← Eesti

3-11-2670/11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

  1. juuni 2012, Tartu 3-11-2670 Jaan Luppe kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses kaebaja pöördumistele mittetähtaegselt vastamisega Tartu Halduskohtu 19.12.
  2. a määrused Jaan Luppe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaan Luppe Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Jaan Luppe määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.12.
  3. a määruste tühistamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Jaan Luppe esitas 12.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt alandas Tallinna Vangla kaebaja inimväärikust, kuna ei vastanud õigeaegselt mitmele kaebaja pöördumisele. Tallinna Vangla 07.11.
  5. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsusest nähtuvalt ei vastanud Tallinna Vangla tähtaegselt kaebaja 03.03.
  6. a vaideblanketil pöördumisele, 07.04.
  7. a kaebusena pealkirjastatud pöördumisele, 10.04.
  8. a taotlusena pealkirjastatud pöördumisele ning kahele 09.05.
  9. a vaideblanketil pöördumisele. Koos kaebusega esitas J. Luppe taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning riigi õigusabi saamiseks, et kaitsta enda õigusi halduskohtumenetluses. Taotluste kohaselt on kaebaja maksejõuetu ning vajab õigusabi, sest ei tunne ise seadusi.
  10. Tallinna Halduskohtu 16.11.
  11. a määrusega anti haldusasi üle Tartu Halduskohtule.
  12. Tartu Halduskohtu 19.12.
  13. a määrusega jäeti J. Luppe taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 p-de 1 ja 6 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine avalikku huvi. Lisaks on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma ja menetluses osalema, kuna vaidlus ei ole oma olemuselt keerukas, kaebuse nõue on kohtule arusaadav ning halduskohtumenetluses valitsevast uurimisprintsiibist tulenevalt otsib kohaldamisele kuuluva seaduse ja võimaliku kohtupraktika kohus.
  14. Tartu Halduskohtu 19.12.
  15. a määrusega jäeti J. Luppe taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 319,55 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole käesoleval juhul kaebaja väidetav õiguste rikkumine niivõrd intensiivne, et oleks õigustatud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine ning vaidlusalust küsimust ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Kaebuse asjaolusid arvestades on vähetõenäoline, et kaebajale oleks tema pöördumistele hilinenult vastamisega tekkinud taoline kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele.
  16. J. Luppe esitas 20.12.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 19.12.
  17. a määrused tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võimalda kaebaja majanduslik seisund tasuda riigilõivu kaebuse esitamisel ning kaebaja vajab advokaati, kuna vastustaja ei täida talle seadusega pandud kohustusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.12.
  19. a määrused tuleb jätta muutmata ja J. Luppe määruskaebus rahuldamata.
  20. Halduskohus leidis õigesti, et esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 nimetatud alused riigi õigusabi mitteandmiseks, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning tegemist on mittevaralise kahju nõudega, mille menetlemise suhtes puudub avalik huvi. Kaebaja on suutnud esitada arusaadava ja tõenditega täiendatud kaebuse halduskohtule. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Samuti ei ole tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist igal juhul tarvilik määrata kaebajatele riigi kulul esindajaid isikute halduskohtumenetluses esindamiseks. Eelnevast lähtudes on võimalik antud asja lahendamine halduskohtus ka ilma kaebajale riigi õigusabi andmata.
  21. Halduskohus on riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel põhjendatult viidanud kohtupraktikale. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.
  22. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-11-11 selgitas kolleegium, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
  23. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 on kahjunõuet peetud perspektiivituks põhjusel, et vaide edastamisega viivitamine ei saanud tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Sama seisukohta väljendas Riigikohus ka 19.04.
  24. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-
  25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et J. Luppe vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole hüvitamiskaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud, kuna tegemist on väheintensiivse riivega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda üksnes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel ning juhul, kui avaliku võimu kandja tegevus oli 2 õigusvastane ja süüline. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja jaoks oleks tema pöördumistele hilinenult vastamine isegi selle õigusvastasuse korral saanud kaasa tuua sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ja kaebaja õiguste väheintensiivse riivega ning halduskohus on põhjendatult jätnud J. Luppe kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.