Obsah (4)

§ 9§ 13§ 31§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2015. a Tartu Tsiviilasja number

) § 31 alusel, siis ei ole viide Põhja Pensioniameti 16.03.

1. a otsusele nr КТОXXX põhjendatud. Kuna kostja ei saanud haldusmenetluses esitada haldusakti peale kaebust, on tema õigusi rikutud. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas 03.12.
3. a otsusega hagi ja mõistis Sergei Baburtšenkovilt välja Eesti Vabariigi kasuks ohvriabi seaduse alusel regressi korras kannatanule makstud hüvitise summas 5415,40 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

§ 9

lg 3 kohaselt, kui ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval.

-i tähenduses loetakse ülalpeetavaks isikut, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 20.

§ 9

lg 3 ja RPKS § 20 lg 2 p-i 2 koostoimes on hüvitisele õigust omavaks perekonnaliikmeks ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või töövõimetu. Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse kulutusi kandnud isikule (

§ 13). Kohus leidis, et kohaldamisele kuulub VÕS § 1043.

VÕS § 1045 lg-st 1 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Täiendavalt kohaldas kohus

§-i 31, mille kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. 2 Kohus oli seisukohal, et kuigi iseenesest on asjakohane kostja vastuväide, et teda ei kaasatud haldusmenetlusse, ei mõjuta kostja puudumine haldusmenetlusest kostjal tekkivat kahju hüvitamise kohustust. Sotsiaalkindlustusamet ei oleks saanud jätta hüvitise ohvrile määramata, kui kostja oleks haldusmenetluses osalenud. Tegemist ei ole vastuväitega, mis välistaks hageja hagi esitamise õiguse kostja vastu või ei võimaldaks haginõuet kostja vastu rahuldada. Kuna kostja põhjustas kuriteoga XX surma, siis on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga VÕS § 1045 lg 1 mõttes, ning kostja peab enda poolt tekitatud kahju hüvitama. Seega on kostja kui kahju tekitaja ainuisikuliselt kahju eest vastutavaks isikuks ning hagejal, kes on kahju kannatanud isikule hüvitanud, tekib

§ 31lg 1 alusel õigus nõuda välja makstud hüvitist kuriteo eest vastutavalt isikult.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.09.2012. a otsusega (2-11-49923) mõisteti kostjalt välja L.B.’le makstud kuriteoohvri riiklik kahjuhüvitis ajavahemiku 07.10.2009- 07.10.2011 eest Eesti Vabariigi kasuks summas 4174,60 eurot.

§ 15

kohaselt ei või makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku olla suurem kui 9590 eurot. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas alates 01.03.

1. a hüvitise maksmise kuriteo ohvri ülalpeetavale 9590 euro täitumise tõttu. Kohus nõustus hageja esindaja täiendava selgitusega (tl 37), et hageja ei oleks saanud jätta hüvitist ohvrile määramata isegi siis, kui kostja oleks haldusmenetluses osalenud. Riik on vägivallakuriteost tingitud kulutused ülalpeetavale hüvitanud ning seega on hageja riigi esindajana õigustatud nõudma kulude hüvitamist kuriteo sooritajalt ehk kostjalt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Sergei Baburtšenkov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt sõltub vaidlustatav otsus täielikult õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva menetluse esemeks. Kostja oleks pidanud olema haldusmenetluses osaline 16.03.
3. a haldusakti nr КТО236 asjas. Kuna kostjat ei kaasatud haldusmenetlusse, siis ei saanud ta realiseerida haldusmenetluse seaduse §s 40 ettenähtud menetlusosalise õigusi, sh haldusakti edasi kaevata. Haldusakti ei ole kostjale kätte toimetatud. Antud asjaolu annab aluse väita, et L.B. avalduse alusel alustatud haldusmenetlus ei ole lõppenud. Käesoleva tsiviilkohtumenetlus tuleks peatada TsMS § 356 lg 1 alusel, kuna kohtuotsus sõltub täielikult õigussuhtest, mis on teise käimasoleva menetluse esemeks.
4. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-126-12 ei oma antud juhul kostja kaasamata jätmine haldusaktile õiguslikke tagajärgi. Kuriteo sooritaja on kohustatud kuriteoga tekitatud kahju hüvitama ning tema kaasamine hüvitise maksmise otsustamisele ei olnud kohustuslik ega vajalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
6. detsembri
7. a otsus muutmata. 3
8. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse põhjendusel, et kuna kostjat ei kaasatud haldusmenetlusse, siis ei saanud ta realiseerida HMS §-s 40 sätestatud menetlusosalise õigusi, sh haldusakti edasi kaevata. Haldusakti ei ole kostjale kätte toimetatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kostja mitteosalemine hüvitise määramise haldusmenetluses ei välista kostja kahju hüvitamise kohustust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-126-12 p-is 16 leidnud, et hüvitise määramise haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei mõjuta kostja õigusi, sest kohus ei oleks saanud teha teistsugust otsust ka siis, kui kostja olnuks kaasatud haldusmenetlusse. Kuna kaasamata jätmine ei mõjuta praegusel juhul kostja õigusi, pole vajadust hinnata ka selle õiguslikke tagajärgi haldusaktile. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja väited käesoleva tsiviilasja peatamise vajalikkuse kohta jätta tähelepanuta. Riigikohus on sama tsiviilasja p-is 16 asunud seisukohale, et tsiviilasja lahendav kohus saab tsiviilmenetluses kontrollida haldusakti väljaandmise menetluse õiguspärasust. Riigikohus on selgitanud, et asja arutamise käigus tsiviilkohtumenetluses saab vajadusel anda õigusliku hinnangu ka haldusaktile, mh kindlaks teha, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane. Kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses aga tunnistada kehtetuks (Riigikohtu
9. veebruari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 34). Ringkonnakohus märgib, et vaidlusalune pensioniameti otsus on selge, üheselt mõistetav ja piisavalt põhjendatud, vastates HMS §-de 55 ja 56 nõuetele. Samuti ei esine asjaolusid, mis tooksid kaasa haldusakti tühisuse HMS § 63 lg 2 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalune haldusakt kehtiv ja õiguspärane ning kostja on kohustatud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.
11. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne
12. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi