3-10-1400/44

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-1400 Haldusasi Vjatšeslav Julini kaebus Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.08.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Julini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Jätta Tartu Halduskohtu 18.08.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. 31.05.
5. a saabus Tartu Halduskohtusse V. Julini kaebus Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamiseks summas 50 000 krooni (3 195,58 eurot). Kaebaja esitas kaebuse seoses sellega, et Justiitsministeeriumi 30.08.
6. a otsusega nr 4-1-04/620 paigutati ta Tallinna Vanglast Murru Vanglasse, kus viibides tekkis oht kaebaja elule ja tervisele ning mistõttu ta jäi ilma ühest pikaajalisest kokkusaamisest.
7. Tartu Halduskohtu 31.05.
8. a ja 27.10.
9. a määrustega jäeti V. Julini kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg kaebuse asjaolude täpsustamiseks.
10. Tartu Halduskohtu 29.07.
11. a määrusega anti kaebuse esitajale võimalus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lõikele 3 esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
12. Kaebaja vastuses kohtule leiab ta, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna möödunud ei ole kahju hüvitamise taotluse esitamise 10-aastane tähtaeg
13. Tartu Halduskohus jättis 18.08.
14. a määrusega V. Julini kaebuse Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamiseks rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse. Kaebajale oli hiljemalt 31.08.2006 teada asjaolu, et 01.09.2006 Tallinna Vanglas planeeritud pikaajaline kokkusaamine jääb ära. Lisaks oli kaebaja teadlik asjaolust, et talle laagri tüüpi Murru Vangla ei sobi ning sinna ümberpaigutamine ohustab tema elu ja tervist. Kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja ümberpaigutamine toimus 31.08.
15. aastal. Kolm aastat on piisavalt pikk aeg jõudmaks selgusele, kas isikule on kahju tekkinud või mitte. Tuvastamisnõudega pöördus kaebaja kohtusse veebruaris 2009 aastal, seega üle kahe aasta hiljem. Kaebaja oleks pidanud aru saama, et ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks on olemas seaduses sätestatud tähtaeg. Isegi kui kaebaja leiab, et pidi enne kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumist taotlema ümberpaigutamise käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemist, siis ei saanud umbes pool aastat enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist (31.08.2009.a) kaebaja tuvastamisnõudega kohtu poole pöördudes eeldada, et enne
16. augustit 2009 on olemas jõustunud kohtulahend, mille alusel esitada kahjunõue. Kaebaja puhul on tegemist kogenud kaebajaga ning ta ei ole väitnud, et ta ei oleks teadlik kohtusse pöördumise tähtaegadest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
17. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 18.08.
18. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema kaebus rahuldada Kohus ei võtnud arvesse kaebaja 29.07.
19. a esitatud taotlust ja luges selle põhjendamatuks. Kaebaja põhjendatud huviks oli tulevikus esitada taotlus kahju hüvitamiseks seoses haldusasjaga nr 3-09-
20. Hiljem oli ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustega tuvastatud halduskohtu viga ja välja toodud kaebaja õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohtunik T. Hristoforoval oli algusest peale kavatsus vabaneda käesolevast haldusasjast. Kaebajal on kaheksa klassi haridust ja ta pole kunagi enne
21. aastat tegelenud juriidiliste küsimustega ega õppinud juriidilises instituudis. Seega oli kaebaja kindel, et tähtaeg algab pärast seda, kui kohus on tuvastanud toimingu õigusvastasuse ja võimaluse nõuda kahju hüvitamist. Kaebaja pole piisavalt kogenud inimene ja kohtunik hindab kaebaja võimeid üle. Kohtunikul polnud õigust lõpetada käesolevat kohtuasja, kuna kaebaja ei olnud lasknud mööda kümne aastat tähtaega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
22. Justiitsministeerium palub jätta V. Julini määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kaebajal puudub põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal oli reaalne võimalus esitada oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul nõue kahju hüvitamiseks. Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus. Kaebajal ei esinenud püsivat takistust, mis oleks mitte võimaldanud kaebajal esitada kaebust kahju hüvitamiseks tähtaegselt. Juhul kui kaebaja soovis saada kahju hüvitamist rahas, siis pidi ta esitama täiendava nõude kolme aasta jooksul alates kahju tekitanud haldusaktist teadasaamisest. Arvestades kaebaja kogemusi nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses, ei saanud talle kehtivad regulatsioonid teadmata olla. Kaebaja viited kohtu tegevusele õiguse mõistmisel on põhjendamatud, kuna kohus ei ole ega saagi olla kohustatud alati rahuldama kaebaja kaebust. Lisaks ei saa kaebaja eeldada kohtult talle sobivat lahendit ja selle saavutamata jätmisel ei teki tal õiguspärast ootust muude hilisemate tähtaegade ennistamisele, kui nende möödalaskmine on tingitud tema enda teadlikust tegevusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
23. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.08.
24. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 sätestas, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimkingu sooritamisest arvates. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebaja arvates on talle kahju tekitatud Justiitsministeeriumi 30.08.
26. a otsusega. Kaebuse talle tekitatud kahju hüvitamiseks esitas kaebaja halduskohtule alles 31.05.
27. Kaebaja leiab, et kuna alles Tartu Ringkonnakohtu 29.04.
28. a ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.02.
29. a otsustega tuvastati vastustaja toimingute õigusvastasus, siis ei olnud tal enne võimalik esitada ka kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu.
30. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.
31. a lahendi nr 3-3-1-35-08 p-s 10 leidnud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg.
32. Ringkonnakohus leiab, et antud Riigikohtu lahendis toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesoleva vaidluse puhul. Kaebaja paigutati ümber teise vanglasse 31.08.
33. Kuna seoses sellega jäi kaebajal ära 01.09.2006 planeeritud pikaajaline kokkusaamine, millega kaebaja arvates tekitati talle mittevaraline kahju, siis hakkab sellest momendist alates kulgema ka kahju hüvitamise kaebuse esitamise kolmeaastane tähtaeg. Kaebajale oli teada ka kahju tekitanud isik. Seega puudusid kaebajal põhjused, mis oleksid takistanud tal esitada kahju hüvitamise kaebust õigeaegselt. Seadusest ei tulene kaebaja poolt väidetut, et kahju hüvitamist on tal õigus nõuda alles pärast seda, kui kohus on tuvastanud kohtuotsusega toimingu õigusvastasuse. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine ja varalise kahju hüvitamise nõue võivad olla lahendatud ka erinevates menetlustes. Asjaolu, et halduskohus oma esialgse lahendiga ei rahuldanud kaebaja taotlust tunnistada vastustaja toiming õigusvastaseks, ei anna veel alust asuda seisukohale, et see oleks aluseks kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaja ennistamiseks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et kaebaja ei ole mööda lasknud kaebuse esitamise tähtaega, kuna kaebus on esitatud kümne aasta jooksul. Kaebaja pidi juba vaidlustatud toimingu sooritamise asjal, so hiljemalt 31.08.2006 olema teadlik oma õiguste rikkumisest. Sellest algas kaebuse esitamise 3-aastane tähtaeg. Kaebaja ei ole oma õiguste rikkumisest teada saanud hiljem ja seega pole võimalik kohaldada 10-aastast kaebuse esitamise tähtaega. Maili Lokk Einar Vene 3 Agu Timmi