameister ei saa maksuvõla tõttu konkurssidel osaleda.
12. a jaanuaris ja veebruaris Aknameister Grupp OÜ poolt töid teostatud ei ole, samuti ei ole sõlmitud ühtegi lepingut tööde teostamiseks.
13. Maksu- ja Tolliamet tegi 14.03.2013 otsuse nr 8799 (tl 6-8), milles asus seisukohale, et Aknameister Grupp OÜ ei tegele Eestis ettevõtlusega, ning kustutas Aknameister Grupp OÜ käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist alates 25.03.
14. Otsuses märgitu kohaselt on Aknameister Grupp OÜ esitanud maksuhaldurile OÜ-le Aknameister kuuluva pangakonto väljatrüki. Pangakontol ei kajastu Aknameister Grupp OÜ maksmised OÜ-le Aknameister ega OÜ Aknameister tasumised Aknameister Grupp OÜ-le, kuigi väidetavalt on Aknameister OÜ teostanud ehitustöid
15. a oktoobris ja detsembris Aknameister Grupp OÜ-le. Aknameister Grupp OÜ poolt esitatud 22.10.
16. a arvelt nr 22.10 (tl 9) ja 31.12.
17. a arvelt nr 34.12 (tl 10) nähtub, et arve saaja ja maksja on erinevad äriühingud. Arvetel puudub informatsioon, kelle poolt ja kellele arve on koostatud. Samuti puudub informatsioon selle kohta, kas kauba eest on tasutud, kes on tasunud ning missugusele äriühingule kaup tegelikult kuulus. Kuna maksuhaldurile esitatud OÜ Aknameister pangakontolt ei nähtu arvete tasumisi kummagi äriühingu poolt, ei tõenda maksuhalduri hinnangul esitatud arved Aknameister Grupp OÜ ettevõtlust. Aknameister Grupp OÜ poolt on maksuhaldurile esitatud üksnes pearaamatu väljatrükk hankijate kohta perioodil 17.01.2012−31.12.2012, pearaamatu väljatrükki tulude konto kohta esitatud ei ole. Maksuhaldur on seisukohal, et üksnes hankijate konto olemasolu ei näita ettevõtlust. Aknameister Grupp OÜ oli algselt esitanud maksuhaldurile deklaratsioonid nii
18. a oktoobri- kui ka detsembrikuu eest, kus ei deklareeritud ei käivet ega sisendkäibemaksu. Menetluse käigus parandas aga Aknameister Grupp OÜ
19. aasta käibedeklaratsioone oktoobri- ja detsembrikuu eest, deklareerides oktoobrikuu eest käivet 2408,34 eurot ja sisendkäibemaksu 466,67 eurot ning detsembrikuu eest käivet 240,83 eurot ja sisendkäibemaksu 41,67 eurot. Kuna Aknameister Grupp OÜ ei esitanud dokumente käibe olemasolu tõendamiseks
20. a oktoobris ja detsembris, asus maksuhaldur seisukohale, et tegelikult ei ole töid teostatud ning käive on deklareeritud selleks, et vältida Aknameister Grupp OÜ kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist. 2
21. 22.03.2013 esitas Aknameister Grupp OÜ halduskohtule kaebuse (tl 2-5) MTA 14.03.
22. a otsuse nr 8799 tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on teinud talle esitatud tõenditest väära järelduse. Kaebaja selgitab, et kuigi maksuhaldurile esitatud arvetel on märgitud tehingut tegevateks isikuteks Saaja ja Maksja, on tegemist eksimusega, mis on tingitud asjaolust, et kaebaja ei valda eesti keelt. Sõna “Saaja“ asemel on arvetel tegelikult mõeldud sõna „Saatja“. Kaebaja on seisukohal, et vastava järelduse oleks saanud teha ka vastustaja menetluse käigus esitatud parandatud käibedeklaratsioonidest, kuna Aknameister Grupp OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu, mida saab teha ainult kauba ostja. Kaebaja leiab, et alusdokumendi esitamine koostoimes käibedeklaratsiooniga tõendab, et nimetatud tehingud leidsid tõepoolest aset ning Aknameister Grupp OÜ on ettevõtlusega tegelev isik.
23. Kaebuses esitas Aknameister Grupp OÜ ka esialgse õiguskaitse taotluse MTA 14.03.
24. a otsuse nr 8799 täitmise peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja selgitab, et osaleb pakkujana Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti poolt välja kuulutatud riigihankes “Narva Paju koolis akende vahetamine”. Pakkumust esitades lähtus kaebaja enda sõnul teadmisest, et ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud ning esitas seetõttu ka pakkumuses hinna koos käibemaksuga. Kaebaja on seisukohal, et juhul, kui ta kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist hankemenetluse jooksul, võib hankija käsitleda Aknameister Grupp OÜ-d kui valeandmeid esitanud isikut ning see omakorda võib kaasa tuua tema hankelt kõrvaldamise. Taotluse kohaselt ei ole aga hankemenetlusest kõrvaldamise tagajärge võimalik kõrvaldada ka Aknameister Grupp OÜ jaoks positiivse lahendi saamisel. Samuti leiab kaebaja, et avalik huvi Aknameister Grupp OÜ registrist kustutamise osas ei kaalu üles kaebaja õiguste võimalikku piiramist juhul, kui akti kehtivust esialgse õiguskaitse korras ei peatata. 01.04.2013 edastas kaebaja kohtule e-kirja (tl 47) teel esialgse õiguskaitse taotluse täpsustuse, milles palub esialgselt taotletud MTA 14.03.
25. a otsuse nr 8799 täitmise peatamise alusel peatada selle kehtivus, kuna otsus täideti 25.03.
27. Tartu Halduskohus rahuldas 01.04.
28. a määrusega (tl 48-49) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, peatas MTA 14.03.
29. a otsuse nr 8799 kehtivuse ning kohustas MTA-d registreerima Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris käibemaksukohustuslasena. Halduskohus on seisukohal, et kaebajal esineb õiguskaitse vajadus, kuna vaidlusalune otsus riivab intensiivselt tema õigusi. Maksu- ja Tolliameti vaidlustatud otsuse põhjendused ei anna ühest vastust küsimusele, kas maksuhaldurile esitatud arvetel kajastatud tehingud leidsid aset või mitte, ning halduskohtu hinnangul ei saa otsuses toodud faktiväidete õigsust eeldades kaebaja tegelemist ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes välistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel ei ole võimalik piisava põhjalikkusega keskenduda faktiliste asjaolude hindamisele ning sellele, kas kogutud tõendid annavad alust pidada Aknameister Grupp OÜ poolt ettevõtlusega tegelemist tõendatuks. Kohtu hinnangul ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu kõneleva avaliku huvina käsitleda vastustaja seisukohta, et äriühingu registreeringu säilitamine vaidluse ajal on ebaõiglane isikute suhtes, kelle registreerimine või mitteregistreerimine käibemaksukohustuslasena on kooskõlas käibemaksuseaduse nõuetega. Eelviidatud avalik huvi ei ole asjakohane KMS § 22 lg 31 kohaldamisel ning seda ei saa arvestada viidatud sätte alusel tehtud otsuse suhtes esialgse õiguskaitse rakendamisel. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kaebajal on olemas õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks puuduvad kaalukad kolmandate isikute ja avalikud huvid. Seega esinevad halduskohtu hinnangul käesolevas haldusasjas eeldused esialgse õiguskaitse 3 kohaldamiseks, vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamiseks ning vastustaja kohustamiseks registreerima Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris maksukohustuslasena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
30. Maksu- ja Tolliamet esitas 12.04.2013 määruskaebuse (tl 56-58), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.04.
31. a määruse. - Määruskaebuse esitajal oli võimalus esitada halduskohtule oma seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas, lähtudes asjaolust, et kaebaja taotleb vaidlusaluse haldusakti täitmise peatamist. Kohus asendas aga kaebaja taotluse täienduse alusel kaebaja poolt esialgselt taotletud haldusakti täitmise peatamise oluliselt mõjuvama esialgse õiguskaitse abinõuga – haldusakti kehtivuse peatamisega. - Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole vaidlusaluse määruse tegemisel põhjendanud, milles seisneb kaebaja õiguskaitse vajadus ning milline kahju võiks kaebajal tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Kaebaja väited talle esialge õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkivast pöördumatust kahjust ei ole põhjendatud. Kaebaja viidatud hankemenetluse kõrvaldamis- ja kvalifitseerimistingimustes ei sisaldu nõuet, et pakkuja peaks olema käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt ei sõltu määruskaebuse esitaja hinnangul Aknameister Grupp OÜ riigihankemenetluses osalemise tulemused registreeringust käibemaksukohustuslaste registris. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, nagu oleks hankijal põhjusel, et kaebaja on hankemenetluse vältel käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, võimalik käsitleda kaebajat kui valeandmeid esitanud isikut. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et hankija jaoks ei oma tähtsust, kas hinnale on lisatud käibemaks või mitte, ning see asjaolu nähtub ka Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti poolt 02.04.2013 koostatud dokumendist hanke „Narva Paju Koolis akende vahetamine“ tulemuste kohta, milles on pakkumused näidatud käibemaksuta. - Aknameister Grupp OÜ registreeringu säilitamine vaidluse vältel, olenemata asjaolust, et ta registrisse kandmise tingimustele ei vasta, on ebaõiglane isikute suhtes, kelle registreerimine või mitteregistreerimine käibemaksukohustuslasena on kooskõlas käibemaksuseaduse nõuetega. Kaebaja registreeritus võimaldab käibemaksukohustuslaste registris moonutada konkurentsi hankemenetlustes. Aknameister Grupp OÜ-l on võimalik hankemenetlustes teha reaalsest madalamaid pakkumusi, sest hangete kaudu soetatud tööd teeb OÜ Aknameister, kellel on maksude tasumata jätmise tõttu võimalik pakkuda teenust odavamalt kui teistel hankijatel. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine välistaks selle võimaluse, sest Aknameister Grupp OÜ ei saaks enam soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata ning ta oleks sunnitud tõstma müügihinna reaalsele tasemele. - Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuse eduväljavaated on väikesed. Nähtuvalt L. Petrenko, kes on nii kaebaja kui ka OÜ Aknameister juhatuse liige, 25.02.2013 antud seletusest MTA-le on Aknameister Grupp OÜ loodud konkurssidel osalemiseks, sest OÜ Aknameister, kes tegelikult töid teostab, ei saa neil maksuvõlgade tõttu osaleda. Seega osaleb Aknameister Grupp OÜ hankemenetluses üksnes eesmärgiga luua võimalus hanke korras tellitavaid töid teostada isikul, kes hankemenetluse tingimustele ei vasta. Aknameister Grupp OÜ-l endal töötajad puuduvad, samuti ei ole ta tõendanud väidetavalt soetatud kauba eest tasumist. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et Aknameister Grupp OÜ tegutseb üksnes OÜ Aknameister huvides ega oma ettevõtlust KMS § 2 lg 2 tähenduses.
32. Kaebaja Aknameister Grupp OÜ palub oma 10.05.2013 esitatud vastuses (tl 70-71) maksuhalduri määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning menetlemisel kantud menetluskulud MTA kanda. 4 Kaebaja leiab, et määruskaebuse esitaja sai esitada 28.03.2013 oma vastuväited kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele ning õiguskaitse abinõu asendamine kaebaja taotluse alusel ei toonud kaasa määruskaebuse esitaja õiguste rikkumist. - Määruskaebuse esitaja poolne subjektiivne hinnang hankes osalejate kvalifitseerimistingimuste osas ei saanud olla kohtule siduvaks ning õigustada kaebaja huvide kaitseta jätmist. Kaebaja märgib, et määruse tegemise ajal puudus selgus, kas hankija võib käsitleda Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist valeandmete esitamisena. Eksisteeris reaalne võimalus, et Aknameister Grupp OÜ kõrvaldatakse menetlusest, millega oleks saanud pöördumatult kahjustada Aknameister Grupp OÜ majanduslikud huvid. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud otsus tehti ajaliselt hiljem kui kohtu määrus, millega esialgset õiguskaitset rakendati, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja nimetatud viide asjakohane. - Kaebaja hinnangul on põhjendamatu ka määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks Aknameister Grupp OÜ registreerimine käibemaksukohustuslasena konkurentsi moonutav, kuna annab Aknameister Grupp OÜ-le võimaluse teha ebareaalseid pakkumisi. Kaebaja selgitab, et pakkumiste vastavuse üle otsustab siiski hankija ning määruskaebuse esitaja hüpoteetiline käsitlus tööde tegelikust teostamisest OÜ Aknameister poolt ei ole asjaoluks, mis välistaks kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et MTA vaidlustatud otsuse põhjendustest ja selles toodud faktiväidetest tulenevalt ei saa Aknameister Grupp OÜ tegelemist ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes välistada. Tegemist ei ole perspektiivitu kaebusega ning haldusasja lahendus sõltub kohtu poolt menetlusosaliste poolt esitatud tõenditele antavast hinnangust. - RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 01.04.
34. a määrus tühistada.
35. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas tegemist oli halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu asendamisega

§ 253mõttes.

Tartu Halduskohus on rahuldanud käesolevas haldusasjas kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning peatanud MTA vaidlustatud otsuse kehtivuse. Määruskaebuse esitaja on asunud määruskaebuses seisukohale, et kuna kaebaja on hiljem oma taotlust täpsustanud, on tegemist olnud esialgse õiguskaitse abinõu asendamisega

§ 253lõike 2 mõttes.

Määruskaebuse esitaja väidab, et kuna halduskohus ei ole vastustajal võimaldanud täpsustatud taotluse osas oma seisukohta avaldada, on halduskohus vastustaja suhtes rikkunud

§ 253

lg 2.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Eeltoodud sätte sõnastusest nähtuvalt reguleerib see olukorda, kus kohus on juba teinud menetlusosalise esialgse õiguskaitse osas määruse, so kohaldanud esialgset õiguskaitset. Antud juhul täpsustas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust enne esialgse õiguskaitse osas määruse tegemist. Seega oli tegemist kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse täiendusega, mida kohus pidi arvesse võtma kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul kohaldus taotluse ning selle täienduse lahendamisele

§ 252

lg 1, mis sätestab järgmist: „Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata.“ Seega ei sätesta seadus imperatiivselt halduskohtu kohustust küsida esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukohta teistelt 5 menetlusosalistelt. Enne taotluse täienduse kohtusse saabumist oli kohus küsinud määrusega vastustaja seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ega pidanud vajalikuks seda pärast taotluse täpsustuse saamist uuesti teha. Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustajalt teistkordse seisukoha mitteküsimine sama haldusakti peatamise osas põhjendatud, kuna vastuväited haldusakti täitmise ja kehtivuse peatamise osas ei saanud antud juhul olla oluliselt erinevad, vaid pigem kattuvad. Seda kinnitab ka asjaolu, et vastustaja määruskaebuses esitatud väited kattuvad suures osas halduskohtule edastatud seisukohas esitatud väidetega. 13.

§ 249

lg 1 ls 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad neli tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab kaebajal olema subjektiivne õigus, mis annab talle õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset (I). Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärje võimalus (II). Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid (III) ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja ja kolmanda isiku jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt kaebaja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus (IV). Pärast eeltoodud tingimuste esinemisele hinnangu andmist esitab kohus lõppjäreldused (V). I

1. Kui maksuhaldur on ebaõigesti leidnud, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega, on rikutud kaebaja subjektiivset õigust tegeleda ettevõtlusega (PS § 31), mis sisaldab endas ka õigust olla registreeritud käibemaksukohustuslaste registris ning arvata võrdselt teiste ettevõtjatega oma maksustatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaksust maha soetamisel tasutud käibemaks. KMS § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus selle seaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Seega esineb kaebajal subjektiivne õigus peaasjas nõude esitamiseks. II
2. Halduskohtule esitatud kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja selgitanud, et osaleb pakkujana Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti poolt välja kuulutatud riigihankes „Narva Paju koolis akende vahetamine“. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneva pöördumatu tagajärjena on kaebaja välja toonud asjaolu, et teda võidakse kõrvaldada hankemenetlusest. Kuigi halduskohus ei ole vaidlustatud määruses ei seda ega mõnda teist esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevat pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat tagajärge välja toonud ega analüüsinud, saab ringkonnakohtu hinnangul siiski nõustuda halduskohtu väitega, et antud juhul ei saanud välistada kaebaja õigusi kahjustava pöördumatu tagajärje tekkimist. Hankelepingu sõlmimise õiguse kaotamine omab negatiivset mõju kaebaja majanduslikele huvidele. 6
3. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas antud juhul esineks alus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks sel põhjusel, et kaebaja on pakkumuses esitanud hinna koos käibemaksuga, kuid hiljem on vastustaja kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutanud. Hankekutsest (tl 13-16) nähtuvalt tuli pakkujatel väljendada pakkumuse hind ranges vastavuses hankija poolt ette antud vormiga (hankekutse lisa 3 „Pakkumuse maksumustabel“) kogusummahinnana käibemaksuga ja ilma, täites seejuures kõik maksumusread. Seega, kui kaebaja ei oleks väljendanud pakkumuse hinda lisaks käibemaksuta hinnale ka koos käibemaksuga hinnaga, ei oleks kaebaja pakkumus vormiliselt hanketingimustele vastanud. Kui kaebaja oleks kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist enne pakkumuse esitamist, ei oleks ta saanud esitada pakkumuse maksumust koos käibemaksuga, ega oleks saanud täita kvalifitseerimise tingimusi. Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-st 3 on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Seega ei ole välistatud, et kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimise korral võib hankija teha kaebaja hanketingimustele vastavuse kohta uue otsuse ning jätta kaebaja kvalifitseerimata, mistõttu esineb käesolevas asjas pöördumatu tagajärje võimalus. III
4. Järgmisena hindab ringkonnakohus summaarselt peaasjas esitatud kaebuse eduväljavaateid. MTA vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks on KMS § 22 lg 31, mille kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega ning kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses on eelkõige isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 2 lg 2).
5. Halduskohus on vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebaja tegelemist ettevõtlusega ei saa välistada, ning leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks puuduvad ka kaalukad kolmandate isikute ja avalikud huvid. Ringkonnakohus ei nõustu kahel põhjusel sellega, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Esiteks, vastustaja sõnul on kaebajal tulenevalt sellest, et ta on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris, võimalik teha hankemenetlustes reaalselt madalamaid pakkumisi, sest hangete kaudu soetatud tööd teeb OÜ Aknameister, kellel on aga maksude tasumata jätmise tõttu võimalik pakkuda teenust märksa odavamalt kui teistel hankijatel. See kujutab endast konkurentsi moonutamist. Vastustaja leiab, et kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine välistaks võimaluse, et Aknameister Grupp OÜ saaks soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata ning oleks sunnitud tõstma müügihinna reaalsele tasemele. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ja märgib, et RHS § 38 lg 1 p 4 järgi hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on maksuvõlg. Nimetatud norm sätestab hankija kohustuse ja selle eesmärgiks on ilmselgelt maksuvõlglaste sisuline takistamine riigihangetes osalemast. Kaebaja on ise öelnud, et Aknameister Grupp OÜ on loodud konkurssidel osalemiseks, kuna OÜ Aknameister ei saa maksuvõla tõttu konkurssidel osaleda. Järelikult on OÜ Aknameister 7 loodud RHS § 38 lg 1 p-ga 4 sätestatud keelust möödahiilimiseks. Selline teguviis ei ole riigihangete seadusega küll otseselt keelatud, kuid RHS § 38 lg 1 p 4 takistab soodustamast tegevust, mille eesmärgiks on keelust mööda hiilida. Kuna kaebaja tegevus on vastuolus RHS § 38 lg 1 p 4 mõttega, leiab ringkonnakohus, et halduskohtutel puudub õiguslik alus kaebaja teguviisi kaitsmiseks.
6. Teiseks on MKS § 22 lg 31 tingimuseks ettevõtlusega mittetegelemine. Maksuhaldur on esitanud hulgaliselt argumente, miks Aknameister Grupp OÜ ei ole aktiivselt tegutsev äriühing. Nimelt ei kuulunud maksuhaldurile esitatud pangakonto väljatrükk Aknameister Grupp OÜ-le, vaid Aknameister OÜ-le, pangakontol ei kajastunud Aknameister Grupp OÜ maksmisi OÜ-le Aknameister ega Aknameister OÜ poolt tasumisi Aknameister Grupp OÜ-le, kuigi väidetavalt teostas
7. aasta oktoobris ja detsembris Aknameister OÜ ehitustöid Aknameister Grupp OÜ-le. Lisaks esitas Aknameister Grupp OÜ juhatuse liige ettevõtluse tõendamiseks 2 arvet (22.10.
8. a arve nr 22.10 tehingu nimetus „plastaknad 10 tk“ summas 2 800 eurot ja 31.12.
9. a arve nr 34.12 tehingu nimetus „pvc-aken 1 tk“ summas 250 eurot). Seejuures puudub informatsioon selle kohta, kas kauba eest on tasutud ning kes on tasunud ning missugusele äriühingule kaup tegelikult kuulus. Esitatud Aknameister OÜ pangakontolt ei nähtu arvete tasumisi kummagi äriühingu poolt. Aknameister Grupp OÜ esitas pearaamatu väljatrüki hankijate kohta perioodil 17.01.2012-31.12.2012, kuid ei esitanud pearaamatu väljatrükki tulude kohta. Ka hankijatele tasumine ei ole tõendatud. Maksumenetluse käigus 22.02.2013 parandas Aknameister Grupp OÜ
10. aasta käibedeklaratsioone oktoobri ja detsembrikuu kohta, deklareerides käivet oktoobrikuu eest 2408,34 eurot ja sisendkäibemaksu 466,67 eurot ning detsembrikuu eest käivet 240,83 eurot ja sisendkäibemaksu 41,67 eurot. Esialgsete deklaratsioonide kohaselt Aknameister Grupp OÜ-l
11. a oktoobri- ja detsembrikuus käivet ega sisendkäibemaksu ei olnud. Nendele asjaoludele tuginedes leiab ringkonnakohus, et tõendamiskoormus on

§ 59

lg 1 alusel üle läinud kaebajale, kes pole aga kohtule piisavaid vastutõendeid esitanud. IV

1. Ringkonnakohtu hinnangul saaksid käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kahjustatud olulised avalikud huvid, mis kaaluvad antud juhul üles kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Nimelt on ringkonnakohus eelnevas alajaotuses peaasjas esitatud kaebuse summaarsete eduväljavaadete hindamisel selgitanud, et haldusasja materjalid annavad aluse eelduseks, et kaebaja tegevuse eesmärgiks on hiilida kõrvale seaduses sätestatud keelust osaleda hankemenetluses maksevõla olemasolul. Samuti on KMS § 22 lg 31 eesmärk ära hoida käibemaksupettusi ja riigile käibemaksu laekumata jäämist. Kohus leiab, et ei saa soodustada kaebaja õigusvastastel eesmärkidel läbiviidavat tegevust. Seega ei kaalu kohtu hinnangul kaebaja võimalik subjektiivsete õiguste riive hankemenetlusest kõrvaldamise näol üle esialgse õiguskaitse kohaldamisel riivatavaid avalikke huve. Samuti räägib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt asjaolu, et tulenevalt eelnevas alajaotuses toodud selgitustest ei ole kohtu hinnangul käesolevas haldusasjas esitatud kaebusel märkimisväärseid eduväljavaateid. V
2. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas haldusasjas ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, kuna vastanduvaid huvisid kaaludes ei kaalu kaebaja huvid üles avalikku huvi. 8 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb jätta ka rahuldamata kaebaja taotlus jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/