3-11-1957/19

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

1. detsember 2012, Tartu 3-11-1957 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 22.09.
2. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Rahuldada määruskaebus.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.
5. a määrus, millega jäeti Juri Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot ning saata asi halduskohtule tagasi riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
6. 05.08.2011 esitatud kaebuses ja selle 19.09.
7. a täpsustuses taotles J. Kolesnikov, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumise toimetada kaebaja juuksuri juurde sel ajal, mil kambris on soe vesi; tunnistada õigusvastaseks toiming, et kaebajal ei võimaldata juuksuris pead pesta enne ja pärast juukselõikust; tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada kaebajal pesta ennast pärast juuksurit või vähemalt ära pesta pea; tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine väljastada kaebajale tema teekann; kohustada vanglat viima kaebaja juuksurisse siis, kui on olemas soe vesi; kohustada vanglat võimaldama kaebajale pesta juuksuris pead enne ja pärast juukselõikust; kohustada vanglat võimaldama kaebajale pesta ennast pärast juuksuris käimist või vähemalt pesta pead ja kohustada vanglat väljastama kaebajale laost tema teekann.
8. Tartu Halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse 22.09.
9. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3 1 p-i 1 alusel osaliselt, so esitatud kohustamisnõuete osas, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
10. Samal päeval, so 22.09.2011 tegi halduskohus ka teise määruse, millega jättis rahuldamata J. Kolesnikovi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning kohustas kaebajat riigilõivu tasuma. Halduskohus võttis arvesse määrust, millega ta tagastas kaebuse kohustamisnõuete osas, kuigi see määrus ei olnud jõustunud ja leidis, et kuna kohtu menetlusse jäid üksnes tuvastamisnõuded, siis ei ole õigustatud J. Kolesnikovi vabastamine riigilõivu tasumisest, kuivõrd halduskohtu hinnangul on esitatud tuvastamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.
12. a määrus, millega jäeti tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda riigilõivu tasuma. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tal vahendeid riigilõivu tasumiseks ning teda on eelnevalt mitmed kohtud riigilõivu tasumisest vabastanud, kuna ta on maksejõuetu. Samuti ei pidanud J. Kolesnikov esitatud kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
13. Tartu Vangla leidis 20.10.
14. a vastuses, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuna esitatud tuvastamiskaebus ei aita kaebajal oma eesmärke saavutada ja on seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 22.09.
16. a määrus J. Kolesnikovi riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta tühistada ning saata asi halduskohtule tagasi riigilõivu tasumise või selle tasumisest vabastamise otsustamiseks.
18. a septembris kehtinud HKMS vr § 84 lg 1 sätestas, et kaebuse esitamisel halduskohtusse, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv vastavalt seadusele ning kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Sedasama sätestab ka kehtiv HKMS § 104 lg
19. Halduskohtule esitatud kaebuses esitas J. Kolesnikov tuvastamis- ja kohustamisnõude. Riigilõivuseaduse § 57 lg 13 järgi tuli halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15,97 eurot ning tuvastamis- ja kohustamisnõue ei ole eraldivõetuna sellised, mille eest oleks riigilõivuseaduse alusel tulnud tasuda rohkem riigilõivu kui 15,97 eurot. Seega tuli kohustamis- ja tuvastamisnõudeid sisaldava kaebuse puhul tervikuna tasuda riigilõivu 15,97 eurot ja mitte ühe nõude eest rohkem ega mõlema nõude eest eraldi 15,97 eurot.
20. Vaidlusaluses määruses on halduskohus põhjendanud kaebaja taotluse rahuldamata jätmist sellega, et esitatud tuvastamiskaebus on halduskohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu ning arvestanud asjaoluga, et samal päeval tehtud määrusega tagastas kohus kaebuse kohustamisnõude osas. Samas ei olnud 22.09.
21. a määrus kaebuse osalise tagastamise kohta veel jõustunud ning J. Kolesnikov vaidlustaski 29.09.2011 esitatud määruskaebustega mõlemad halduskohtu määrused. 12.11.
22. a määrusega tühistas ringkonnakohus osaliselt Tartu Halduskohtu selle 22.09.
23. a määruse, millega tagastati J. Kolesnikovi kaebus kohustamisnõuete osas ja saatis kolme kohustamisnõude osas asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 12.11.
24. a määrus on käesolevaks ajaks jõustunud. 2 Seega on halduskohtu poolt 22.09.2011 tehtud teise määruse osas, millega kohustati J. Kolesnikovi riigilõivu tasuma põhjendusega, et tema tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, tekkinud olukord, kus halduskohus on käsitlenud riigilõivu tasumise või selle tasumisest vabastamise küsimust üksnes seoses tuvastamiskaebusega, kuid ei ole seda küsimust käsitlenud olukorras, kus menetluses on ka kolm kohustamisnõuet.
25. Riigilõiv 15,97 eurot kuulunuks tasumisele ka juhul, kui kaebus oleks menetlusse võetud sellisena nagu see esitati ning ka juhul, kui kaebus on osaliselt tagastatud üksnes mõne kohustamisnõude osas. Käesoleval juhul on riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamisel ennatlikult arvestatud sellega, et kaebus kuulub esitatud kohustamisnõuete osas tervikuna tagastamisele ning riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määruse tegemise aluseks on olnud üksnes väide, et tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kuna riigilõivu tasumise või selle tasumisest vabastamise küsimust ei ole analüüsitud sellest olukorrast lähtuvalt, et menetluses on endiselt ka osa kohustamisnõudeid, siis tuleb vaidlusalune 22.09.
26. a määrus tühistada ja saata asi ka kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse osas uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk