1-11-11966/11

1-11-11966 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11966 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Taavi Nordströmi kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Taavi Nordströmi kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 14.11.2011 määrusega jäeti Taavi Nordström temale 03.03.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Lääne Maakohtu 03.03.2005 otsusega mõisteti T. Nordströmile KarS § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, § 114 p 1, 4 järgi KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega karistuseks 16 aastat 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 30.12.2002 ja lõpp 15.01.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri ning süüdimõistetu ja kaitsja arvamusi, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et kuigi T. Nordströmil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuses omandanud tisleri kutse, lõpetanud
5. klassi ja õpib
6. klassis, töötab vanglas puidutisleri erialal, ta on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides (Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening) ning tal on vabanemise järgselt olemas elukoht ema juures ja töökoht OÜ-s Roofon, ei ole nimetatu käesoleva ajahetke seisuga küllaldane T. Nordströmi elektroonilise valvega vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna toimepandud kuritegude rohkus ja osade kuritegude ülirasked asjaolud ei ole vastavuses käesolevaks ajaks ärakantud karistusajaga. T. Nordströmil on käesoleva aja seisuga karistusest kandmata veel enam kui 8 aastat. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatust nähtuvalt ei esine käeoleva aja seisuga asjaolusid, mis annaksid küllaldase aluse arvata, et oleks põhjendatud T. Nordströmi vanglast vabastamine tema raskesti haigestumise tõttu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu T. Nordströmi kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada T. Nordström vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja märgib, et T. Nordströmil puuduvad distsiplinaarkaristused alates
7. aastast. T. Nordströmil on vabaduses perekond, so abikaasa ja vanas eas ema. T. Nordströmil on ennetähtaegsel vabanemisel olemas nii kindel elu- kui ka töökoht. T. Nordströmi puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on äärmiselt minimaalne. Nõustuda ei saa ringkonnaprokuröri seisukohaga, et taotlust ei saa rahuldada, kuna see riivaks oluliselt avalikku õiglustunnet ja katseaja pikkuseks ennetähtaegsel vabanemisel jääks ebamõistlikult pikk aeg, so rohkem kui 7 aastat, siis selle eduka läbimise tõenäosuse välistab prokurör juba eos. Kaitsja leiab, et T. Nordström on aru saanud enda poolt toimepandud rasketest kuritegudest, on nende toimepanemist tunnistanud ning ka kahetseb toimepandut. T. Nordströmi poolt ärakantud karistuse aeg on olnud küllaldane selleks, et T. Nordström aduks täie teadmisega tõsiasja, et edaspidiste kuritegude toimepanek on tema poolt igati minimaalne. Nimetatule viitab ka fakt, et T. Nordström on ammu katkestanud suhted endiste kuriteokaaslastega. T. Nordströmi kohta koostatud terviseseisundi kirjeldusest kui ka püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest nr 732195 07.04.2011 nähtub, et süüdimõistetu on 80% ulatuses töövõimetu, põhjuseks üldhaigestumine ning võrreldes nimetatud tõendeid 2010.a. samasisuliste tõenditega selgub, et T. Nordströmi tervis ei parane, vaid hoopiski halveneb. T. Nordström töötab kinnipidamisasutuses alates 2007.a. ning tema töökaaslasteks on endised vanglaametnikud. Nimetatust nähtub, et juba läbi aastate puuduvad T. Nordströmil konfliktid nii töökaaslastega kui ka teiste süüdimõistetute ning vangla personaliga. Nimetatut kinnitab ka T. Nordströmi iseloomustav kirjalik materjal. T. Nordström on kinnipidamisasutuses viibides parandamatult raskesti haigestunud ja põeb kroonilist XXXX ning XXX. Arvesse võttes nimetatud haigusi on T. Nordströmi igakülgne ravimine vanglas võimatu, sest selleks puuduvad kinnipidamisasutuse administratsioonil nii võimalused kui ka rahalised vahendid. T. Nordströmi isiklikust toimikust selgub, et tema puhul vägivalla aste on olematu. Kohus ei ole motiveerinud, kuidas isiku, kes ei ole vägivaldne, ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avalikku õiglustunnet. Tartu Vangla toetas T. Nordströmi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning kinnipidamisasutuse poolt kohtule edastatud kirjalikest tõenditest ei nähtu ühtegi T. Nordströmi negatiivselt iseloomustavat seisukohta. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole T. Nordströmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus leiab, et taotluse lahendamisel on maakohus kaalunud ja arvesse võtnud T. Nordströmi suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, milleks on sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine vanglas puidutisleri abina ja vangistuse ajal tisleri kutse omandamine, põhihariduse omandamine vanglas ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Ringkonnakohus samuti tunnustab eelnimetatud positiivseid muutusi T. Nordströmi käitumises, kuid samas leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei ole aluseks tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. T. Nordströmi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ei anna alust ka perekonna toetuse ega kindla elu- ja töökoha olemasolu, kuna need oli T. Nordströmil olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et T. Nordströmi suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS §-s 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. T. Nordströmil on veel karistusest kandmata üle 7 aasta, mis on liiga pikk aeg selleks, et vabastada käesoleval ajal isikut, kes on süüdi mõistetud erinevate raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks nähtub toimikumaterjalidest, et raske isikuvastane kuritegu oli toime pandud katseajal, s.o mõned kuud pärast ennetähtaegset vanglast vabanemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, eelkõige kuritegude raskust, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Samuti ei ole alust T. Nordströmi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada arvestades tema eelnevat korduvat kriminaalkorras karistatust, mis näitab, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Määruskaebuses esitatud seisukoha kohta, mille kohaselt on Tartu Vangla toetanud T. Nordströmi ennetähtaegset vabastamist, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning -3- sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga selles, et kinnipidamisasutuse poolt kohtule edastatud kirjalikest tõenditest ei nähtu ühtegi T. Nordströmi negatiivselt iseloomustavat seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava iseloomustusest ja teistest toimikumaterjalides sisalduvatest tõenditest ei ole alust sellist järeldust teha. Arvestades T. Nordströmi kohta antud positiivset hinnangut ei saa tähelepanuta jätta ka tema käitumise kohta avaldatud negatiivset. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et T. Nordström on agressiivne inimene, kes lahendab probleeme vägivalda kasutades ega näi hoolivat ühiskonnas kehtestatud reeglitest ja eirab neid vastavalt oma äranägemisele. Tema väärtushinnanguid väljendavad korduvad vanglakaristused. Samuti on vangla hinnangul T. Nordströmi poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 33%, mis ei tähenda, et tema puhul vägivalla aste on olematu, nagu seda leiab kaitsja. Oluline on ka see, et ta on katseajal ja kõigest mõned kuud pärast ennetähtaegset vanglast vabanemist toime pannud uue raske isikuvastase kuriteo. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei ole põhjendatud T. Nordströmi tingimisi enne tähtaega vabastamine ka tema haigestumise tõttu. Tartu Vangla kui karistust täitva asutuse poolt ei ole kohtule esitatud KrMS §-le 425 vastavat taotlust ega arstliku komisjoni otsust T. Nordströmi karistuse kandmiselt ennetähtaegseks vabastamiseks seoses tema haigestumisega. Kohtul ei ole pädevust iseseisvalt sellise menetluse algatamiseks. Samas on ka vanglas tagatud kvaliteetne meditsiiniteenus ja vajaliku ravi saamine kõigile kinnipeetavatele. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. T. Nordströmi karistusaja pikkus võimaldab kohtul ka edaspidi kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist. Karistuse edasise kandmise aja jooksul saab T. Nordström positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau