Obsah (4)

§ 174§ 3§ 371§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-13-46692 Tsiviilasi Toivo K

§ 174

lg 1 eesmärgiks oli piirata avalduste esitamist edasiulatuvalt, määrates kindlaks tähtaja, hiljemalt mille jooksul avaldus esitada tuli. Asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud enne menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist, ei tähenda, et sellist avaldust ei saa menetleda. Maakohus, arvestades vaidluse sisu, kohtu enda kulunud aega ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja kulusid, määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3556,80 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Toivo Kabanen esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. juuni 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta Auvo Sakari Neuvoneni avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata ja tagastada see Auvo Sakari Neuvonenile. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus avalduse läbi vaatamisega oluliselt menetlusõiguse norme (

§ 3lg 1, § 6, § 371 lg 1 p 1 või alternatiivselt § 371 lg 2 p 1 või 2).

Määruses puudub viide õigusnormile, mis võimaldas kohtul seda avaldust menetleda. Ükski menetlusnorm ei võimalda jätta avaldust ootele ajaks, mil teatud edasilükkav tingimus saabub; 2 2) oli avaldus esitatud valel ajal ehk enne, kui hagejal tekkis üleüldse kohustus menetluskulude kandmiseks, ning avaldus oleks tulnud jätta läbi vaatamata ning tagastada hagejale.

§ 174lg 1 ei võimaldanud 5.

detsembril 2014 kehtinud redaktsiooni seisuga (põhi)menetluse kestel menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitada. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 6. Auvo Sakari Neuvonen vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) oli hageja määruskaebus menetluskulude jaotusele sisult eesmärgipäratu ja kostjal ei olnud mingit põhjust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamist edasi lükata; 2) ei piira

§ 174

lg 1 vastava avalduse varasemat esitamist; 3) on määruskaebuse esitaja tõlgendus

§ 371osas meelevaldne; 4) esitas vastustaja 5.

detsembril 2014 koostatud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 20. veebruaril 2015 ehk pärast menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist; 5) on Riigikohus

§ 174

lg 1 kohaldamisala laiendanud, võimaldades esitada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ka enne kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. juuni 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
3. Esmalt tuleb vastata küsimusele, millal on avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtule esitatud (st kas enne või pärast Tartu Maakohtu
4. augusti 2014 määruse jõustumist
5. veebruaril 2015). Määruskaebuse vastusele on lisatud e-kirja väljatrükk, millega vastustaja (kostja) soovib tõendada, et avaldus oli esitatud
6. veebruaril 2015 ehk pärast menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Tsiviilasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud
7. detsembril 2014 (II kd tl 43) ning
8. veebruaril 2015 esitas kostja lepinguline esindaja avalduse Riigikohtule. Tsiviilasja toimiku kronoloogiat ning vaidlustatud määruse põhjendusi arvestades tuleb asuda seisukohale, et maakohus on lähtunud
9. detsembril 2014 (enne menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist) esitatud avaldusest. Seega on avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud enne Tartu Maakohtu
10. augusti 2014 määruse jõustumist.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul puudub alus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Tartu Maakohtu
12. augusti 2014 määruse (menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi) tegemise ajal kehtinud

§ 174

lg 1 sätestas, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohus on 18. märtsi 2009 määruse nr 3-2-1-16-09 p-s 11 leidnud, et

§ 174

lg 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada. Eeltoodust tuleneb, et kostja võis esitada avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ka enne Tartu Maakohtu 25. augusti 2014 määruse jõustumist. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse 3 esitaja viited

§ 3

lg-le 1, §-le 6, § 371 lg 1 p-le 1 või § 371 lg 2 p-le 1 või p-le 2 ei ole asjakohased. 10. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust, ei analüüsi ringkonnakohus menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson 4