Obsah (4)

§ 384§ 199§ 403§ 71

1-10-8154 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8154 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Ka

§ 384lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 17.

juuli 2012 määrus muutmata ja L.S. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 04.04.2011. a määrusega lõpetati L.S. suhtes

§ 199lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Kar

S §-de 266 lg 2 p 1 ja 199 lg 2 p-de 3, 4, 8, 9 järgi seoses tema süüdimatusega ning tema suhtes kohaldati psühhiaatrilist sundravi psühhiaatriaasutuses kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Kohtumäärus jõustus 03.05.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Käesoleval ajal viibib L.S. sundravil SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus. 04.06.2012. a esitas L.S. Viljandi Maakohtule avalduse, milles palus määrata talle riiklik advokaat tema kriminaalasja nr 1-10-8154 läbivaatamiseks ja selle kriminaalasja kohtus uuesti arutlusele võtmiseks. Maakohus leidis, et L.S. i taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus selgitas taotluse esitajale, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta võimalust kriminaalasja uuesti läbivaatamiseks maakohtus. Seega on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ja taotleja ei saavuta asja vaidlustamisega soovitud tulemust. Kohus selgitas ühtlasi, et kui avaldaja soovib psühhiaatrilise sundravi lõpetamist, siis see ei toimu uuesti kriminaalasja läbivaatamisena, vaid iseseisva menetlusena. Kohus võib psühhiaatrilise sundravi lõpetada tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel või kui isik on tervenenud (

§ 403lg 1).

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu L.S. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb jätkuvalt temale riigi õigusabi korras advokaadi määramist ja uut teistmismenetlust või lihtmenetlust, sundravi kohest lõpetamist ning tema viivitamatut vabastamist. L.S. leiab, et tema tervislik seisund on täiesti korras ja edasine ravi pole enam vajalik. L.S. leiab, et ta on ravil viibinud juba väga pikka aega, 1 aasta ja 3 kuud, ning palub end võimalusel saata Erastvere hooldekodusse. L.S. palub oma kriminaalasja nr 1-10-8154 uuesti läbi vaatamist ja enda kutsumist asja arutamisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning L.S. i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et käsitleb L.S. i poolt maakohtule esitatud avaldust riigi õigusabi saamise taotlusena, kuivõrd L.S. i avaldusest võib aru saada, et ta soovib saada riigi õigusabi korras advokaati, et taotleda temale Tartu Maakohtu 04.04.2011.a määrusega kohaldatud sundravi lõpetamist. L.S. on küll taotlenud ka teistmismenetluse algatamist, kuid teistmisavalduse menetlusse võtmise otsustamine ei kuulu

§-st 370 tulenevalt maa- ega ringkonnakohtu pädevusse, mistõttu tuleb sellesisuline taotlus jätta läbi vaatamata. Kuivõrd eelnimetatud kohtumäärus jõustus 03.05.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega, ei ole põhjendatud ka L.S. i taotlus lihtmenetluse kohaldamiseks ja see tuleb samuti jätta läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et L.S. i taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Nagu maakohus juba taotluse esitajale selgitas, ei sätesta kriminaalmenetluse seadustik võimalust kriminaalasja uuesti läbivaatamiseks maakohtus. Samuti ei võimalda kriminaalmenetluse seadustik asja uuesti läbivaatamist ringkonnakohtus.
2. L.S. i taotlus psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd L.S. ise pole

§ 403

lg 4 kohaselt isik, kellel on õigus sellist taotlust esitada.

§ 403

lg-st 1 tuleneb, et kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus ravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri arvamust arvestades lõpetada mõjutusvahendi kohaldamise, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane

§ 71lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja.

1. SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku
2. detsembri
3. a vastusest maakohtule nähtub, et L.S. ei ole sedavõrd tervenenud, et tema suhtes oleks võimalik psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetada. Praeguseks ajas ei ole kohtul alust arvata, et L.S. oleks tervenenud või et mõjutusvahendi kohaldamise vajadus ära langenud. Selliseks prognoosiks annab alust 2 eelkõige tema diagnoos - püsikujuline hebefreenne skisofreenia, mis 11.10.
4. eksperdiarvamuse kohaselt on järjest süvenenud. Sundravil viibiva isiku kaitsja on küll õigustatud esitama psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise taotlust, kuid sundravi lõpetamine osutub võimalikuks siiski üksnes juhul, kui isik on sundravi tulemusena tervenenud või mõjutusvahendi kohaldamise jätkamine ei ole enam vajalik. Kuivõrd kohtul selline veendumus puudub ja tervishoiuteenuse osutaja esildist kohtule esitatud ei ole, ei oleks ka advokaadi vahendusel esitatud määruskaebusel perspektiivi.
5. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et L.S. i taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel jätta rahuldamata, kuivõrd tema võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau