KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-5785 Tsivii

§ 467lg 5).

Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse määrab ringkonnakohus lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli M.S., E.S. ja L.S. (hagejad) hagi H.S. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas
2. augusti
3. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt iga hageja kasuks elatise 195 eurot kuus alates
4. veebruarist
5. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja M.S. arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad esitasid
6. oktoobril
7. a avalduse kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt ei ole kostja avalduse esitamise seisuga asunud elatist maksma. Kostjale ei ole õnnestunud kohtuotsust kätte toimetada, mistõttu ei saa seda sundtäita. Kuivõrd elatis on mõeldud hagejate igapäeva vajaduste rahuldamiseks ning kostja ei ole nende vajaduste katmiseks vajalike kulude kandmises osalenud alates
8. veebruarist
9. a, tuleb kohtuotsus tunnistada viivitamatult täidetavaks vähemalt kahe kuu elatise osas iga hageja kohta.
10. Kostja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hagejad ei ole avalduses elatise eluliselt hädavajalikkuse kohta põhjendusi esitanud. Hagi esitamisel puudus hagejatel hädavajadus elatisele. Kostja on alati toetanud hagejaid rahaliselt ja hoolitsenud igapäevaselt nende eest, ka pärast kohtuotsuse tegemist, kostja on tasunud elatist oktoobri eest kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Kostja esitas
11. novembril
12. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus tagasiulatuvalt perioodi
13. veebruarist
14. a kuni
15. septembrini
16. a eest väljamõistetud elatise osas, ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatis 195 eurot kuus alates
17. oktoobrist
18. a. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
19. Tartu Maakohus rahuldas
20. novembri
21. a määrusega hagejate taotluse ning tunnistas Tartu Maakohtu
22. augusti
23. a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-5785 viivitamatult täidetavaks. Määruse kohaselt kuulub see viivitamatult täitmisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 467 lg 5).

§ 468

lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja

1. augusti
2. a kohtuotsuse kätte saanud
3. oktoobril
4. a, s.o poolteist kuud hiljem. Kostja poolt kohtule esitatud Swedbank AS-i konto väljavõttest (I kd, tl 167–170) nähtuvalt on kostja tasunud perioodil
5. oktoober
6. a –
7. oktoober
8. a elatist hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele kokku 585 eurot, mis vastab
9. augusti
10. a otsusega väljamõistetud hagejate ühe kuu elatisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tõendeid selle kohta, et kostja on hagejatele novembri
11. a eest elatise tasunud, kohtule esitatud ei ole. Maakohus, arvestades elatise eesmärki ja hagejate esitatud taotluse põhjendusi, leidis, et hagejate taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks on põhjendatud, kuna miinimumsummas väljamõistetud elatis ongi hagejate ülalpidamiseks hädavajalikus ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
12. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas (Riigikohtu
13. jaanuari
14. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 22). Kostja on maakohtu otsuse kätte saanud
15. oktoobril
16. a ning sellest ajast oleks maakohtul olnud võimalik tulenevalt

§ 468lg-st 3 tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks.

Põhjendamatu on tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks ka hädavajalikus ulatuses kuna kostja täidab ülalpidamise kohustust hagejate ees. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu. Vastuse kohaselt ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Kostja ei osalenud hagejate vajalike kulutuste kandmises ega maksnud midagi ajavahemikul
2. veebruar
3. a –
4. oktoober
5. a. Kostja viivitas põhjendamatult
6. augusti
7. a otsuse vastuvõtmisega 1,5 kuud. Kostja asus elatist maksma alles seejärel, kui sai kätte viivitamata täitmise nõude ja seda ilmselt hirmust kohtutäituri ees. Ka siis maksis ta elatist ühe päeva kaupa, kandes iga lapse kohta 6 eurot 29 senti päevas. Kuna kostja on vaidlustanud ka elatise väljamõistmise otsuse ning on tulemas ringkonnakohtu istung, siis on põhjust arvata, et elatisnõuet viivitamatult täidetavaks tunnistamata ei oleks kostja lastele üldse elatist maksnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p 2, millega maakohus tunnistas viivitamatult täidetavaks Tartu Maakohtu
9. augusti
10. a otsuse ning kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 2 teeb tühistatud osas uue määruse, millega tunnistab Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a otsuse viivitamatult täidetavaks alates
3. novembrist
4. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes. 3

§ 468

lg 3 kohaselt tunnistab kohus hageja taotlusel elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

§ 470

lg 1 kohaselt kui viivitamatut täitmist otsusega ei lahendatud või kui taotlus on esitatud pärast otsuse tegemist, vaadatakse poole taotlus otsuse viivitamatu täitmise kohta läbi kohtuistungil, välja arvatud juhul, kui asi lahendati kohtuistungit pidamata. Taotlus lahendatakse määrusega. Tartu Maakohus mõistis

1. augusti
2. a otsusega kostjalt välja elatise hagejate kasuks alates
3. veebruarist
4. a. Hagejad taotlesid otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist vähemalt kahe kuu elatise osas iga hageja kohta. Maakohus tunnistas
5. novembri
6. a määrusega
7. augusti
8. a otsuse viivitamatult täidetavaks, seega sh alates
9. veebruarist
10. a väljamõistetud elatise suhtes. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses ning Riigikohtu
11. jaanuari
12. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p-s 22 väljendatud seisukohaga, et

§ 468

lg 3 mõttest tulenevalt on elatise asjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas, nagu seda tegi ekslikult maakohus. Kuivõrd elatis on mõeldud laste igapäevavajaduste katteks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohtuotsuse tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise osas viivitamatult täidetavaks tunnistamine põhjendatud. Oluline on, et oleksid kaetud jooksvad ja menetluse vältel tekkida võivad alaealise lapse vajadused. Asja materjalide põhjal on tuvastatud, et kostja on tasunud perioodil 7. oktoober – 19. oktoober 2015. a elatist maakohtu otsusega väljamõistetud ulatuses, s.o 585 eurot kolmele hagejale. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks juba täidetud ulatuses. Ringkonnakohus tunnistab 18. augusti 2015. a otsuse viivitamatult täidetavaks alates 1. novembrist 2015. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes. 7.

§ 468

lg 3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtul on sellest sättest tulenevalt diskretsiooniõigus määrata üksnes viivitamata täidetava elatise suurus, mitte aga otsustada, kas elatise väljamõistmise otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08, p 18). Kuivõrd alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ei tohi üldreeglina olla alla seaduses kehtestatud miinimumi (PKS § 101 lg 1) ning miinimumulatuses elatisenõude esitamisel ei pea hageja oma vajadusi ja vajalikke kulutusi tõendama, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada elatist miinimumsummas hagejatele hädavajalikuks. Eespoolöeldule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnistada
3. augusti
4. a otsus viivitamatult täidetavaks alates
5. novembrist
6. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes maakohtu otsusega väljamõistetud ulatuses, s.o 195 eurot kuus igale hagejale.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta otsuse alates
8. novembrist
9. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes viivitamatult täidetavaks tunnistamine kostja õigusi. Pooled ei vaidle, et kostja on hagejate isa ning sellest tulenevalt on tal oma laste ülalpidamiskohustus. Kostja väitel on ta hagejaid kogu aeg ka toetanud ja ülal pidanud. Kostja pangakonto väljavõtte (I kd, tl 167–170) ja määruskaebusele lisatud
10. novembri
11. a maksekorralduse kohaselt on kostja pärast kohtuotsuse kättesaamist
12. oktoobril
13. a hagejate ülalpidamiskohustust kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses ka täitnud. Ringkonnakohus märgib, et
14. novembri
15. a apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja igale hagejale igakuise elatise 195 eurot kuus väljamõistmist alates
16. oktoobrist
17. a. Selle kohustuse 4 vabatahtlikul täitmisel kostja poolt puudub hagejatel vajadus pöörduda kohtutäituri poole ning kostjale ei teki täituri tasu kulutusi. Arvestades asjaolu, et kohtumenetluse ajal ei ole kostja elatist hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele tasunud ning asus elatise kohustust täitma alles kohtuotsuse ning selle viivitamatult täidetavaks tunnistamise määruse kättesaamisest, on hagejate õiguste tagamiseks põhjendatud tunnistada
18. augusti
19. a otsus edasiulatuva elatise osas viivitamatult täidetavaks.
20. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus on veel ringkonnakohtu menetluses, lahendab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5