3-11-2877/17

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

1. september 2012, Tartu 3-11-2877 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses 25.10.
2. a toimunud intsidendiga Tartu Halduskohtu 21.12.
3. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata.
5. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 21.12.
6. a määruse põhjendusi, täiendades neid käesoleva määruse punktis 7 toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Juri Kolesnikov esitas 08.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla poolt 11.11.
8. a distsiplinaarmenetluse protokollis talle määratud distsiplinaarkaristuse „vestlus“ tühistamist ning valvuri süüdi tunnistamist ja karistamist. Kaebuse kohaselt toimus 25.10.2011 intsident seoses ümbriku katki rebimisega, mille kohta valvur kirjutas raporti ning kaebajale määrati karistuseks vestlus, kuigi valesti käitus hoopis valvur.
9. Tartu Halduskohtu 21.12.
10. a määrusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 3 1 p 5 alusel, kuna kaebajal ei olnud ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Määruse põhjenduste kohaselt on 11.11.
11. a distsiplinaarmenetluse protokollis tehtud ettepanek antud distsiplinaarasjas kinnipeetav J. Kolesnikovi mitte karistada, vaid viia läbi preventiivne vestlus ning selgitada talle veel kord suuliselt, millised on vangistust reguleerivates õigusaktides sisalduvate sätete mittetäitmise võimalikud tagajärjed. Vestluse näol ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega, mitte tühistamist saaks halduskohtus kaebusega taotleda. Samuti ei ole 11.11.
12. a distsiplinaarmenetluse protokoll halduskohtus eraldi vaidlustatav, kuna tegemist on menetlusdokumendiga, milles on jäädvustatud menetlustoiming. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. J. Kolesnikov esitas 09.01.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 21.12.
14. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on „vestlusel“ oluline mõju kaebajale edaspidiste karistuste määramisel, puhkusetaotluse ja ettetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel. Samuti on oluline, et intsidendis osalenud ametnik saaks karistada.
15. Tartu Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal õigus nõuda ametniku karistamist, kuna ametniku karistamine ei puuduta kaebaja õigusi ning kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kaebaja vabaneb 10.02.2012 vangistusest karistuse ärakandmisega, siis ei ole käesoleval asjal tõenäoliselt mõju lühiajalise väljasõidu taotluse otsusele. Kaebus ei saa omada tähtsust kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel, kuna Tartu Maakohus jättis kaebaja 22.06.
16. a määrusega tingimisi vangistusest vabastamata ning kaebaja vabaneb enne uue taotluse esitamise võimaluse avanemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid peab vajalikuks täiendada Tartu Halduskohtu 21.12.
18. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus kuulub tühistamisnõude osas tagastamisele, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Ekslik on kaebaja arvamus, et distsiplinaarmenetluse protokollis tehtud ettepanek vestluseks on distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava distsiplinaarkaristuse liigid on ammendavalt loetletud vangistusseaduse §-s 63 ning ettepanek preventiivse vestluse läbiviimiseks ei ole distsiplinaarkaristus nimetatud sätte mõistes. Kuna kaebajale ette nähtud vestlus ei ole distsiplinaarkaristus, siis ei saa nõuda karistuse tühistamist ning samal põhjusel ei ole vestlusel olulist kaalu kinnipeetava suhtes edaspidi tehtavate otsuste langetamisel. Käesoleval juhul on kaebaja vanglast vabanenud, mistõttu puudub igasugune võimalus vaidlusalusest vestlusest tulenevalt tema suhtes negatiivsete otsuste langetamiseks. Samuti ei riku distsiplinaarmenetluse protokolliga tehtud ettepanek viia kaebajaga läbi preventiivne vestlus või vestlus iseenesest kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi ning distsiplinaarmenetluse protokoll ei ole halduskohtus eraldi vaidlustatav.
20. Tartu Halduskohus on 21.12.
21. a määruses jätnud aga käsitlemata kaebaja nõude vanglaametniku vastutusele võtmiseks. Menetlusökonoomiast lähtuvalt võtab ringkonnakohus vastava nõude osas seisukoha ise ega saada asja halduskohtule uuesti menetlemiseks, kuna lõppjäreldus kaebuse tagastamise kohta on õige ka vanglaametniku vastu suunatud nõude osas. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku karistamist, kuna see ei puuduta kaebaja õigusi ning kaebajal puudub põhjendatud huvi ka sellise sisuga tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samuti ei ole vanglaametniku vastutusele võtmine halduskohtu pädevuses, kuna halduskohtul puuduvad volitused kellegi vastutusele võtmiseks. 2
22. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus J. Kolesnikovi kaebuse iseenesest tervikuna põhjendatult tagastanud. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk