Obsah (7)

§ 40§ 136§ 1361§ 60§ 130§ 96§ 95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2950 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põ

) § 92 lg 1 p 2 ning § 95 lg 1 alusel tasuma käibemaksu 438 654 krooni ja tulumaksu 857 759 krooni. OÜ Kismet-Teenused esitas 31.08.2009 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse nimetatud maksuotsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohus jättis 05.04.

1. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-1894 OÜ Kismet-Teenused kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 02.07.2010 Tartu Ringkonnakohtu 14.06.
2. a määruse alusel. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus algatas OÜ Kismet-Teenused juhatuse liikme A.L. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Maksuhalduri hinnangul on OÜ Kismet-Teenused endise juhatuse liikme A.L. tegevuse ja maksuotsusega määratud maksuvõla vahel otsene põhjuslik seos. Maksuhalduri poolt on maksumenetluses tuvastatud, et A.L. omab: 1) kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ½ kaasomandist maatulundus- ja põllumajanduslike tootmishoonete maad, registriosa numbriga XXXXXXX , asukohaga Tartumaa, Meeksi vald, Mehikoorma alevik, XXXX ; 2) Liiklusregistri andmetel kolme sõidukit: Volkswagen Golf (reg märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1984); Magic Tilt XXXXXXX (reg märgiga XXXXX ; ehitusaasta 1999); GAZ 69 (reg märgiga XXXXX L; ehitusaasta 1972); 3) väikelaevade registri andmetel kolme veesõidukit: Väikelaev COBIA (reg märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1998); Väikelaev LADOGA (reg märgiga XXXXX ; ehitusaasta 1993) ja väikelaev MYRSKY-JANNE OY (reg märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1980). 2. 12.11.2010 saabus Tartu Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotleja palub, juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 29 lg-st 1,

§ 136

¹ lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 1 ja 3 anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse kaudu) käsutamise keelumärgete seadmiseks: 1) A.L. le kuuluvale kaasomandi osale kinnistust registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga Tartumaa, Meeksi vald, Mehikoorma alevik, XXXX ; 2) A.L. le kuuluvatele sõidukitele: Volkswagen Golf (reg. märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1984); Magic Tilt XXXXXXX (reg. märgiga XXXXX ; ehitusaasta 1999); GAZ 69 (reg. märgiga XXXXX L; ehitusaasta 1972); 3) A.L. le kuuluvatele veesõidukitele: väikelaev COBIA (reg. märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1998); väikelaev LADOGA (reg. märgiga XXXXX ; ehitusaasta 1993) ja väikelaev MYRSKY-JANNE OY (reg. märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1980). Taotluse kohaselt on taotleja pärast 21.05.

1. a maksuotsuse nr 12.2-3/4438-3 jõustumist teinud omapoolseid pingutusi OÜ-lt Kismet-Teenused maksuvõlgade sissenõudmiseks, kuid tulutult. Maksuhaldur, analüüsinud erinevate registrite abil OÜ Kismet-Teenused maksevõimelisust, tuvastas, et OÜ-le Kismet-Teenused ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid, sõidukeid ega ehitisi, mille arvelt maksuvõlga tasuda. Vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ Kismet-Teenused nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. OÜ Kismet-Teenused majandustegevus on maksuhaldurile teadaolevalt lõppenud ja äriühing on varatu, millest tulenevalt puudub võimalus maksuvõla nõude rahuldamiseks. Taotleja märgib, et 07.07.2010, s.o vahetult pärast maksuotsuse jõustumist 02.07.2010, on OÜ Kismet-Teenused võõrandatud E.L. , kelle juhatuse liikmeks olemise perioodil ei ole äriühingu majandustegevust toimunud. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Kismet-Teenused endine juhatuse liige A.L. võõrandas ettevõtte eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumise kohustusest. Maksuhalduri hinnangul on OÜ Kismet-Teenused muutunud maksevõimetuks endise juhatuse liikme A.L. tegevuse tulemusel ning nimetatud olukord ei ole maksuhalduri hinnangul ajutine. Maksuhalduri poolt läbi viidud kontrolli käigus leidis tuvastamist, et A.L. ei ole OÜ Kismet-Teenused juhatuse liikmena täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi korrapäraselt ega äriühingu juhatuse liikmetelt oodatava hoolsusega. A.L. on jätnud perioodil 01.01.2006 kuni 31.01.2007 maksukohustused 2 deklareerimata, ei ole täitnud maksude õigeaegse tasumise kohustust ning on korraldanud ebarahuldavalt ettevõtte raamatupidamist, tekitades sellega ettevõttele maksuvõla. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Kismet-Teenused on maksevõimetu, ei ole maksuhaldur suutnud OÜ-lt Kismet-Teenused maksuvõlga sisse nõuda. Taotleja poolt A.L. suhtes algatatud maksumenetluse tulemusel koostatava vastutusotsusega esitab maksuhaldur A.L. le nõude tasuda OÜ Kismet-Teenused maksuvõlg summas 1 296 308,19 krooni. A.L. on OÜ Kismet-Teenused nimel teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Kontrolli käigus leidis tuvastamist, et OÜ Kismet-Teenused juhatuse liige A.L. on korduvalt rikkunud käibemaksuseaduse § 24, tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ning raamatupidamise seaduse §
2. Taotleja on seisukohal, et võttes arvesse A.L. eelkirjeldatud õigusvastast käitumist OÜ Kismet-Teenused juhatuse liikmena ning asjaolu, et A.L. õigusvastane tegevus oli kantud eesmärgist tasuda riigieelarvesse vähem makse, võib A.L. asuda ka edaspidi enda nimel olevat vara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes vastutusotsuses toodud maksusumma sissenõudmise võimatuks. Eelnevast tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
3. Tartu Halduskohus rahuldas 17.11.
4. a määrusega taotleja taotluse ja andis taotlejale loa taotleda

§ 1361lõike 1 alusel käsutamise keelumärke seadmist: 1) A.L.

le kuuluvale kaasomandi osale kinnistust registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga Tartumaa, Meeksi vald, Mehikoorma alevik, XXXX ; 2) A.L. le kuuluvatele sõidukitele: Volkswagen Golf (reg. märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1984); Magic Tilt XXXXXXX (reg. märgiga XXXXX ; ehitusaasta 1999); GAZ 69 (reg. märgiga XXXXX L; ehitusaasta 1972); 3) A.L. le kuuluvatele veesõidukitele: väikelaev COBIA (reg. märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1998); väikelaev LADOGA (reg. märgiga XXXXX ; ehitusaasta 1993) ja väikelaev MYRSKY-JANNE OY (reg. märgiga XXXXXXX ; ehitusaasta 1980). Kohtumääruse põhjenduste kohaselt vastab taotleja taotlus seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud, samuti on kohtule esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Halduskohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi, sh OÜ Kismet-Teenused suhtes tehtud jõustunud maksuotsust ning seda, et A.L. võõrandas ettevõtte vahetult pärast maksuotsuse jõustumist, on alust arvata, et A.L. võib asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks enda nimel olevat vara võõrandama või muul viisil käsutama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes vastutusotsustuses toodud maksusumma sissenõudmise võimatuks. Halduskohus on seisukohal, et arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3 4. 15.12.2010 laekus Tartu Halduskohtusse A.L. määruskaebus, milles A.L. palub menetleda määruskaebust, rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.2010. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus. Määruskaebuse esitaja võtab määruskaebuses seisukoha kaebeõiguse osas ning leiab, et HKMS v.r § 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes

§-ga 1361 on põhiseadusvastane osas, mis ei võimalda määruskaebeõigust isikule, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti. HKMS v.r § 30 lg 2 p 2 sätestab, et haldustoiminguks loa andmise määrusele, loa andmisest keeldumise määrusele ja loa tühistamise määrusele võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis esitada seletuse vastavalt HKMS v.r § 29 lg-le

1. Määruskaebuse esitaja leiab, et vastav edasikaebeõiguse piirang on vastuolus põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5, mis sätestab igaühe õiguse tema kohta tehtud otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas 3-3-1-50-10 ning märgib, et Riigikohus on täitetoimingu sooritamiseks loa andmise määrust lugenud selliseks kohtulahendiks, mille vaidlustamist võiks pidada PS § 24 lg 5 esemelisse kaitsealasse kuuluvaks. Avalik huvi maksude laekumiseks ja sellest lähtuv maksuhalduri huvi kiireks tegutsemiseks ei kaalu üles puudutatud isiku õigusi, nii et tal puudub võimalus loa andmise määrust vaidlustada. Määruskaebuse kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 17.11.
2. a määruse Maksu- ja Tolliametilt 06.12.2010, kes saatis selle vastuseks määruskaebuse esitaja järelepärimisele. Tartu Halduskohus ise määrust määruskaebuse esitajale ei saatnud. Eelpool viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist tulenevatest seisukohtadest ja HKMS v.r § 471 lg-s 3 sätestatud tähtajast juhindudes leiab määruskaebuse esitaja, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja leiab, et

§ 1361

ei saa kohaldada vastutusotsuse koostamise menetluses.

§ 1361

lg-s 1 kasutatud mõisted „maksude tasumise õigsuse kontrollimine“ ja „rahalise nõude või kohustuse määramine“ viitab tuvastusmenetlusele, s.t tuvastatakse maksu määramiseks vajalikke asjaolusid. Vastutusotsuse koostamise menetluses aga ei tuvastata enam maksu määramiseks vajalikke asjaolusid, vaid toimub varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud subjektilt. Määruskaebuse esitaja viitab ka maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjale (SE 377 III), millega täiendati maksukorralduse seadust §-ga 1361, ning mis toetab eeltoodud tõlgendust. Eelnõu seletuskirjast lähtuvalt on ka seadusandja näinud uue regulatsiooni vajalikkust just maksukohustuse tuvastamise etapis, kus eemärgiks on säilitada maksukohustuslase varade osas menetlusaegne olukord. Seega on

§ 1361rakendatav üksnes kontrollimenetluses, mitte vastutusmenetluses.

Määruskaebuse esitaja leiab täiendavalt, et halduskohus on eksinud, leides, et maksuhalduri taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Määruskaebuse esitaja märgib, et taotleja esitas talle

§ 60

lg 1 ja lg 2 ning § 62 lg-te 1, 3 ja 4 alusel korralduse kirjaliku seletuse esitamiseks OÜ Kismet-Teenused maksuvõla kohta 15.11.2010. Nimetatud korraldus on esimene korraldus, kust määruskaebuse esitaja sai teavet selle kohta, et maksuhaldur tegeleb OÜ Kismet-Teenused maksuvõla sissenõudmisega. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu, et maksuhaldur ei ole saatnud talle ühtegi teadet selle kohta, et tema suhtes on algatatud maksumenetlus, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Taotluse

§-s 1361 sätestatud meetmete rakendamiseks A.L. vara suhtes on maksuhaldur esitanud kohtule 12.11.2010, seega enne 4 korralduse saatmist määruskaebuse esitajale ja enne vastutusmenetluse alustamist, kui 15.11.2010. a korraldust vaadelda esimese menetlustoiminguga A.L. suhtes algatatud menetluses. Kuivõrd

§ 1361

rakendamise eelduseks on isiku suhtes käimasolev menetlus, on väljaspool menetlust tehtud taotleja taotlus õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu määrus ebaõige, kuna kohus jättis tähelepanuta, et

§ 1361kohaldamise eeldused ei ole taotleja taotluse puhul täidetud.

Määruskaebuse esitaja leiab täiendavalt, et maksuhalduri taotlus ei vasta

§ 1361lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse kohaselt puuduvad nii maksuhalduri taotlusest kui halduskohtu määrusest põhjendused, miks A.L. kinnisvara suhtes valiti meetmeks

§ 130lg 1 p-s 1 nimetatud abinõu – kinnisasja käsutamise keelamise – kohaldamine.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et arvestades võimaliku vastutusmenetluse ja kohtumenetluse pikkust, on

§ 130lg 1 p-s 1 nimetatud meede isiku jaoks kõige koormavam.

Halduskohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud maksuhalduri valitud meetmete põhjendatust.

1. Tartu Halduskohus võttis 20.12.
2. a määrusega A.L. määruskaebuse menetlusse ning palus taotlejalt seisukohta määruskaebuse ja käesolevas haldusasjas menetluse peatamise kohta. Määruse põhjenduste kohaselt kaalub halduskohus käesolevas haldusasjas A.L. poolt esitatud määruskaebuse menetluse peatamist kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni üldkogu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-3-1-50-10, kuna Riigikohtu üldkogu otsus võib mõjutada käesolevas asjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti (HKMS v.r § 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes

§-ga 1361) kehtivust. 6. 17.01.2011 esitas taotleja halduskohtule oma vastuse määruskaebusele. Vastuses märgib taotleja, et ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et

§ 1361ei saa kohaldada vastutusotsuse koostamise menetluses.

Taotleja leiab, et määruskaebuse esitaja põhjendused ja näited oma seisukohtade kinnitamiseks on seaduse sättest ja eelnõu seletuskirja kontekstist välja rebitud. Taotleja on seisukohal, et

§-s 1361 sisalduvast lauseosast „pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist“ saab üheselt välja lugeda, et vastavasisulist taotlust on võimalik esitada ka käesoleval juhul menetluse käigus, mis lõpeb vastutusotsuse tegemisega ehk kui maksuseadusest tulenev rahaline nõue või kohustus on maksuotsusega määratud.

§ 1361

sõnastusest ei tulene, et nimetatud paragrahvi on võimalik kasutada üksnes tuvastusmenetluses. Taotleja viitab maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjale (SE 377 III), mille kolmanda peatüki kohaselt on

§ 1361

vajalik juhtudel, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksuotsuse või vastutusotsuse tegemise järgselt ei ole maksuhalduril võimalust maksuvõlga sisse nõuda, kuna isikul puudub vara. Taotleja selgitab vastuses määruskaebusele, et käesoleval juhul on haldusorgan alustanud vastutusmenetlust mitte HMS § 35 lg 1 p 2 kohaselt, nagu seda leiab määruskaebuse esitaja, vaid HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt ehk haldusmenetlus on alanud menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Vastustaja on seisukohal, et selliseks toiminguks saab pidada ka

§ 1361

alusel eelaresti taotluse esitamist Tallinna Halduskohtule, kuivõrd tegemist on esimese toiminguga menetlusosalise A.L. suhtes ning nimetatud taotluse esitamine on otseses seoses A.L. osas alustatud vastutusmenetlusega. Taotleja leiab, et lähtudes

§ 1361

eesmärgist, tuleb selle kohaldamise eelduseks pidada asjaolu, et vastavasisuline taotlus kohtule tehakse väga varajases menetlusstaadiumis ning eelduslikult just esimese toiminguna. Taotleja on seisukohal, et kui kohus leiab, et

§ 1361

alusel eelaresti taotlemine ei saa olla vastutusotsuse adressaadi suhtes esimeseks menetlustoiminguks, siis kaotab nimetatud säte oma eesmärgi ja mõtte. Eelaresti taotluse 5 esitamine kohtule esimese menetlustoiminguna ei saa kuidagi rikkuda ka menetlusosalise õigusi, kuna nimetatud taotlus esitatakse selle menetlusosalise suhtes paratamatult ka pärast isiku teavitamist. Taotleja leiab, et taotleja poolt valitud meede ei ole määruskaebuse esitaja jaoks kõige koormavam ning on seisukohal, et antud juhul tuleb kaaluda avalikku huvi tagada maksude laekumine ning maksukohustuslase õiguste riivega seonduvat. Teatud asjaolude esinemisel prevaleerib avalik huvi maksukohustuslase huvide üle, näiteks juhtumil, kui esineb põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane viib enne maksukohustuse vastutusotsusega kindlaksmääramist kogu oma vara välismaale või võõrandab selle. Samuti viitab taotleja, et juhul, kui maksukohustuslane leiab, et maksuhalduri poolt valitud meede on määruskaebuse esitaja suhtes kõige koormavam, on määruskaebuse esitajal võimalus nimetatud meede asendada

§-s 122 toodud teiste meetmetega esitades vastavasisulise taotluse maksuhaldurile. Täiendavalt märgib taotleja vastuses, et ei nõustu menetluse peatamisega A.L. suhtes eelaresti kohaldamise menetluses. Taotleja on seisukohal, et kuivõrd eelaresti kohaldamise eesmärgiks on tagada maksunõude hilisem täitmine, siis eelaresti kohaldamisega viivitamine menetluse peatamise näol tekitab olukorra, kus käesolev menetlus kaotab perspektiivikuse.

1. Tartu Halduskohus peatas 03.02.
2. a määrusega haldusasja 3-10-2950 menetluse kuni Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumiseni kohtuasjas 3-3-1-50-
3. Haldusasjas 3-3-1-50-10 on Riigikohtu halduskolleegium analüüsinud täitetoimingute sooritamiseks loa andmise peale määruskaebuse esitamise õigust ja võimalusi. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.
4. a määruse kohaselt on Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul kahtlus, kas regulatsioon, mida järgides anti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks puudutatud isiku kinnistule ning millele puudutatud isik ei saa esitada määruskaebust ringkonnakohtule ega Riigikohtule, on kooskõlas PS § 24 lg-ga
5. Riigikohtu halduskolleegium on nimetatud määruses lisanud, et vaadeldaval juhul võib kõne alla tulla ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et selle haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Eelnevast tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kuna Riigikohtu otsus menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asjas võib mõjutada ka käesolevas haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust, tuleb peatada menetlus haldusasjas 3-10-2950 kuni Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumiseni kohtuasjas nr 3-3-1-50-
7. Tartu Halduskohus uuendas 02.05.
8. a määrusega menetluse haldusasjas 3-10-
9. Halduskohus märgib määruses, et Riigikohtu üldkogu jättis 30.03.
10. a määrusega haldusasjas 3-3-1-50-10 määruskaebuse läbi vaatamata. Nimetatud määruse punktis 48 on Riigikohtu üldkogu märkinud, et üldkogu hinnangul võib HKMS v.r § 30 lg 2 p 2 olla vastuolus PS § 24 lg-ga
11. Edasikaebeõigust välistavate sätete vastavust PS § 24 lg-le 5 peavad aga kaaluma halduskohus ja ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmist otsustades. Riigikohtu hinnangul saab isik, kelle vara suhtes andis halduskohus loa hüpoteegi seadmiseks, hoolimata seaduses sisalduvast piirangust esitada edasikaebuse ringkonnakohtule. Halduskohtu määruse peale selliselt kaevates on PS § 15 lg 1 teise lause alusel võimalik taotleda konkreetse normikontrolli algatamist edasikaebeõiguse piirangu (HKMS v.r § 30 lg 2 p 2) põhiseaduspärasuse hindamiseks ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Riigikohtu üldkogu on seisukohal, et kohus peab PS § 15 lg-st 2 ja PS § 152 lg-st 1 tulenevalt kas isiku taotlusel või omal algatusel 6 tunnistama asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste, sh PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse rikkumise. Samuti märgib Riigikohus, et määruse alusel, millega tunnistatakse edasikaebeõiguse piirang põhiseadusega vastuolus olevaks ja võetakse asi menetlusse, algab põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Kohus ei või jätta kehtivat edasikaebeõiguse piirangut kohaldamata ilma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata, v.a juhul, kui Eesti õiguse säte on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnevast tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et käesolevas asjas tuleb menetlus uuendada ning määruskaebus edastada lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, kelle pädevuses on otsustada määruskaebuse menetluse jätkamise küsimus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb lugeda lubatavaks ning tähtaegselt esitatuks, kuid tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
13. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse menetlemise võimalikkuse küsimuses. Alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Halduskohus võttis 20.12.
14. a määrusega A.L. määruskaebuse menetlusse, jättes samal ajal lahendamata küsimuse A.L. l määruskaebeõiguse olemasolu osas. Määruskaebuse esitamisel tuli lähtuda perioodil 01.06.2010–31.12.2010 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsioonist, mille § 30 lg 2 p 2 järgi võib haldustoiminguks loa andmise määrusele, loa andmisest keeldumise määrusele ja loa tühistamise määrusele halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis esitada seletuse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikele
15. Halduskohus ei ole käesolevas haldusasjas otsustanud loa andmist kohtuistungil. Kohustust otsustada asi kohtuistungil ei tulene ka seadusest. HKMS v.r § 29 lg 4 kohaselt vaatab halduskohtunik maksuhalduri taotluse läbi ja otsustab täitetoimingute sooritamiseks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata. HKMS v.r § 29 lg 3 järgi esitab isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, seletuse seaduses sätestatud juhtudel.

§ 1361

ei näe aga ette maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist. Kuigi halduskohus on menetluse uuendamise määruses viidanud Riigikohtu üldkogu 30.03.

1. a määrusele, leiab ringkonnakohus, et ei saa lähtuda nimetatud määruses sisalduvatest juhistest. Nimelt on käesolevaks ajaks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 22.11.
2. a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-18-11 tunnistanud HKMS v.r § 30 lg 2 p-i 2 koostoimes HKMS § 47¹ lõikega 1 PS § 24 lõikega 5 vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need sätted ei võimalda isikul, kelle vara suhtes andis halduskohus

§ 136

¹ alusel

§ 130

lõikes 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma 22.11.2011. a otsuses, et halduskohtu määruse peale edasikaebeõiguse puudumine riivab PS § 24 lõikes 5 sätestatud 7 igaühe õigust tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium on seisukohal, et olukord, kus

§ 1361

alusel

§ 130

lõikes 1 sätestatud toimingute tegemiseks antud halduskohtu loa peale on määruskaebuse esitamine välistatud, ei aita kaasa maksude paremale laekumisele, teisisõnu ei sobi edasikaebeõiguse välistamine maksude parema laekumise saavutamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viitab otsuses asjaolule, et loa andmise määruse peale määruskaebuse esitamine ei takista selle haldustoimingu sooritamist, milleks maksuhaldur

§ 1361lõike 1 alusel halduskohtult luba taotles.

Kuna täitetoimingut on võimalik teha sõltumata määruskaebuse esitamisest, ei aita edasikaebeõiguse välistamine ka lühendada täitetoimingu tegemiseks kuluvat menetlusaega. Kolleegiumi hinnangul ei kaalu

§ 1361

alusel

§ 130

lõikes 1 nimetatud täitetoimingute tegemisega põhjustatava omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive intensiivsust ja võimatust kaalul olevaid põhiõigusi halduskohtumenetluses muul viisil kaitsta üle ka vajadus vähendada kohtute töökoormust, mistõttu ei saa edasikaebeõiguse piirangut pidada mõõdukaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval hetkel ringkonnakohtul vajadust Tartu Halduskohtu 02.05.

