← Eesti

3-11-247/52

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-247 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt vangla poe kaupade nimekirja tõlkimiseks tõlkeabi mittevõimaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.01.
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.01.
  3. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  4. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu vangla toimingute – vangla poe kaupade nimekirja tõlkimiseks tõlkeabi mittevõimaldamise - õigusvastasuse tuvastamist ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Tartu Halduskohus tagastas 14.02.2011.a määrusega kaebuse, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
  5. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 14.02.2011.a määruse peale määruskaebuse. Tartu Halduskohus jättis 28.02.
  6. a määrusega N. Lilitškini taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 12,78 euro tasumiseks 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Tartu Halduskohtu 28.02.
  7. a määrus jõustus Riigikohtu 15.12.
  8. a määrusega.
  9. Tartu Halduskohus tagastas 04.01.
  10. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse, kuna kaebaja ei tasunud määruskaebuselt kohtu poolt nõutud summas riigilõivu.
  11. N. Lilitškin esitas 20.01.
  12. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.
  13. a määruse tühistamiseks ning taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
  14. Tartu Halduskohus jättis 27.01.
  15. a määrusega N. Lilitškini taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning kohustas N. Lilitškinit tasuma riigilõivu summas 12,78 eurot. Kohtu põhjenduste kohaselt tasutakse riigilõivuseaduse § 57 lg 21 kohaselt riigilõivu kohtu poolt tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel summas 12,78 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et määruskaebuse esitamise seisuga puudusid kaebaja kontol rahalised vahendid. HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt peab kohus maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatuse hindamisel andma eelhinnangu ka sellele, kuivõrd edukas on kavandatav määruskaebuse menetluses osalemine. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud mitte ühtegi taolist põhjendust, mis võiks tingida Tartu Halduskohtu
  16. jaanuari
  17. a määruse tühistamise. Kohus asus seisukohale, et kaebaja pahameel kohtu ja vangla suunas ei saa olla vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  18. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27.01.
  19. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes on rikutud Euroopa Konventsiooni artikleid 13 ja 14 ning riigilõivu nõue jätab teda ilma võimalusest õiglasele kohtulikule menetlusele. Kaebaja on nõus tasuma riigilõivu summas 12,78, kui vangla kindlustaks teda tööga. Samuti on ta nõus müüma oma osa talle kuuluvast Tartus asuvast majast. Kaebaja on seisukohal, et riigilõivu maksmata jätmise tõttu rikuvad kohtud võrdse kohtlemise proportsionaalsuse põhimõtet, üldtunnustatud norme ja rahvusvahelist õigust. Kaebaja nõuab kohtult selliste põhiõiguste kaitset, nagu on õigus elule ja mittediskrimineerimisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  21. Halduskohus on jätnud N. Lilitškini taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 alusel. Halduskohus leidis kõigepealt, et N. Lilitškin on maksejõuetu, kuna tema isikukonto väljavõtte kohaselt määruskaebuse esitamise seisuga tal vabad rahalised vahendid puudusid. Seejärel hindas halduskohus menetluses osalemise edukust, ning leidis, et kuna N. Lilitškin ei ole määruskaebuses toonud välja ühtegi põhjendust, mis võiks tingida Tartu Halduskohtu 04.01.2012.a määruse tühistamise, siis ei ole N. Lilitškini riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud.
  22. HKMS § 112 lg 1 p 1 kehtestab füüsilisele isikule menetlusabi andmisel piirangud. Antud sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu halduskolleegium on oma 12.03.2012 määruses nr 3-7-1-3-61-12 selgitanud, et kohus peab menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse 2 esitamise hetkel uue HKMS-i regulatsiooni järgi enam määravat tähendust ei oma, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Kolleegium asus ühtlasi seisukohale, et analoogia korras on kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse (vangistusseaduse § 44) alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega (määruse p-d 9-10).
  23. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Halduskohus HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaseid arvutusi ei teinud, vaid hindas N. Lilitškini menetlusabi vajadust määruskaebuse esitamise aja seisuga. Sellega eiras Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku nõudeid. Tartu Halduskohtule esitatud vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on N. Lilitškini sissetulek riigilõivust vabastamise esitamisele (20.01.2012) eelnenud nelja kuu jooksul kokku olnud 67,84 eurot, millest vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel jäeti rahaliste nõuete täitmiseks 33,92 eurot ning hoiustati vabanemisfondi 13,57 eurot. N. Lilitškini kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 10,17 eurot ((67,84-47,49):4x2). Kuna tasumisele kuuluv riigilõiv 12,78 eurot ületab taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, leidis Tartu Halduskohus hoolimata HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaste arvutuste tegemata jätmisest õigesti, et N. Lilitškin on maksejõuetu.
  24. Menetlusabi vajaduse olemasolu korral peab kohus hindama ka seda, kas kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega selles, et N. Lilitškin ei ole määruskaebuses välja toonud ühtegi põhjendust, mis võiks tingida Tartu Halduskohtu 04.01.2012 määruse tühistamise. Olukorras, kus N. Lilitškini suhtes oli jõustunud halduskohtu 28.02.2011 määrus, millega teda varasema määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ei vabastatud, ning N. Lilitškin jättis määrusest tuleneva riigilõivu tasumise kohustuse täitmata, ei saa eeldada ka N. Lilitškini menetluses osalemise edukust määruskaebuse esitamisel 04.01.2012 määrusele, millega N. Lilitškini määruskaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastati.
  25. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et N. Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.01.2012 määruse muutmata. Maili Lokk Madis Ernits 3 Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.