Obsah (7)

§ 14§ 115§ 1029§ 1028§ 78§ 33§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2015.a Tartu Tsiviilasja number 2-15-12933 Tsiviilasi

§ 14

lg 1 ning

§ 115

lg 1; alternatiivselt

§ 1029

; vt hagi p-id 2.2 jj) ning kostja II puhul (

§ 1028lg 1 ning § 1029).

Kohtumäärusest ei selgu, mil moel on kohus leidnud, et selliselt esitatud hagi on lubatav ja piisavalt perspektiivikas kostja I suhtes. Perspektiivitut hagi ei saa tagada; 3) saab hageja nõue puudutada vaid kostjat II, kes on hageja väitel tema pangakontole kantud rahasumma 7000 eurot näol alusetult rikastunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale II hageja poolt kantud rahasumma näol on tegemist Reisiguru OÜ osaluse omandamise ettemaksuga, mis on käsitletav hageja poolse kahjuna ning mille hüvitamise eest vastutaks kostja I kui füüsiline isik; 4) jääb kostjale I arusaamatuks, kuidas on kolmandale isikule (s.o kostjale II) kantud rahasumma tagasinõudmisel vastutav kostja I kui füüsiline isik või kuidas on kostja I füüsilise isikuna tekitanud hagejale mingit kahju; 5) ei ole maakohus hageja kahjunõude olemasolu ja tõendatust Kostja I suhtes üldse hinnanud. Seega on kohus sellisel viisil asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata jättes rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid; 3 6) on maakohus arestinud mõlema kostja pangakontod kõikides Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes kokku 8184,50 euro ulatuses. Kuivõrd hageja on kostjatele arusaadavalt esitanud oma nõude solidaarselt mõlema kostja vastu, peaks kohtumääruses sarnaselt kohtuliku hüpoteegiga koormamisega (vt TsMS § 381 lg 1 p 5 ning § 388 lg 2) olema ära näidatud, millises ulatuses on mõlema kostja pangakontod eraldi arestitud. Seega võib järeldada, et hageja hagi on tagatud kahekordses hagisummas (s.o jääb mulje, et mõlema kostja pangakonto on arestitud kogu nõude ulatuses ehk summas 8184,50 eurot). Tegemist on ületagamisega; 7) ei ole maakohus kohtumääruses hagi tagamise vajalikkust hinnanud. Maakohus on kohtumäärusest nähtuvalt tuginenud hagi tagamise küsimust otsustades vaid hageja poolt viidatud asjaoludele (sh asjaolu, et kostjate I ja II nimel ei ole avalikest registritest nähtuvalt registrijärgset vara; kostja II ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena; kostjad hoiavad kõrvale oma kohustuste täitmisest hageja ees jms), kuid ei ole neid kontrollinud; 8) tuleb hagi tagamise küsimust otsustades arvestada hagi hinda. Käesoleval juhul nõuab hageja kahelt kostjalt kokku 8 184,50 euro hüvitamist, millest 7 000 eurot on väidetavalt kostjale II tasutud ettemaks Reisiguru OÜ osaluse eest ning ülejäänu on hageja nõue tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Tegu ei ole niivõrd suure rahasummaga, mida kaks eri kostjat ei suudaks kahepeale hagejale soodsa kohtuotsuse tegemise korral tasuda. Kohus ei ole kostjate hinnangul kontrollinud hagi tagamise vajalikkust ning seatava hagi tagamise abinõu proportsionaalsust kostjatele; 9) on hageja kohtu eksimuses hoidmiseks esitanud valikuliselt tõendeid, et jätta kostjatest mulje kui isikutest, kes hoiavad kõrvale vastutusest ega püüa leida olukorrale mingitki lahendust. Tegelikult on Kostjad teinud oma ettepanekuid 7000 euro tasumiseks korduvalt Reisiguru OÜ kaudu. 31.07.2015.a vastas Reisiguru OÜ juhatuse liige K.R. UpTravel OÜ 21.07.2015.a saadetud kirjale ja pakkus lahenduseks, et Reisiguru OÜ tagastab UpTravel OÜ-le järelejäänud ettemaksu jäägi kogusummas 3907 eurot 2015.a augustikuu jooksul; 28.08.2015.a saadetud kirjas pakkus Reisiguru OÜ juhatuse liige K.R. UpTravel OÜ-le välja tasaarvestada UpTravel OÜ ettemakstud 7000 eurot Reisiguru teenuse kasutamisega ja kanda ettemaksu jääk 3712 eurot UpTravel OÜ pangakontole. Hageja ei ole kostjatele teadaolevalt ülalviidatud kirjadele vastanud (

§ 78

); 10) on hagi tagamise korras kostja I kui füüsilise isiku kontode arestimine ebaproportsionaalselt koormav kostjale I ja tema alaealistele lastele. Kostja I on perekonna ainus tulu saav liige. Kostja I peres on kasvamas kaks väikest last (sündinud XXX.a XXX.a), laste ema viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostjale I ei jää piisavalt rahalisi vahendeid tagamaks alaealiste laste ja täiskasvanud perekonnaliikmete kõige elementaarsed vajadused; 11) ei ole kostja I oma varaga tehinguid teinud mitte eesmärgiga muuta end varatuks ja hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest, vaid põhjusel, et kostja I on sõlminud töövõtulepingu ECga MARITIME PCC LTD, kus tema tööülesanneteks on kaitsta ohtlikes vetes paiknevaid merealuseid. Kuna tegemist on oma olemuselt väga ohtlike tööülesannetega, otsustas kostja I vormistada temale kuuluv vara oma elukaaslasele ja laste emale. Seega oli kostja I poolsete tehingute eesmärgiks hoopis ettevalmistus välisriiki keskmisest ohtlikule tööle asumiseks, suurema sissetuleku saamiseks ja nimetatud perioodiks oma laste emale kindlustunde tagamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

1. UpTravel OÜ vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 4 1) on hagi tagamise määrus seaduslik ja põhjendatud. Hagi tagamiseks on tungiv ja vältimatu vajadus, mis on tingitud ainult ja üksnes kostja I tegevusest. Määruskaebus on esitatud menetlusõigusi pahatahtlikult ära kasutades eesmärgiga venitada käesolevat kohtumenetlust ning tekitada hagejale põhjendamatuid kulutusi. Samuti on määruskaebuses esitatud mitmeid moonutatud ning kohut eksitavaid seisukohti, mis ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega; 2) ei ole hagi tagamine vaidlustatud määruses ettenähtud viisil kostjaid ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt koormav; 3) ei lahenda kohus hagi tagamise abinõude kohaldamisel asja sisuliselt, vaid hindab üksnes seda, kas hageja on hagi tagamise vajadust piisavalt põhistanud. Seega saab kohus hagi tagamise küsimuse lahendamisel lähtuda vaid TsMS § 377 sätestatust, hinnates, kas esinevad viidatud sättes nimetatud tagamise alused. Antud juhul on kohus hagi tagamise määruses neid asjaolusid õigesti hinnanud; 4) ei ole kostja I suhtes esitatud hagi lubamatu ega perspektiivitu. H.-M. Ilus pidas UpTravel OÜ-ga Reisiguru OÜ osaluse võõrandamiseks läbirääkimisi. Lepingueelsed läbirääkimised on võlasuhe nagu iga teine võlasuhe. Kostja I oli läbirääkimiste hetkel nii Reisiguru OÜ osanik kui ka tegevjuht (hagejale teadaolevalt on ta jätkuvalt Reisiguru OÜ tegevjuht). Seega oli H-M. Ilus ise läbirääkimiste üheks pooleks ning H-M. Ilusa dikteerimisel esitas UpTravel OÜ-le arve Triggerfinger OÜ ja UpTravel OÜ tegi Triggerfinger OÜ-le vastavad ülekanded. Eeltoodu näol on H-M. Ilus tekitanud UpTravel OÜ-le kahju; 5) on asjakohad kostjate väited, et maakohus oleks pidanud analoogia korras lähtuma TsMS § 381 lg 1 p-st 5 ja TsMS § 388 lg-st
2. Hageja ei ole taotlenud ning maakohus ei ole kohaldanud hagi tagamise abinõuna kohtliku hüpoteegi seadmist; 6) on maakohus arestinud hagi tagamise määruses kostjate arveldusarved kokku 8 184,50 euro ulatuses. Kui hagi tagamise määruse täitmise tulemusena oleks mõlema kostja arveldusarvel arestitud kokku 8 184,50 eurot, oleks saanud enamarestitud ulatuses kostjate arveldusarved aresti alt vabastada. Hagi tagamise tulemusena õnnestus hagejal arestida kostja I arveldusarve 6,09 euro ulatuses ning kostja II arveldusarve 1,98 euro ulatuses. Seega on viited „hagi ületagamisele“ selgelt ainetud ning pahatahtlikud; 7) ei ole hagi tagamise kohaldamise eelduseks üksnes kindel teadmine, et kohtuotsuse täitmine osutubki raskendatuks või võimatuks – piisab põhjendatud eeldusest, et see võib osutuda raskendatuks. Maakohus on sedastanud, et mõistlikud alternatiivid hagi tagamisele puuduvad. Hagi tagamine on põhjendatud ning see nähtub üheselt mõistetavalt ka hagi tagamise määrusest; 8) on ebaõige väide, et hagi tagamise määrus koormab ebaproportsionaalselt kostja I õigusi. Kostja I elukaaslasele kuulub tänane Reisiguru OÜ osa ning kostja elukaaslane K.R. on ainuke Reisiguru OÜ juhatuse liige. Seega on kostja I elukaaslane majandus- ja kutsetegevuses tegev ning eelduslikult teenib Reisiguru OÜ vahendusel ka tulu. Kostja I väited on eriti küünilised, arvestades, et „ainukese perekonnapea“ arveldusarvetel oli vabu rahalisi vahendeid üksnes 6,09 eurot. On ilmne, et kostja I on oma rahalised vahendid kõrvale liigutanud (vältimaks hagi tagamise tagajärgi), mistõttu tema perekonnaliikmete vajadused on eelduslikult tagatud; 9) puuduvad muud võimalused või alternatiivid hagi tagamiseks. Kui kostja hinnangul on 8 184,50 euro näol tegemist väikese summaga, mida kaks kostjat suudavad hagejale tasuda, siis on alati võimalik see summa kohtu deposiiti kanda, misjärel kooskõlas TsMS §-ga 385 asendab kohus hagi tagamise raha maksmisega. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 02.09.2015.a määrus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta UpTravel OÜ hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
4. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul hagi tagamise eeldused täidetud. Käesolevas menetlusstaadiumis esiletoodu põhjal puudub alus anda eelist hageja huvidele. Hageja ei ole põhistanud, et tema varalised õigused on kostjate sihipärase ja pahatahtliku tegevuse tõttu ohustatud sellisel määral, mis õigustaks hagi tagamise korras kostjatele märkimisväärsete varaliste piirangute seadmist.
5. Hagimenetluses ei ole kostjal iseenesest kohustust juba ette põhistada, et ta suudab hagi rahuldamise korral tema vastu esitatud nõude koheselt ja täies ulatuses täita. Hagi tagamise korral kitsendatakse juba menetluse algfaasis kostja varalisi õigusi alles jõustumata kohtulahendi täitmist silmas pidades. Selleks peavad esinema mõjuvad põhjused, s.o eelkõige äratuntav oht, et kostja käitumise tõttu võib hagi rahuldamise korral hageja nõude täitmine jääda olulises ulatuses tagajärjetuks. Käesoleval juhul ei ole hageja piisavalt põhistanud, et hagi tagamata jätmisega kaasneks oluline oht kohtulahendi täitmisele. Hageja nõude suurust (s.o põhinõue 7 000 eurot, kahju hüvitis 1184,50 eurot ja lisanduv viivis) arvestades ei ole alust asuda seisukohale, et tegemist oleks niivõrd suure nõudega, mille täitmise korral võib tekkida olulisi raskusi.
6. Hagi tagamise aluseks ei ole iseenesest asjaolud, mille kohaselt on Triggerfinger OÜ asutatud sissemakset tegemata, äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena ning seniajani ei ole esitatud äriregistrile majandusaasta aruandeid. Tegemist on infoga, mida hagejal oli võimalik saada juba Triggerfinger OÜ-ga võlasuhtesse astudes, s.o tutvudes oma potentsiaalse lepingupartneri majandusliku ja finantsilise taustaga. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid võlgnevuse tasumisest tahtlikult kõrvale hoidnud (ei vastanud pretensioonidele, ei võtnud kirju vastu jne). Määruskaebusele on kostjad lisanud Reisiguru OÜ 31.07.2015.a vastuse hageja 21.07.2015.a nõudeavaldusele ning Reisiguru OÜ 28.08.2015.a kirja hagejale, millest nähtub, et Reisiguru OÜ on valmis tagastama hagejale teenuse osutamise ettemaksu jäägi summas 3907 eurot juulis 2015.a. ning augustis 2015.a on ettemaksu jääk vähenenud summani 3712 eurot, mida on Reisiguru OÜ valmis hagejale tagastama, kui hageja edastab Reisiguru OÜ-le vajalikud pangarekvisiidid.
7. Pooltel on vaidlus selle üle, millisel alusel tasus hageja kostjale II 7000 eurot. Hageja väitel oli tegemist osaluse omandamiseks tasutuga, kostjate väitel seevastu ettemaksuga teenuse osutamise eest. Hageja ei ole esile toonud, et osaluse omandamiseks oli sõlmitud sellekohane leping või eelleping (vorminõuded ÄS § 149 lg 4,

§ 33lg 2).

Ühtlasi puudub käesolevas menetlusstaadiumis selgus, kes oli raha tegelik saaja (nt järeldub Reisiguru OÜ kirjadest, et nimetatud isik on valmis raha osaliselt tagastama). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus lugeda hageja käsitlust käesolevas menetlusstaadiumis enam põhistatuks kui kostjate selgitusi raha maksmise asjaolude kohta. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et esitatud hagiavaldusest ja hagi tagamise avaldusest ei selgu, millisel alusel vastutaks H.-M. Ilus kui füüsiline isik UpTravel OÜ poolt väidetavalt Reisiguru OÜ osaluse omandamiseks tehtud makse eest Triggerfinger OÜ-le. On põhistamata, kas H.-M. Ilus pidas läbirääkimisi füüsilise isikuna või äriühingu esindajana. Sellest sõltub ka, 6 kas kostja I vastutaks läbirääkimiste ebaõnnestumise eest füüsilise isikuna kogu oma varaga. Asja materjalidest ei järeldu, et hagi oleks esitatud H.-M. Ilusa kui juhatuse liikme vastu. Samuti ole asja materjalidega põhistatud, millisel alusel tuleks H.-M. Ilusat ja Triggerfinger OÜ-d pidada solidaarvõlgnikeks

§ 65tähenduses. 10. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele Ts

MS § 381 lg 1 p 2, mille kohaselt kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale tuleb ära märkida, kuidas nõue erinevate kinnisasjade puhul jaguneb. Siiski nõustub kolleegium nõustub kaebajate seisukohaga, et kohtumääruse resolutsiooni põhjal peab olema üheselt selge, kui suures ulatuses on kummagi kostja arveldusarved arestitud ning vältida tuleb olukorda, kus isikute arveldusarved on arestitud topelt. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik arestida mitme kostja pangaarveid n-ö kumulatiivselt, nagu on seda teinud maakohus oma määruses. Ehkki solidaarkohustuse olemasolu korral võiks võlausaldaja nõuda kogu kohustuse täieulatuslikku täitmist igalt solidaarvõlgnikult (

§ 65

lg 1), ei saa pidada põhjendatuks arestida hagi tagamise korras väidetava solidaarkohustuse täitmise eesmärgil iga kostja varalisi vahendeid kogu nõude ulatuses.

1. Hagi tagamata jätmine ei tähenda, et hagejal puuduks võimalus oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ning edaspidises menetluses oma nõudeid õiguslikult ja faktiliselt põhistada ning tõendada. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele tõendite kogumata jätmise kohta märgib ringkonnakohus, et hagi tagamise staadiumis tõendeid ei koguta ega hinnata (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-73-12). Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei käsitle ringkonnakohus lähemalt kaebaja H.-M. Ilusa väidet, et hagi tagamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav ka tema pereliikmetele, sh alaealistele lastele.
2. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha asja lõpplahendis. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7