Obsah (6)

§ 34§ 3401§ 371§ 477§ 171§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-15-11300 Tsiviilasi Serg

§-s 340¹ märgitud, et tuleb kõrvaldada need puudused, mida on võimalik kõrvaldada. Riigilõivu tasumata jätmist kui puudust ei saa kõrvaldada, sest määruskaebuse esitajal puuduvad eluks vajalikud rahalised vahendid. Kohus oleks pidanud vabastama S. Matvejevi riigilõivu tasumisest; 4) ei ole määruskaebuse esitaja võlad hõlmatud PankrS §-ga

1. Määruskaebuse esitaja suhtes kehtib vaid KarS §
2. Ülejäänud võlad aeguvad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde.

§ 34

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Kuigi määruskaebus ringkonnakohtule on esitatud venekeelsena, on määruskaebus ringkonnakohtule arusaadav ning seda on võimalik menetleda ja seetõttu ei nõua kohus eestikeelset määruskaebust. Muud menetlusosalised menetluses puuduvad. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul esineb alus S. Matvejevi pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

§ 3401

lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata.

§ 371

lg 1 p 10 (koostoimes

§ 477

lg 1) kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Maakohus jättis

1. augusti 2015 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (sh riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks). Maakohus hoiatas avaldajat, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. Avaldaja esitas
2. augustil 2015 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mille maakohus jättis
3. septembri 2015 määrusega rahuldamata. Sama määrusega andis kohus avaldajale 10-päevase tähtaja riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks. Nimetatud määruse on S. Matvejev
4. septembril 2015 kätte saanud (tl 106). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole avaldaja riigilõivu tasunud, mistõttu keeldus maakohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited seonduvad eelkõige menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise, mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega. Määruskaebuse väiteid arvestades oleks avaldaja pidanud vaidlustama
5. septembri 2015 määrust, kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pole ta seda teinud. Kuivõrd maakohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata ning antud määrus on jõustunud, puudub määruskaebuse esitajal alus vaidlustada menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et talle ei antud menetlusabi.
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud S.

Matvejevi kanda. Viru Maakohtu 19. novembri 2015 määrusega on määruskaebuse esitajale antud menetlusabi ning ta on vabastatud määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Maakohus on määruses ebaõigesti märkinud, et tasumisele kuuluv riigilõiv on 50 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb 3 tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks S. Matvejevilt

§ 190

lg 2 alusel mõista riigi kasuks välja riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Siinkohal tuleb lähtuda riigilõivust summas 10 eurot, kuivõrd isikut ei saa vabastada suuremast riigilõivust, kui seaduse järgi tasumisele kuulub. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada S. Matvejev

§ 190lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson