lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Maakohus tegi kindlaks, et puudutatud isiku esindaja on esitanud kohtule 7 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 12 lehekülge ja osalenud kohtuistungitel kestusega kokku 7,75 2 tundi. Lisaks on puudutatud isiku esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, e-mailid kohtule). Maakohus selgitas, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase keerukusega tsiviilasjaga, arvestab kohus 40 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Maakohus jättis arvestamata asja läbivaatamata jätmise taotluse esitamise ajakulu (1 lk), sest puudus vajadus taotluse esitamiseks. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks arvestada ühise taotluse koostamise ajakulu (1 lk). Seega on puudutatud isikule õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtutele esitamisel 6,67 tundi (10 lk × 0,666 t ehk 40 min). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 3,75 tundi. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas puudus taotlus 12.07.2011.a istungil osalemise kulu hüvitamiseks, seega ei arvestanud maakohus nimetatud istungil lepingulise esindaja osalemise ajakulu. Maakohus märkis, et menetlusosalised on eksinud kahe kohtuistungi 10.01.2014.a ja 12.02.2014.a. toimumise aastaga. Nimetatud päevadel istungeid ei toimunud, istungid toimusid 10.01.2013.a ja 12.02.2013.a, seejuures 12.02.2013.a istungil ei osalenud ükski menetlusosaline. Maakohus arvestas kohtuistungite ettevalmistamise ajaks ühe tunni iga istungi kohta (3 istungit), kokku 3 tundi. Maakohus luges puudutatud isiku esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtutele menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel (sh ka kohtuistungile ettevalmistusaeg) kokku 13,42 tundi. Maakohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Maakohus on seisukohal, et kuna kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole kohtuistungite protokollide parandamistaotluste koostamise ja kohtule esitamise kulu põhjendatud ja vajalik
Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu oli vahemikus 105-120 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu vahemik on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13). Maakohus võttis tunnitasuks arvetel märgitud tasudest aritmeetilise keskmise 112,50 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud maa- ja ringkonnakohtus kokku on 1509,75 eurot (13,42 t × 112,50 eurot). Puudutatud isiku kuludele lisandub menetlusega seotud sõidukulu 175,06 eurot vastavalt Ecolines bussipiletile nr 3912440 (väljasõidu kuupäev 21.06.2014.a). Puudutatud isik osales kohtuistungil 25.06.2014.a. Maakohus määras avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitamiseks kokku menetluskulud summas 1684,81 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD 5. T.N. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada 10.06.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 211-45 osas, millega kohus määras vastustaja menetluskulud kindlaks summas 1648,81 eurot ja teha uus määrus, millega vähendada vastustaja menetluskulusid, arvestades kaebaja vastuväiteid. 3 Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud oluliselt nii seaduse sätteid kui ka kaebuse esitaja õigusi ning ei kaalunud piisaval määral asja puudutavat informatsiooni (
lg 1, § 477 lg 5, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-08); 2) ei ole vastustaja esindaja teinud vastustaja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu on menetluskulude avalduses välja toodud ja vastustaja poolt taotletud mahus õigusabikulude väljamõistmine kaebuse esitajatelt ei ole põhjendatud. Vastustaja menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud; 3) peab hüvitamisele kuuluv aeg olema kohtupraktika kohaselt kulunud asja materjalide ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele vms hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb arvestada menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamise ja kohtuistungitel osalemisega. Arvestamata tuleb jätta vastustaja lepingulise esindaja ajakulu, s.o 3 tundi, mis on vastustaja esindajal kulunud istungiks ettevalmistamiseks; 4) on vastustaja seisukohal, et võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu ning seda, et vastustaja esindaja poolt esitatud dokumendid koosnevad suures osas kirjeldavast osast ning dokumentide juriidilise põhjendamise maht on oluliselt väiksem võrreldes dokumentide lehekülgede arvuga, siis arvutas maakohus valesti vastustaja esindaja poolt koostatud tekstide sisulise mahu; 5) ei ole J.M.i esindaja äriühing käibemaksukohustuslane, seega ei ole esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Avaldaja leiab, et lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ning tõendite maht ei olnud suur), siis arvestades vastustaja esindaja kogemust ja professionaalsust on käesoleval juhul mõistlik tunnitasu maksimaalselt 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta; 6) ei ole J. M. tõendanud oma sõidukulu (ei esitanud kviitungi ega muid sõidukulude tasumist tõendavaid dokumente), mistõttu tuleb need jätta arvestamata; 7) on Riigikohtu 31. mail 2011.a tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 tehtud määruse järgi kohtule antud lai otsustamisruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, et tagada igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Käesoleval juhul ei ole kohus kasutanud temale antud õigusi ega täitnud seadusega pandud kohustusi nõutud viisil, mistõttu 10.06.2015.a määrus ei ole kaebuse esitaja suhtes õiglane; 6. Puudutatud isiku esindajale advokaat Deniss Matvejevile on määruskaebus kätte toimetatud 17.07.2015.a (IV kd, tl 135). Puudatud isik ei ole määruskaebusele tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 10.06.2015.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. T.N. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. 8. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-77- 4 14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb
lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.
lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).
lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda hageja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt
Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud hageja menetluskulusid igakülgselt. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks. 10.
lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5 Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.