1. a määruses viidatud Riigikohtu üldkogu otsuses toodud juhiste järgi taotleda konkreetse normikontrolli algatamist edasikaebeõiguse piirangu põhiseaduspärasuse hindamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalvet algatada, kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kõne all oleva edasikaebeõiguse piirangu oma 22.11.
2. a otsusega tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega tuleb A.L. poolt esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.11.
3. a määruse peale lugeda lubatavaks. Haldusasja toimikusse lisatud e-kirjadest (tl 48) nähtuvalt on Maksu- ja Tolliameti jurist Tartu Halduskohtu 17.11.
4. a määruse määruskaebuse esitajale saatnud 08.12.
5. Määruskaebus on esitatud 14.12.2010 ehk HKMS v.r § 471 lg-st 3 tuleneva määruskaebuse esitamiseks ette nähtud 10-päevase tähtaja jooksul. Seega tuleb A.L. poolt esitatud määruskaebus lugeda ka tähtaegselt esitatuks.
6. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas

§ 1361

on kohaldatav vastutusotsuse koostamise menetluses.

§ 1361

lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse seaduses nimetatud täitetoimingute sooritamiseks juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega on

§ 1361

sõnastusest tulenevalt selle sätte kohaldamise eeldusteks, et toimuks maksude tasumise õigsuse kontroll ehk menetlus, milles eesmärgiks on maksuotsuse koostamine, ning et Maksu- ja Tolliametil oleks põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle täitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 1361

lg 1 ei kohaldu üksnes kontrollimenetluses, vaid igal juhul, kui selgub, et on maksuvõlglane, tegemist on rikkumisega ning on vajadus teha maksuvõla tasumise ettekirjutus. Vastutusmenetlus kui maksumenetlus, mille eesmärgiks on

§ 40

lg 1 ja

§ 96

lg 1 alusel vastutusotsuse koostamine, on üks kontrollimenetluse alaliike, milles on maksu tasumise kohustus laiendatud isikule, kes on maksukohustuse oma tegevusega põhjustanud. Nii nagu kontrollimenetluse eesmärgiks, on vastutusmenetluse eesmärgiks koostada otsus maksuvõla sissenõudmiseks. Tulenevalt

§ 96

lg-st 2 koostatakse vastutusmenetluse läbiviimise tulemusel vastutusotsus, millele 8

§ 96

lg 2 järgi kohaldatakse

§ 95

(maksuotsust reguleeriva paragrahvi) lõigetes 2–5 sätestatut, arvestades vastutusotsust reguleerivas paragrahvis toodud erisusi. Seega on maksuotsus ja vastutusotsus olemuselt sarnased, kandes endas sama eesmärki kohustada maksuvõlglast või maksuvõla eest vastutavat isikut tasuma maksuvõlg. Seega saab ka nende otsuste koostamiseks läbiviidavaid menetlusi pidada sama eesmärki kandvateks ning olemuselt sarnasteks ning põhjendamatu on

§ 1361lg 1 kohaldumise võimatus vastutusmenetluse läbiviimisel.

12. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses seisukohal, et isegi, kui

§ 1361

lg 1 on vastutusmenetluses kohaldatav, ei saanud taotleja seda kohaldada, kuna taotleja ei olnud menetlust A.L. suhtes eelnevalt algatanud ning

§ 1361rakendamise eelduseks on isiku suhtes käimasolev menetlus.

Esimene korraldus, kust määruskaebuse esitaja sai teavet selle kohta, et maksuhaldur tegeleb OÜ Kismet-Teenused maksuvõla sissenõudmisega, oli maksuhalduri 15.11.2010. a korraldus kirjaliku seletuse esitamiseks OÜ Kismet-Teenused maksuvõla kohta. Ringkonnakohus nõustub siinjuures taotlejaga ning leiab, et vastutusmenetluse saab A.L. suhtes algatatuks lugeda ka eelaresti taotluse esitamisega Tallinna Halduskohtule ehk haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 3 järgi menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Samuti nõustub ringkonnakohus taotlejaga selles, et põhjendatud on

§ 1361

lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamine varajases menetlusstaadiumis, mistõttu võib see olla isiku suhtes sooritatavaks esimeseks menetlustoiminguks. Seega ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, et taotleja on esitanud taotluse halduskohtule enne korralduse tegemist A.L. le kirjaliku seletuse esitamiseks KismetTeenused OÜ maksuvõla kohta, kuna vastutusmenetluse A.L. suhtes saab lugeda algatatuks eelaresti taotluse esitamisega halduskohtule. 13. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Taotleja on piisavalt tõendanud, et vastutusmenetluse koosseis võib antud asjas esineda ja on põhjendatud maksuvõla tasumise tagamine

§ 130lg-s 1 nimetatud täitetoimingutega.

Selle lõplik väljaselgitamine, kas A.L. suhtes saab

§ 40

lg 1 ja

§ 96

lg 1 alusel vastutusotsuse koostada, toimub vastutusmenetluse käigus, mistõttu ei oleks taotleja saanudki esitada halduskohtule lõplikke andmeid vastutuse olemasolu kohta.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega on

§ 40

lg 1 alusel vastutusotsuse koostamise eeldused järgmised: - maksuvõla olemasolu; - tegemist on maksuvõlglase seadusliku esindaja, tegevjuhi või vara valitsejaga; -

§-s 8 nimetatud kohustuste rikkumine; - põhjuslik seos maksuvõla ja kohustuste rikkumise vahel; - süü olemasolu seaduslikul esindajal, tegevjuhil või vara valitsejal. Taotleja on kohtule usutavalt esitanud andmeid selle kohta, et eelpool nimetatud tingimused on täidetud. Samuti on maksuotsus OÜ Kismet-Teenused suhtes jõustunud ning maksukohustus on olemas. Ringkonnakohtu hinnangul on taotleja poolt kohtule esitatud andmed piisavad, et tõendamiskoormus ümber pöörata, samal ajal kui määruskaebuse esitaja ei ole kohtule veenvaid argumente tema suhtes vastutusmenetluse läbiviimiseks vajaliku koosseisu puudumise tõendamiseks esitanud. Kuigi ringkonnakohus möönab, et halduskohtu otsuses sisalduv põhjendus täitetoimingute sooritamiseks vastutusmenetluses loa andmiseks on napp, selgub sellest siiski A.L. võimalik vastutus OÜ-l Kismet-Teenused tekkinud 9 maksuvõla tekitamise eest, vastutusotsuse koostamise võimalikkus tema suhtes ning asjaolu, et pärast maksuvõla tasumise kohustuse määramist võib selle täitmine osutuda A.L. tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Nimelt on halduskohus viidanud OÜ Kismet-Teenused suhtes tehtud jõustunud halduskohtu otsusele, millega jäeti rahuldamata A.L. kaebus OÜ-le Kismet-Teenused koostatud maksuotsuse tühistamiseks, ning asjaolule, et A.L. võõrandas ettevõtte vahetult pärast maksuotsuse jõustumist. 14. Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus kontrollinud ka maksuhalduri valitud meetmete põhjendatust. Määruskaebuse esitaja leiab, et

§ 130lg 1 p-s 1 nimetatud meede on isiku jaoks kõige koormavam.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja eeltoodud seisukohaga ning leiab, et keelumärke kandmine kinnistusraamatusse on maksuvõla tasumise saavutamiseks tõhus meede ning seda tuleb

§ 1361

lg 1 eelduste täitmise korral tõsiselt võetavate alternatiivide puudumise tõttu pidada proportsionaalseks vahendiks. Samuti leiab ringkonnakohus, et avalik huvi saada maksud tasutud kaalub üle määruskaebuse esitaja õiguse tema omandile. Seega on

§ 130

lg 1 p-s 1 ja p-s 2 nimetatud käsutamise keelumärke seadmine määruskaebuse esitajale kuuluvale kinnisasjale ning sõiduvahendile rahalise nõude tagamiseks proportsionaalne, sobiv ning vajalik abinõu. Maili Lokk Einar Vene 10 Madis Ernits