MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene
- august 2012, Tartu Haldusasi Guntars Kaziksi kaebus kohtumenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus Guntars Kaziksi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-27 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Halduskohtusse saabus
- jaanuaril 2012 Tartu Vanglas kinni peetava isiku Guntars Kaziksi kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kahju tekitati kaebuse kohaselt Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisopi poolt kriminaalasjas nr 1-10-5424 kohtuotsuse tervikuna kuulutamisega ettenähtud tähtajast ligemale 3 kuud hiljem. K. Iisop mõisteti Riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi
- mai 2011.a otsusega nr 3-8-11-1-11 distsiplinaarkorras süüdi ametikohustuste mittekohases täitmises ning talle määrati noomitus.
- jaanuari
- a määrusega jäeti rahuldamata G. Kaziksi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohustati kaebajat tasuma riigilõivu 500 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt saab G. Kaziksit pidada maksejõuetuks. Kohtu selline järeldus põhineb vanglasisesel vabakasutuskonto väljavõttel perioodist
- jaanuar 2011 kuni
- detsember
- Lisaks maksejõuetusele hindas kohus ka kaebaja menetluses osalemise eduväljavaateid. Kohus jõudis järeldusele, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1, § 15 lg 1 ega ka § 15 lg 31 ei kuulu kohaldamisele, kuna neis sätestatud eeldused ei ole täidetud ning seega ei saa kaebaja kahju hüvitamise nõue kuuluda rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- G. Kaziks esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määruse peale, milles palus tühistada halduskohtu määruse ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine takistab kaebajal oma õiguste kohtuliku kaitse teostamist ning ühtlasi nõudmast sisse tema põhiõiguste rikkumisega talle ametiisiku poolt tekitatud mittevaralist kahju.
- Vastustaja palus jätta vastuses määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlustatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja pole määruskaebuses välja toonud, kas ja millist õigusnormi on kohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb. Vastustaja arvates puudub kaebajal ka alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna riigivastutuse seaduses nimetatud eeldused pole selleks täidetud. Sellest tulenevalt on G. Kaziksi kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 sätestab füüsilisele isikule menetlusabi andmisel piirangud. Seaduse sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelneva nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. G. Kaziksi isikukonto väljavõttest perioodil
- jaanuar 2012 kuni
- detsember 2012 nähtub, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul, st ajavahemikul
- september 2012 kuni
- jaanuar 2012, on G. Kaziks olnud ilmselgelt maksejõuetu ning seetõttu pole ta olnud võimeline tasuma riigilõivu summas 500 eurot.
- Maksejõuetuse tuvastamine ei tähenda kohest otsust vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Kohus peab HKMS § 111 lg 1 alusel hindama, kas kavandatav menetluses osalemise on edukas või mitte. Riigikohus on märkinud, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt nt RKHKm nr 3-3-183-07, p 11 ja RKHKmnr 3-3-1-81-09, p 11). Riigikohtu tõlgenduse kohaselt saab kaebust ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik (vt RKHKm nr 3-3-1-20-10, p 10). Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist seoses sooviga esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 10 00 eurot, mis on talle tekitatud kohtumenetluse käigus. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et RVastS § 15 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, kuna seaduses sätestatud tingimused on täitmata. Nimelt pole kohtunik K. Iisopit kriminaalkorras karistatud, vaid tema suhtes on teinud otsuse Riigikohtu distsiplinaarkolleegium, mis on päädinud kohtunik K. Iisopi noomitusega ja mis oma olemuselt pole võrdsustatav kriminaalkaristusega. 2 Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et kohaldamisele ei kuulu ka RVastS § 15 lg 3 1, kuna kaebaja pole individuaalkaebusega pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, et tuvastada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumine. Seejuures on kohus tähelepanu juhtinud eelkõige asjaolule, et kaebajat ei ole kõnealuses kriminaalasjas õigeks mõistetud ning maakohtu otsuse osaline tühistamine Riigikohtu poolt ei tugine maakohtu kohtuniku menetluslikule rikkumisele (vt RKKrKo nr 3-1-1-74-11). Lähtuvalt eelpool toodust, puudub alus vabastada G. Kaziks riigilõivu tasumisest summas 500 eurot. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene