Obsah (6)

§ 203§ 218§ 121§ 16§ 47§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsembril 2015. a Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-15-7973 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm

§ 203

lg-s 1 ettenähtud teo, s.o ühe bussiistme seljatoe rikkumise eest, millega tekitati mitteoluline kahju,

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

1. Kaebus rahuldada osaliselt.
2. Jätta menetluskulud 150 (ükssada viiskümmend) eurot L.L.kanda.
3. Rahatrahv tuleb tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul kohtuvälise menetleja 1 otsuses märgitud ühele järgmistest Rahandusministeeriumi kontodest: • EE891010220034796011 SEB Pangas, • EE932200221023778606 Swedbank pangas, • EE403300333416110002 Danske pangas või • EE701700017001577198 Nordea pangas. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
4. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
5. jaanuaril
6. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Menetluse käik 10.08.
7. a koostas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Kristina Johanson väärteoprotokolli (tl 58) selle kohta, et L.L.25.03.
8. a kell 14.32 Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
9. km-l põletas tahtlikult välgumihkliga XXXX bussi kahte seljatuge, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Põletamisega ei tekitatud olulist kahju. L.L.rikkus karistusseadustiku (edaspidi

) § 203 lg 1 ja pani toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna prefektuuri 09.09.2015. a otsusega (tl 73-74) karistati L.L.t

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

L.L.esitas 24.09.

1. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 09.09.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2780,15,002533, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused ja süü on tõendamata. Kaebuse kohaselt ei ole tuvastatud kahe istme põletamine, kuna üks tunnistaja nägi vaid ühe istme põletamist. Kohtuväline menetleja ei ole fikseerinud väidetavat tegu, pole tuvastatud tekitatud kahju, mistõttu ei saa otsust vastavalt VTMS § 108 p-le 1 koostada. Otsuse resolutiivosas ei kajastu seda, et menetlusalune isik oleks väärteo toime pannud, nimeliselt teda mainitud ei ole. Karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja olnud objektiivne ega toonud välja kõiki asjaolusid, mistõttu on määratud karistus ebaõige ja äärmiselt ebaproportsionaalne. Menetlusalusel isikul on ainult üks karistus piletita sõidu eest, mis on ammu kustunud. 2 Kuna menetlusaluseks isikuks on alaealine, on eriti oluline, et kõik tema süüd kinnitavad tõendid on kogutud korrektselt ja ümberlükkamatult. Teada ei ole kahju täpne suurus ja ulatus ning millisele sõidukile kahju tekitati. Tunnistaja R.P.ütluses tekitatud kahju olemuse ja suuruse kohta on vastuolud. Kohtuväline menetleja ei ole välja nõudnud ega menetlusdokumentide hulka lisanud tõendit kahju suuruse kohta. Ka ei ole tõendatud bussiistmete rikkumise viis, mistõttu ei saa aru, miks kohtuväline menetleja on eeldanud, et seda tehti välgumihkliga. Samuti ei ole tõendatud, et kärsahais, millele viidati, ei tekkinud bussi tehnilisest seisundist või rikkest. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et bussiistmed ei olnud rikutud juba enne seda päeva ja kellaaega. Väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid selle kohta, kas menetlusalune isik üldse viibis 25.03.
3. a liinil nr 602 liikleval bussil. Menetlusalune isik võis minna sel päeval isa autoga koju või viibida tööõpetuse tunnis. Selle tõendamiseks on XXXX lastel bussisõidukaart. Ka oleks pidanud tõendama, et tunnistajad viibisid just sel ajal bussis. Ütlustest ilmneb, et aja osas on menetleja esitanud suunavaid küsimusi. Sündmuse toimumise umbmäärasus on mõistetav, kuna koolilapsed kasutasid bussi iga päev. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja oleks pidanud ka L.L.üle kuulama esmalt tunnistajana, mida aga ei tehtud. Lisaks on tunnistajate ütlused vastuolus bussis istumise asukoha osas, istmete rikutuse osas, välgumihkli osas jne, mida ei ole menetleja poolt kõrvaldatud. S.U.võib olla otsitud tunnistaja, kuna keegi teine tunnistajatest ei viidanud talle. S.U.ütles, et kaks poissi põletasid istmeid, kuid väärteoprotokoll on koostatud vaid ühele isikule. Menetlusaluse isiku kaitsja palus kohtuvälise menetleja otsuse väärteokoosseisu puudumise tõttu tühistada ja väärteomenetluse lõpetada, kuna L.L.ei ole toime pannud seda tegu, mida talle ette heidetakse. Seda, et L.L.ei viibinud sel päeval bussis kinnitab talle väljastatud bussisõidukaart, millega sel päeval toiminguid ei tehtud. 25.03.
4. a oli L.L.vanaema sünnipäev ning isa läks talle kooli juurde vastu. U. ütlused on tõesed, kuid teised tunnistaja teevad ringkaitset. Otsuse tegemisel väljutud väärteoprotokolli raamidest. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Väärteootsuses on esialgne rikkumise kirjeldus, mis sattus sinna elektroonilises keskkonnas ühe operatsiooni tegemata jätmise tõttu. Tegemist on tehnilise veaga. Muud järeldused otsuses vastavad teo toimepanemise asjaoludele. VTMS § 132 alusel saab kohus teha uue otsuse viisil, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, jättes muutmata sanktsiooni. II. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas on rikutud väärteomenetlusõigust, kuna kaitsja heidab menetlejale ette väljumist väärteoprotokolli raamidest. Põhjuseks on asjaolu, et väärteootsuses toodud teokirjeldus ei vasta väärteoprokollis olevale teokirjeldusele. Väärteoprotokoll väärteomenetluses kannab 3 samasugust rolli nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Korrektselt koostatud väärteoprotokoll võimaldab menetlusalusel isikul saada teada, mida talle süüks arvatakse, millised on tema vastu kogutud tõendid ja seeläbi teostada oma kaitseõigust. L.L.le koostatud väärteoprotokoll (tl 58) vastab igati VTMS §-s 69 toodud nõuetele. Asjaolu, et väärteoasjas tehtud otsuses on teokirjeldus kajastatud mõneti umbmäärasemalt kui väärteoprotokollis, kahandab küll otsuse kvaliteeti, kuid tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 või 2 mõttes, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul on tegemist tehnilise veaga, mille tulemusena kandus elektroonilises infosüsteemis otsusesse automaatselt üle esialgse teate sisestaja poolt andmebaasi kantud tekst. Teo toimepanemise aeg ja koht, samuti tegu ise, s.o bussi tagumiste istmete seljatugede põletamine, nähtub ka väärteootsusest. Otsuses on kajastatud tõendid, analüüsitud vastulause väiteid, antud teole korrektne õiguslik hinnang ning määratud seadusele vastav karistus. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et otsusest ei nähtu, millise teo L.L.toime pani, ei vasta tegelikkusele. Otsusest on selgelt aru saadav, millise teo eest L.L.t ja kuidas, karistati. Seega vastab kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 74 nõuetele. Tulenevalt VTMS §-dest 87 ja 123 lg 2 saab kohus lahendada asja koostatud väärteoprotokolli raamides, st anda hinnangu väärteoasjas kogutud tõenditele ja nende alusel otsustada, kas L.L.on toime pannud sellise teo, mille kirjeldus on toodud väärteoprotokollis. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et L.L.oleks tulnud esmalt üle kuulata tunnistajana. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus toodud erisusi arvestades. Tunnistaja on KrMS § 66 lg 1 kohaselt isik, kes teab tõendamiseseme asjaolusid. Tunnistajana ei saa samas asjas osaleda kahtlustatav või süüdistatav (KrMS § 66 lg 2). Samasugune põhimõte kehtib ka väärteomenetluses. Kui menetlejal kogutud tõendite pinnalt on alust arvata, et tegemist on isikuga, kellele tuleb koostada väärteoprotokoll, on sellise isiku ülekuulamine tunnistajana välistatud. Isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust, on tulenevalt VTMS §-st 18 menetlusalune isik, kellel on kõik VTMS §-s 19 ettenähtud õigused, mida tunnistajal ei ole. Järgnevalt käsitleb kohus väärteoasjas kogutud tõendeid ja annab hinnangu sellele, kas L.L.on toime pannud talle süüks arvatud teo. Tunnistaja R.P.ütlustega on tõendatud, et ta sõitis bussijuhina Tabivere - Lähte liinil ajal, kui bussis põletati istmeid. Tabiveres oli 15-20 minuti pikkune seisuaeg, mille jooksul käis ta bussi läbi, koristas. Sellel ajal ei olnud bussiistmed rikutud, põletatud. Lähtel tuli bussipeale palju õpilasi. Oli seisjaid. Nõmmiku peatuses ütles üks koolitüdruk, et poisid kärsatavad bussi tagaistmeid. Ta tõusis püsti ja vaatas bussi, kuid midagi ei näinud, püsti seisvad sõitjad takistasid nägemist. Lõhna ta ei tundnud, kuna ventilaatorid töötasid. Maaliini bussijaamas kontrollis ta istmed üle ja märkas, et nelja istet on põletatud, poroloon oli läbi põletatud taga vasakul pool pärast viimast viiest pingirida olevatel eelviimasel ja viimasel istmereal. Ta teatas sellest tööandjale. Kaks neist said taastatud, kaks olid kõvemini põletatud. Need rikutud istmed olid bussijuhi taga olevas reas eelviimases pingireas. L.L.ei tunnista end talle süüks arvatud väärteos süüdi ja väidab, et ta ei mäleta, kas ta sellel päeval sõitis koolist bussiga koju. Kohus avaldas vastuolude tõttu L.L.varasemad 10.08.
5. a menetlusaluse isikuna antud ütlused (tl 62), kus ta tunnistas, et läks 25.03.
6. a XXXX juures bussi peale. L.L.sõnul tsiteeris kuupäeva ja kellaaja teda üle kuulanud politseinik Kristina Johanson. 4 L.L.isa A.L. ütluste kohaselt läks ta 25.03.
7. a Laurile kooli järgi ja viis ta autoga koju, et teha L.vanaema sünnipäevaks ettevalmistusi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas üle kuulatud teiste tunnistajate ütlustega on ümberlükatud L.L.ja A.L.ütlused selle kohta, et L.L.ei viibinud 25.03.
8. a õpilasi vedanud bussis ega saanud seetõttu bussi istmeid põletada. Tunnistajate A.P., S.T. ja R.T. ühesuguste ütlustega on tõendatud, et nad läksid 25.03.
9. a koos XXXX juurest kell 14.30 väljuva bussi peale. Bussi peale tuli ka L.L., kes istus ühes pingis koos R.T.. S.T. ja R.T. on L.L.endised klassivennad ning A.P. õppis samas koolis paralleelklassis. Kõik nad tundsid L.L.t, seega ei saanud nad tema isikus eksida. Kaitsja esitas kohtule XXX AS kirja (tl 52), mille kohaselt on isikule isikukoodiga XXXX, s.o L.L.le, väljastatud sõidukaart nr XXXX. Selle sõidukaardiga ei ole registreeritud sõitu 25.03.
10. a Tartu maakonna liinil nr
11. Antud liinil ei ole L.L.nimele teisi kaarte registreeritud. Kohus leiab, et ainuüksi see asjaolu, et L.L.le väljastatud bussikaardiga ei ole sõitu registreeritud, ei välista seda, et ta ikkagi viibis nimetatud bussis. Kaardi omanikul on võimalik jätta oma bussikaart bussi sisenemisel ka registreerimata. Seda eriti olukorras, kus bussi siseneb korraga palju õpilasi, nii nagu see oli 25.03.
12. a XXXX juures. Kolme L.L. hästi tundva tunnistaja ütlustes L.L.bussis viibimise kohta, ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistajate ütlused, erinevalt L.L.ütlustest, on selles olnud kogu aeg ühesugused. Tunnistaja A.P.ja S.T.ütlused tõendavad, et nad istusid mõlemad bussi viimases reas, kus on viis istet ning neist eespool istusid kõrvuti L.L., kes istus akna all, ja tema kõrval R.T.. A.P.ütluste kohaselt tundis ta kärsahaisu ja nägi, kuidas L.L.põletas „tsäksiga“ istme seljatagust, kraapis ja tegi ristitaolise kujutise. Ta küsis, mida sa teed, kuid nad T.ainult naersid. T. ees oleval seljatoel oli samuti põletusjälg, kuid teda ta põletamas ei näinud. Ta väljus koos S.T. Vasula peatuses, R.T. ja L.L.jäid bussi peale. S.T.tunnistas, et tema tundis samuti kärsahaisu ja nägi kuidas L.L.põletas bussiistet, ilmselt oli tal käes „tsäks“, millega põletas. Mis bussiistmega juhtus, ta ei näinud. A.P.ja S.T.ütlustest nähtuvalt istus A.P. bussi viimases reas keskel kahe istme peal, temast vasakul istus S.T.. A.P. mäletab, et temast paremal istus üks väike poiss. Arvestades seda, et A.P. istus keskel, kus nägemist ei takistanud istmete seljatoed, oli tal kõige parem vaade sellele, mis eespool, temast diagonaalis vasakule jäävas pingireas, kus istusid L ja T, toimus. Seetõttu on tema ütlused L.L.tegevuse kohta ka kõige täpsemad ja usaldusväärsemad. A P on ainukesena kirjeldanud seda, milline oli põletamisest tekkinud jälg istmele – see oli ristikujuline. XXX OÜ avalduse juures on foto bussiistmetest (tl 60), kust on näha, et aknapoolsel istmel on ristikujuline jälg. Tunnistaja R.T. ütlused kattuvad valdavalt A.P.ja S.T.ütlustega, kuid tema sõnul oli ta suurema aja seljaga L.L.poole ja otseselt L istmeid põletamas ei näinud. Ta tunnistab, et mingi hetk tundis ta põletamise lõhna, mis oli juuste kärsahais, ja märkas, et istmed on põletatud. Tema küsimuse peale vastas L.L., et tema seda ei teinud. Ka R.T. sõnul väljusid T ja P Vasula peatuses, tema ja L Kvissentali peatuses. Kohus leiab, et R.T. ei ole kohtus andnud täpseid ütlusi selle kohta, mida ta tegelikult nägi või tegi. Tema ütlused selle kohta, et ta ei näinud L.L.t istmeid põletamas, ei ole eluliselt usutavad, 5 kuna ta istus vahetult tema kõrval. Põletatud oli ka R.T. ees oleva istme seljatuge, mistõttu võivad R.T. sellised umbmäärased ütlused olla tingitud soovist välistada enda seotus bussiistmete kahjustamisega. Samas tundis ka tema põletamise lõhna ja nägi, et istmed olid põletatud, mis kattub tunnistajate S.T.ja A.P.ütlustega. Erinevalt A.P. ja S.T. väitis R.T. et tema selja taha jäi kaks pingirida ning T ja P istusid erinevate ridades. T istus P paremal. Samas tunnistas R.T., et see võis nii olla, täpselt ta ei mäleta. Kohus leiab, et ka selles osas on usaldusväärsemad A.P.ja S.T.ütlused, kuna viimased jäid R.T.le selja taha ja viimasel ei saanud olla nii head ülevaadet bussi tagumises reas istujatest. Ennast seljataga istuvate reisijate poole pöörates jäi vasakul istuv S.T.R.T. poolt vaadatuna tema paremale käele, millest võib samuti olla tingitud R.T. ütluste erinevus. Tunnistajana on üle kuulatud veel kaheksa-aastane S.U.. Tema sõnul läks ta bussi peale Lähte peatusest ja sõitis Nõmmikule. Bussi minnes istus ta vasakule akna alla kõige tagumisse ritta (vaadatuna bussijuhi poolt). Tema kõrval istus veel üks poiss. Teisel pool, üks pink madalamal istusid kaks poissi, kes põletasid hõbedast värvi välgumihkliga tooli seina, üks sulatas käepidet. Kiilaspäine poiss istus aknapoolses pingis. Vaadates kohtusaalis L.L., ütles S.U., et teine poiss koos kiilaspäise noormehega võis olla L.L.. Samas vastates kaitsja küsimustele, arvas tunnistaja, et L.L.võis olla hoopiski kolmas poiss, kes istmeid ei põletanud, vaid istus tagumises reas tunnistaja kõrval. Kohus leiab, et kuna tegemist on lapseealise väga noore tunnistajaga, tuleb tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et S.U.istus bussis tagumises reas tagant vaadates paremal nurgas. Seda kinnitas ka A.P., et temast paremal istus väike poiss. Samuti ei ole kohtul alust kahelda selles, et S.U.nägi, kuidas suured poisid välgumihkliga istmeid põletasid. Tema ütluste alusel ei ole aga võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selle kohta, kes need põletajad olid. Erinevalt A.P.ist, S.T. ja R.T.st, tema neid noormehi ei tundnud. Erinevatele küsijatele vastates andis alaealine tunnistaja L.L.kohta erinevaid ütlusi, mis näitab seda, et tegemist on ka kergesti mõjutatava tunnistajaga. Kui S.U.i ütluste kohaselt oli põletajaks kiilaspäine noormees, siis ülejäänud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et ainuke väga lühikeste juustega (siilisoenguga) noormees tagumistes ridades oli S.T.. Tema istus aga kõige tagumises reas akna all A.P.kõrval, mitte selles reas, kus istmete seljatoed olid põletatud, ega saanud seetõttu kuidagi olla istmete põletajaks. Eeltoodut kokkuvõttes, on kohus seisukohal, et tunnistajate A.P.ja S.T.ütlustega on tõendatud, et XXX OÜ bussi ühe seljatoe istme rikkus seda tulemasinaga põletadas ära L.L.. Asjaolu, et põletamiseks kasutati tulemasinat, kinnitavad ka S.U.i ütlused. Selle kohta, et L.L.oleks põletanud ka R.T. ees oleva istme seljatuge, ühtegi tõendit ei ole ning seda ei saa talle süüks panna. Tunnistaja R.P.ütlused tõendavad lisaks, et bussiistmed ei olnud varem rikutud, ta kontrollis bussi vahetult enne Tabiverest Lähtele sõitmist. Tulenevalt VTMS § 87 nõuetest, mille kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, ei saa kohus võtta seisukohta selles, kes võis põletada teist bussiistme seljatuge. Võõra asja rikkumine on kriminaalkorras karistatav

§ 203

lg 1 järgi juhul, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121sätestab süüteoga tekitatud varalise kahju või süüteo ulatuse.

Nimetatud sätte punkt 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Sellisel juhul vastutaks teo 6 toimepanija kriminaalkorras

§ 203lg 1 järgi.

Kui kahju jääb alla 4000 euro, on võõra asja rikkumine või hävitamine karistatav väärteona

218 lg 1 järgi. Õige on kaebuse esitaja etteheide selles, et menetleja ei ole kindlaks teinud tekitatud kahju täpset suurust. Väärteoasjas uuritud tõendite kogumi alusel saab kohus tuvastada, et OÜ-le XXXX tekitati bussiistme seljatoe rikkumisega varaline kahju. Asjaolu, et istmed olid rikutud, tõendab neist tehtud foto, samuti tunnistajate R.P., A.P.ja R.T. ütlused. Istmete rikkumisega kaasnes varaline kahju, mille tekkimist on kinnitanud Karlireisid OÜ oma avalduses (tl 59), kus esialgseks kahju suuruseks kahe istme rikkumise korral on hinnatud 1400 eurot. Ühe istme rikkumise korral, milles kohus luges tõendatuks L.L.süü, saab see kahju olla umbes poole võrra väiksem. Seega on ilmselgelt tegemist varalise kahjuga, mille suurus jääb alla 4000 euro. Seega pani L.L.toime

§ 203

lg-s 1 ettenähtud teo, s.o võõra asja rikkumise, millega ei tekkinud olulist kahju ja milline tegu on seetõttu karistatav väärteona

§ 218lg 1 järgi.

Kohus leiab, et L.L.pani väärteo toime otsuse tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Põletades tulemasinaga bussistme seljatuge, teadis L.L., et rikub sellega talle mittekuulvat vara. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 218

lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. L.L karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel puuduvad L.L.l kehtivad karistused (tl 80). Samuti puuduvad L.L.karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et L.L.le tuleb mõista väiksem karistus kui seda tegi kohtuväline menetleja. Kohtus leidis tõendamist, et L.L.ei põletanud kahte bussiistme seljatuge, vaid ühte. Seega vähenes tema süüdistuse maht ning selle võrra on väiksem ka L.L.süü. L.L.pani teo toime küll alaealisena, kuid tegemist on tahtliku võõra vara rikkumisega, milles ta ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsenud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik L.L. mõjutada ilma karistust kohaldamata väärteoasja materjalide üleandmisega alaealiste komisjonile vastavalt VTMS § 30 lg-le 2. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades, leiab kohus, et L.L.le tuleb mõista rahatrahvi alammäärale lähedane karistus, milleks on 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. III. Menetluskulud 7 Menetluskuluks on kaitsjale makstud tasu 150 eurot. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Käesoleval juhul ei kuulu menetlus L.L.väärteoasjas eelviidatud alustel lõpetamisele, mistõttu tuleb taotlus menetluskude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad menetluskulud L.L.enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 8