3-11-1582/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

1. detsember 2011, Tartu 3-11-1582 Heiko Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute (
2. a märtsis-aprillis Põlva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes kinnipidamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju eest hüvitise välja mõistmiseks summas 105 eurot Tartu Halduskohtu
3. ja
4. augusti
5. a määrused Heiko Vardja määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Heiko Vardja Vastustaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON
6. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu
7. augusti
8. a määruse peale rahuldamata.
9. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu
10. augusti
11. a määruse peale rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
12. Heiko Vardja esitas
13. juunil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Lõuna Prefektuuri toimingu – kaebaja kinnipidamine Põlva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes ajavahemikul
14. a märtsist aprillini kokku ligikaudu 15 päeva – õigusvastasus. Lisaks taotles kaebaja ebainimlikes ja nõuetele mittevastavates tingimustes kinnipidamisega talle põhjustatud mittevaralise kahju eest hüvitist summas 105 eurot. Et H. Vardja kaebus oli esitatud mittetähtaegselt, jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ja andis H. Vardjale võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
15. H. Vardja esitas
16. juulil 2011 kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles märkis kaebetähtaja mööda laskmise põhjuseks asjaolu, et ta ei olnud varasemalt kursis vangistusega seonduvate õigusaktidega ja ei teadnud, et tema õigusi on rikutud.
17. Tartu Halduskohus jättis
18. augusti
19. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel. Määruse kohaselt sai kaebaja kahju olemasolust ja selle põhjustajast teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal ning kaebus tulnuks kohtule esitada kolme aasta jooksul arvates juunist
20. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal esitada kaebust tähtaegselt. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.
21. H. Vardja esitas
22. augustil 2011 riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt oli riigi õigusabi vajalik H. Vardja õiguste kaitseks ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks.
23. Tartu Halduskohtu
24. augusti
25. a määrusega jäeti muuhulgas H. Vardja riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on H. Vardja võimeline ise määruskaebusmenetluses enda õigusi kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse koostamiseks. Vaidlus kaebetähtaja ennistamise üle ei nõua õigusalaseid teadmisi ega õiguslike põhjenduste toomist, vaid põhjuste nimetamist, miks kaebajal ei olnud võimalik kohtusse tähtaegselt pöörduda. H. Vardja need põhjused kaebetähtaja ennistamise taotluses ka nimetas. Asjaolu, et kohus ei lugenud nimetatud põhjuseid mõjuvateks, ei tähenda, et kaebaja ei ole suuteline käesolevas vaidluses oma õigusi kaitsma. H. Vardja taotleb käesoleva haldusasja raames ühe nõudena mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seadusest tulenev keeld anda mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes riigi õigusabi laieneb ka antud asjas toimuvale määruskaebusmenetlusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
26. H. Vardja esitas halduskohtu
27. augusti
28. a määruse ja
29. augusti
30. a määruse riigi õigusabi andmata jätmist puudutava osa peale määruskaebused. Halduskohtu
31. augusti
32. a määruse peale esitatud määruskaebuses palutakse sisuliselt halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt puuduvad H. Vardjal õigusalased teadmised nõuetekohase tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Halduskohus rikkus H. Vardja õigusi, kuna ei ole vaidlustatud määruses selgitanud kuidas esitada või milline oleks nõuetekohane taotlus. Halduskohtu riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas määruskaebuses palub H. Vardja tema riigi õigusabi taotluse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa RÕS § 7 lg 1 p-i 6 rakendada, kui kaebaja soovib esitada nõuetekohase ennistamistaotluse.
33. Lõuna Prefektuuri vastuses palutakse määruskaebused rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt tulnuks H. Vardjal kahju hüvitamise taotlus esitada hiljemalt märtsisaprillis
34. Tema poolt enda õiguste kaitsmiseks tegutsemisega niivõrd pikalt viivitamine on ilmselgelt ebamõistlik ja põhjendamatu, isegi arvestades tema väidetavat õiguslikku kogenematust. Halduskohus jättis H. Vardja riigi õigusabi taotluse rahuldamata õigesti ja põhjendatult. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
35. Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
36. Halduskohus on
37. augusti
38. a määruses õigesti leidnud, et H. Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks on esitatud HKMS § 9 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kolmeaastast kaebetähtaega rikkudes. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses nimetatud väidetavalt õigusvastased ja kahju hüvitamise nõude aluseks olevad toimingud sooritati
39. a märtsisaprillis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju olemasolust ja selle põhjustajast sai kaebaja teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal. Kaebuse halduskohtule esitas H. Vardja aga alles
40. juunil 2011, seega üle kuueaastase hilinemisega. Antud juhul ei ole kohane ka H. Vardja poolt kaebetähtaja ennistamise taotluses tehtud viide HKMS § 9 lg 4 osale, mille kohaselt võib kaebuse esitada mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Nimetatud sätte selle osaga ei sätestata kaebuse esitamisele pikemat kaebetähtaega ning see kuuluks kohaldamisele siis, kui H. Vardja ei oleks varasemalt kahju olemasolust ja selle põhjustajast teada saanud.
41. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väidetav teadmatus kaebetähtaegadest ei ole käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseks. Riigikohtu halduskolleegium on
42. oktoobri
43. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Samas määruses on Riigikohus leidnud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas, selgitamaks välja vaidluse algatamise kord ning on viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega ebamõistlikult kaua, esitades kaebuse rohkem kui kuueaastase hilinemisega. Mõistliku aja jooksul õige kaebetähtaja väljaselgitamine käesolevas asjas ei oleks olnud kaebajale, isegi arvestades tema väidetavat õiguslikku kogenematust, keeruline. Alusetu on määruskaebuses väidetu, mille kohaselt rikkus halduskohus H. Vardja õigusi, kuna ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, milline oleks nõuetekohane taotlus. Halduskohus jättis H. Vardja kaebuse
44. juuli
45. a määrusega käiguta ja andis talle võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Selle määruse p-s 3 on halduskohus selgitanud, mida tuleb tähtaja ennistamise taotluses märkida. Et H. Vardja sai nendest selgitustest aru näitab see, et ta esitas hiljem halduskohtule nõuetekohase kaebetähtaja ennistamise taotluse. Määruses, millega halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata, polnud halduskohtul põhjust ega vajadust kaebetähtaja ennistamise taotlust puudutavat enam kaebajale selgitada. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud halduskohus selgituskohustust.
46. Halduskohus on jätnud H. Vardja riigi õigusabi taotluse põhjendatult RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et H. Vardja on võimeline 3 käesolevas menetluses ise enda õigusi kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse koostamiseks. Seda näitab muuhulgas see, et H. Vardja on ise koostanud asjas kaebuse, kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja kaks määruskaebust, mis on menetlusse võetud ja milles esitatud nõuded on kohtule arusaadavad olnud. Halduskohus on samuti õigesti leidnud, et H. Vardja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mistõttu esineb antud juhul ka RÕS § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud alus riigi õigusabi andmata jätmiseks. Ekslik on H. Vardja määruskaebuses esitatud seisukoht, et RÕS § 7 lg 1 p 6 antud juhul ei kohaldu, kuna kaebaja soovib esitada nõuetekohase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja vajab selle esitamiseks riigi õigusabi. H. Vardja esitas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning märkis riigi õigusabi taotluses, et vajab riigi õigusabi enda õiguste kaitseks ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Seetõttu viitas halduskohus riigi õigusabist keeldumisel õigesti RÕS § 7 lg 1 p-le
47. Lisaks oli H. Vardja riigi õigusabi taotluse esitamise ajal asjas juba nõuetekohase kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud, mistõttu ei olnud tal selleks riigi õigusabi enam vaja. Asjaolu, et halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, ei tähenda, et esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei olnud nõuetekohane ning kaebaja ei ole suuteline käesolevas vaidluses oma õigusi kaitsma. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene