3-12-1591/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1591 Haldusasi Jaan Luppe kaebus Tartu Vangla 22.06.

1. a käskkirja nr 6-2/1054 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.08.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaan Luppe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Jaan Luppe Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Jaan Luppe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.08.
3. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes karistas kaebuse esitajat 22.06.
5. a käskkirjaga nr 6-2/1054 viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kuuekuulise katseajaga). 26.06.2012 esitas kaebuse esitaja nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tartu Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes 26.07.
6. a vaideotsusega nr 1-11/279-1 rahuldamata jättis.
7. Kaebuse esitaja esitas 28.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kuigi kaebuse esitaja märgib oma kaebuses, et kaebus on esitatud vaideotsuse peale, nähtub kaebuse sisust siiski kaebuse esitaja eesmärk vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Seetõttu käsitles halduskohus kaebuse esitaja kaebust Tartu Vangla 22.06.
8. a käskkirja nr 6-2/1054 tühistamiskaebusena. Kaebuse esitaja on kaebusele lisanud taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Taotluse kohaselt puuduvad kaebuse esitajal piisavad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks apellatsioonkaebuse esitamiselt.
9. Tartu Halduskohus jättis 23.08.
10. a määrusega rahuldamata kaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse esitaja kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus tuvastas, et kaebuse esitaja sissetulek riigilõivust vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul oli kokku 325,96 eurot, millest vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel hoiustati vabanemisfondi või jäeti rahaliste nõuete täitmiseks 228,17 eurot. Elektriseadmete kasutamise eest on kaebuse esitaja tasunud 7,58 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 45,11 eurot ((325,96-235,75)/4x2). Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaebuse esitaja jätta riigilõivust vabastamata, kuna menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11. 26.08.2012 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.08.
12. a määruse peale. Määruskaebuses leiab kaebuse esitaja, et halduskohus on riigilõivust vabastamise üle otsustamisel ebaõigesti arvesse võtnud tema isikuarvele laekuvaid ja sealt maha arvatavaid summasid. Kaebuse esitaja selgitab määruskaebuses, milliseid mahaarvamisi tema kontole laekuvatest summadest tehakse ning milliseid kulutusi ta igakuiselt kannab, ning leiab, et tema nelja kuu keskmine sissetulek ei ole riigilõivu tasumiseks piisav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 23.08.
14. a määruse tühistamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
15. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti kulud eluasemele ja transpordile. Eelnevast tulenevalt on kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku leidmisel arvestatavaks perioodiks taotluse esitamisele eelnenud neli kuud. Sätte tekstist saab järeldada, et ka sissetulekust maha arvatavate maksude, sundkindlustuse maksete ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summade, samuti transpordi- ja eluasemekulude kogusumma leidmiseks tuleb arvesse võtta samal perioodil taotluse esitaja tuludest maha arvatud summad. Käesolevas haldusasjas esitas taotleja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest koos kaebusega halduskohtule 28.07.
16. Seega tuleb antud juhul taotleja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel arvesse võtta kuupäevale 28.07.2012 eelnevat nelja kuud ehk perioodi 28.03.2012-27.07.
18. Haldusasja toimikusse liidetud kaebuse esitaja vanglasisese konto väljavõttest nähtuvalt on halduskohus kaebuse esitajale menetlusabi võimaldamise üle otsustamisel arvesse võtnud kaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid alates 01.04.2012 kuni taotluse esitamiseni. Seega on arvesse jäänud võtmata nelja päeva ehk perioodi 28.03.2012 kuni 31.03.2012 võimalikud sissetulekud ja mahaarvamised. Ajavahemikul 28.03.2012 kuni 31.03.2012 on taotleja isikukontolt võetud maha tasu elektrienergia eest. Kuna elektriseadmete kasutamise kulud on võrreldavad kulutustega eluasemele, kuuluvad need taotleja keskmise sissetuleku arvutamisel arvesse võetavate mahaarvamiste hulka. Taotleja sissetulekute kogusummat 2 perioodil 28.03.2012 kuni 31.03.2012 taotleja isikukontol toimunud raha liikumised ei mõjuta.
19. Eeltoodust ning taotleja isikukonto väljavõttest tulenevalt oli taotleja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (28.03.2012-27.07.2012) sissetulek 325,96 eurot, millest peeti seaduse kohaselt kinni 240,85 eurot. Seega on taotlejale menetlusabi võimaldamise hindamisel arvestatavaks sissetulekuks menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul 85,11 eurot (325,96-240,85), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 42,56 eurot (85,11:4x2) halduskohtu poolt arvutatud 45,11 euro asemel.
20. Kuna menetluskulud käesolevas haldusasjas (riigilõiv 15 eurot) ei ületa ka ringkonnakohtu poolt tehtud arvutuste teel leitud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ehk leitud ühe kuu keskmise sissetuleku erinevus ei mõjuta menetlusabi taotluse lahendamisel tehtavat otsust, jätab ringkonnakohus halduskohtu määruse jõusse ning muudab selles esitatud põhjendusi.
21. Kulutuste osas pesemisvahenditele märgib ringkonnakohus, et kuna seadusandja ei ole pidanud vajalikuks arvata sissetulekust maha kulutusi hügieenitarvetele, ei pidanud ka halduskohus kulutusi hügieenitarvetele antud juhul kaebaja sissetulekust maha arvestama. Maili Lokk Agu Timmi 3 Madis Ernits