3-12-1481/18

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk

1. aprill 2013, Tartu 3-12-1481 Aivar Viitkini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud toodete sisseostu- ja müügihinnad ning välja arvutama hindade vahe Tartu Halduskohtu 06.09.
2. a määrus Aivar Viitkini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aivar Viitkin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 06.09.
5. a määruse põhjendusi, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aivar Viitkin esitas 11.05.2012 Tartu Vanglale taotluse, milles palus teabenõude korras väljastada tema poolt perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud kaupade nimekiri ja nende sisseostu- ning väljamüügi hinnad. Konkreetselt viitas taotleja veel teleri ja veekeedukannu hinnale.
6. Tartu Vangla jättis 04.06.
7. a otsusega taotluse rahuldamata. A. Viitkin esitas 11.06.2012 Tartu Vanglale vaide.
8. Tartu Vangla 12.07.
9. a vaideotsusega rahuldati vaie osaliselt ja väljastati kaebajale nimekiri kaebaja poolt perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud kaupade ja nende sisseostuhindade kohta, sh teleri ja veekeedukannu sisseostuhindade kohta. Tartu Vangla jättis taotluse rahuldamata osas, mis puudutas kaupade väljamüügi hindasid põhjendusega, et on kaebajale iga ostu korral väljastanud ostutšeki, millest nähtub mh kauba nimetus, kogus ja selle eest lõplikult tasutud rahasumma. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud
10. taotletava teabe teistkordselt saamise vajadust, siis vastavalt avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p-le 1 puudub alus väljastada A. Viitkini poolt sooritatud sisseostude väljamüügihindu käsitlevat teavet talle teistkordselt. A. Viitkin esitas 14.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist väljastada kaebajale perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud toodete sisseostu- ja müügihinnad, televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinda tõendava dokumendi koopia ning arvutada välja sisseostu- ja müügihindade vahe. Kaebuses esitas A. Viitkin taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
11. Tartu Halduskohtu 06.09.
12. a määrusega jäeti A. Viitkini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata HKMS § 111 lg 3 alusel ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole mõistlik eraldi kohtumenetluse korras läbi vaadata, kas vanglal on kohustus kaebaja poolt nõutud dokumentide väljastamiseks ning vangla kaupluses müüdavate toodete sisseostu ja väljamüügi hindade vahe arvutamiseks. Kohtu hinnangul on kaebajale asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kõnealuste dokumentide puudumine ei takista kaebajal vanglale kahjunõuet esitamast, kuna kaebajal on võimalus taotleda sisseostu ja müügihindade vahe hüvitamist. Samas on kaebaja kahjunõude rahuldamine vähetõenäoline, kuna kohtupraktikas on jäetud analoogne kahjunõue rahuldamata, kuna Tartu Vangla kaupluse juurdehindlus ei olnud ka enne 24.07.2009 juurdehindluse regulatsiooni kehtestamist ebanormaalselt kõrge võrreldes hindandega väljaspool vanglat.
13. A. Viitkin esitas 20.09.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 06.09.
14. a määrus tühistada, kuna halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajale asjast tulenev kasu oleks ebamõistlikult väike. Määruskaebuse kohaselt saab kaebaja tuua näite, kus talle Tartu Vanglas müüdud 2000 kroonine televiisor maksis hulgifirmas vaid 700 krooni.
15. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid Tartu Halduskohtu 06.09.
16. a määruse põhjendusi tuleb täiendada.
17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et A. Viitkini vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud, kuna kaebajale asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.
18. Määruskaebuses on käesolevast asjast saadav kasu ekslikult seostatud võimaliku nõutava kahjuhüvitise summa suurusega. Käesoleva kaebuse lahendamisest endast ei tõuseks kaebajale mingit otsest varalist kasu. Samuti ei ole käesoleva kaebuse positiivselt lahendamine eelduseks kahjunõude esitamisele, kuna kaebajal on võimalik esitada kohtule kaebus vangla kaupluse sisseostu ja müügihindade vahe hüvitamiseks ka ilma konkreetset kahjusummat määratlemata.
19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles osas, et kaebaja kahjuhüvitamise nõude rahuldamine tulevikus on vähetõenäoline. Kaebaja saab kehtiva kohtupraktika alusel kahjuhüvitisena nõuda vaid vangla kaupluse sisseostu- ja müügihinna vahet juhul, kui see oli ebamõistlikult suur. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.
20. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-11 on kinnitatud, et enne 24.07.2009 juurdehindluse regulatsiooni kehtestamist vangistusseaduses oli Tartu Vangla kaupluses keskmiselt 17,99%-line juurdehindlus, millega ei ole rikutud vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-t
22. 2 Riigikohtu erikogu on 31.01.
23. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-12 märkinud, et iga kauba kohta tuleb juurdehindlust arvestada eraldi, kuna selle kaudu tagatakse kinnipeetavale reaalne võimalus osta kaupu. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses väitnud, et tema poolt vaidlusalusel perioodil ostetud kõigi kaupade juurdehindlus oli ebamõistlikult suur. Määruskaebuses on A. Viitkin väitnud üksnes seda, et tema arvates oli ostetud teler väljaspool vanglat oluliselt odavam. Seega tuleks kahju hüvitamise kaebuses arvestada eraldi televiisori juurdehindlust Tartu Vangla kaupluses. Ringkonnakohus rõhutab, et juurdehindluse suuruse mõistlikkust või ebamõistlikkust arvestatakse ainult vangla kaupluse sisseostu- ja müügihinna vahe järgi. Juurdehindluse protsendi hindamisel ei ole oluline see, kas sama televiisorit müüdi kusagil mujal soodsama hinnaga. Olukord, kus televiisor Vestel maksis A. Viitkini väitel kusagil hulgifirmas väidetavalt 700 krooni (määruskaebuses) või 900 krooni (kaebuses), ei anna kaebajale kavatsetava kahjuhüvitamise nõude esitamiseks mingisugust alust, sest kahjuhüvitist saaks ta eelviidatud kohtupraktika pinnalt nõuda vaid selle eest, et vangla poolt kaupadele lisatud juurdehindluse määr oli ebamõistlikult suur. Kaebaja märgib halduskohtule esitatud kaebuses, et vaidlusaluse teleri sisseostuhind oli 1694,91 krooni ning müügihind 2000 krooni. Seega ei ületa vaidlusaluse televiisori juurdehindlus käesoleval juhul 17,99 % ega ka kehtiva VangS § 48 lg-s 1 kehtestatud lubatavat juurdehindluse määra 20%. Samuti on vaidlusaluse televiisori juurdehindluse määr samas suurusjärgus juurdehindlusega, mille osas Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.
24. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-11 on märgitud, et 17,99 % juurdehindlust ei ole põhjust pidada põhjendamatult suureks. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust sekkuda sellesse, kust ja mis hinnaga vangla kaupa sisse ostab. Lisaks eelnevale leiab ringkonnakohus, et esitatud kohustamiskaebus on ka ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja esitas halduskohtule esitatud kaebuses kolm kohustamisnõuet: a) väljastada ajavahemikul 29.10.2008-24.07.2009 kaebajale müüdud kaupade sisseostu- ja müügihinnad; b) väljastada televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinda tõendava dokumendi koopia; c) arvutada välja nimetatud perioodi sisseostu- ja müügihindade vahe.
25. 11.05.2012 Tartu Vanglas registreeritud taotluses (teabenõudes) soovis A. Viitkin, et perioodi kohta 29.10.2008-24.07.2009 väljastataks talle kõigi tema poolt ostetud kaupade nimekiri koos sisseostu- ja müügihindadega, sh televiisori ja veekeedukannu hinnad. Taotlust sellise info saamiseks on A. Viitkin põhjendanud sellega, et sellisel viisil oleks tal võimalik välja arvestada juurdehindluse protsent ja summa, mida Tartu Vangla temalt ilma seadusliku aluseta võttis. Sama nõuet kordas A. Viitkin ka 11.06.2012 Tartu Vanglale esitatud vaides. Vastustaja 12.07.
26. a vaideotsusega väljastati kaebajale nimekiri tema poolt perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud kaupade ja nende sisseostuhindade kohta, sh televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinnad. Seega puudub kaebajal õigus nõuda kohtu kaudu samade kaupade nimekirjade ja sisseostuhindade uuesti väljastamist, mis talle vaideotsuse lisana juba edastati. Kaupade müügihindade osas on vaideotsuses põhjendatult märgitud, et see teave on kaebajale juba edastatud vangla kaupluse ostutšekkidel, mis väljastati kinnipeetavale iga sooritatud ostu korral. Kuna 11.05.2012 taotlus on esitatud teabenõudena, siis on vangla keeldumine kaupade müügihindade teistkordsest väljastamisest avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 1 alusel õiguspärane. Seetõttu puudub ka müügihindade osas vanglal vajadus ja kohustus väljastada kaebajale sama informatsiooni teist korda Samuti on toimiku materjalide põhjal võimalik teha järeldus, et kaebajale on ostetud kaupade müügihind tegelikult teada, so tal on kaupade ostutšekid olemas. Nii näiteks kirjutab kaebaja
27. a juulis koostatud kaebuses, et vangla müüs talle 01.12.2008 teleri müügihinnaga 2000 krooni. Eeltoodust tulenevalt oleks kohustamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu kaebajale
28. 3 ajavahemikul 29.10.2008-24.07.2009 väljastamise osas. müüdud kaupade sisseostu- ja müügihindade Kaebaja taotlus, et vastustaja väljastaks televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinda tõendava dokumendi koopia, on esmakordselt esitatud halduskohtule adresseeritud kaebuses, kuna teleri ja veekeedukannu sisseostuhinnad selgusid alles vaideotsuse lisast. Seetõttu ei ole kaebaja sisseostuhinda tõendava dokumendi koopia väljastamise nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samuti ei sätesta ükski seadus vanglale kohustust sellise dokumendi väljastamiseks kinnipeetavale. Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohtu hinnangul ka selles osas kohustamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.
29. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla arvutaks välja tema poolt nimetatud perioodil sooritatud ostude sisseostu- ja müügihindade vahe, kuna ükski õigusakt, sh avaliku teabe seadus ei kohusta vanglat arvestama kinnipeetava jaoks välja kaupade sisseostu- ja müügihindade vahet. Seda saab kaebaja ise soovi korral teha, võrreldes kaupade sisseostuhindu, mis on esitatud vaideotsuse lisana, ja talle koos ostetud kaubaga antud ostutšekkidel olevaid müügihindu. Nagu ka määruse p-s 13 toodud nõude puhul, on ka käesolevas p-s käsitletav kohustamisnõue vangla vastu esitatud alles halduskohtule adresseeritud kohustamiskaebuses, mistõttu on selle kohustamisnõude osas lisaks eelnevale läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus.
30. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult jätnud A. Viitkini kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.
31. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/