3-11-2555/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

1. juuni 2012, Tartu Haldusasi L.P. kaebus Võru Maavalitsuse ja Rõuge Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus L.P. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja L.P. Vastustajad Võru Maavalitsus ja Rõuge Vallavalitsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-11-2555 RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. L.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus talle Võru Maavalitsuse ja Rõuge Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista 102 166 eurot. Kaebuse kohaselt taotles L.P. õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist Lesnoi (Metsa) ½ kinnistu osas. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldajateks olid Võru Maavalitsus ja Rõuge Vallavalitsus, kes olid taotletud maa tagastamise osas pikka aega tegevusetud ning suhtusid L.P. taotlustesse raske hooletusega, jättes vastamata L.P. esitatud kaebusele ning jätsid välja selgitamata tegelikud faktilised asjaolud. Võru Maavalitsuse ja Rõuge Vallavalitsuse tegevuse tõttu sai võimalikuks Lesnoi kinnistu erastamine piiratud enampakkumisel P.J. . L.P. esitas Võru Maavalitsusele ja Rõuge Vallavalitsusele kahju hüvitamise taotlused, kuid taotlused jäeti rahuldamata. Kaebuses esitas L.P. taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
9. Tartu Halduskohtu
10. novembri
11. a määrusega jäeti L.P. taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti tähtaeg 5108,30 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtul kahtlust selles, et L.P. ei suuda hetkel olemasolevate rahaliste vahenditega nõutavat riigilõivu tasuda, kuid L.P. kahjunõue on väheperspektiivikas, mistõttu ei ole õigustatud kaebaja menetluskulude riigi kanda jätmine. Kaebusest nähtuvalt on L.P. esitanud kahjunõude seetõttu, et Võru Maavalitsuse ja Rõuge Vallavalitsuse tegevuse tõttu sai võimalikuks Lesnoi X kinnistu erastamine kolmandatele isikutele. Haldusasjades nr 3-04-106 ja nr 3-04-103 tehtud jõustunud kohtulahenditest nähtuvalt on Lesnoi X talu maa erastamine P.J. ning maa tagastamata jätmine L.P. le olnud õiguspärased. Tagastamata jäänud maa eest on L.P. le välja makstud kompensatsioon. Antud asjaolusid arvestades ei ole L.P. poolt esitatud kahjunõude rahuldamine kuigi tõenäoline. Lisaks on L.P. rikkunud ka kahjunõude esitamise tähtaega. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse rahuldamata jätmine ja maa tagastamata jätmine pidi L.P. le olema selge Rõuge Vallavalitsuse
12. märtsi
13. a korraldusest nr T-
14. L.P. on kahjunõude Võru Maavalitsusele ja Rõuge Vallavalitsusele esitanud aga alles
15. augustil
16. Kahjunõue on küll sisuliselt lahendatud, kuid kohtul on ka juhul, kui haldusorgan ei ole tähtaegsuse suhtes seisukohta võtnud, kohustus kontrollida kahjunõude tähtaegsust. L.P. ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks saanud temale maa tagastamata jätmise otsusest teadlikuks oluliselt hiljem, mistõttu oli kahjunõude esitamise tähtajaks
17. a kevad. L.P. ei ole viidanud asjaoludele, mis võiksid kahjunõude esitamisega viivitamist õigustada. Ilma mõjuva põhjuseta tähtaja rikkumisega esitatud kaebusel puuduvad aga eduväljavaated. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18. L.P. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
19. novembri
20. a määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud kaebuse perspektiivikuse hindamisel tähelepanuta Rõuge Vallavalitsuse
21. septembri
22. a korralduse nr 2-1.3/218, millega uuendati kompenseerimismenetlus. Kaebaja osas on õigustloovaks aktiks koos selles toodud materiaalõigussuhte põhistamisega eelnimetatud Rõuge Vallavalitsuse korraldus, millest kaebaja jaoks selgus lõplikult, et kinnistut talle ei tagastata. Kaebaja ei suuda nõutud riigilõivu tasuda ning seetõttu ei ole tagatud kaebaja põhiseaduslik õigus oma õiguste kohtulikuks kaitseks. Kohaliku omavalitsuse ja riigi esindajate poolt õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisel tehtud valed otsused ja viivitused ei tohi kaebajalt võtta õigust õigusemõistmisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Määruskaebus tuleb rahuldada.
24. L.P. on esitanud kahju hüvitamise kaebuse seoses sellega, et maa, mille tagastamist ta soovis, erastati piiratud enampakkumisel kolmandale isikule, ja seetõttu osutus maa tagastamine võimatuks. Halduskohus on kaebuse perspektiivituks lugemisel tuginenud eeskätt sellele, et kolmandale isikule maa erastamise korralduse (Võru maavanema
25. oktoobri
26. a korralduse nr 6369) oli L.P. vaidlustanud, ent Tartu Ringkonnakohtu
27. novembri
28. a otsusega haldusasjas nr 3-04-106 jäeti tühistamiskaebus rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata L.P. 2 kaebus Rõuge Vallavalitsuse
29. märtsi
30. a korralduse nr T-10 tühistamiseks, millega otsustati L.P. le mitte tagastada taotletud maad (Tartu Ringkonnakohtu
31. oktoobri
32. a otsus haldusasjas nr 3-04-103).
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi üksnes need kohtuotsused välistada L.P. kahju hüvitamise nõude rahuldamist täielikult. Ehkki ajal, mil maa kolmandale isikule erastati, ei olnud L.P. tunnistatud vaidlusaluse maa suhtes õigustatud subjektiks, ei ole vaidlust selles, et Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni
34. jaanuari
35. a otsusega nr 19114 tunnistati L.P. vaidlusaluste maade osas osaliselt õigustatud subjektiks. See tähendab, et tegelikult tulnuks vaidlusalused maad tagastada lõppkokkuvõttes osaliselt L.P. le. Asjaolu, et maa erastamise hetkel ei olnud L.P. õigustatud subjektiks tunnistatud, ei välista seda, et talle on tekitatud kahju. Küsimus, kas kahju tekitamine oli õigusvastane ja kas kahju tekitamise võis (osaliselt) põhjustada L.P. enda käitumine, vajab lahendamist asja sisulise menetlemise käigus. Haldusasjades, kus jäeti L.P. kaebused kolmandale isikule maa erastamise korralduse ja L.P. le maa mittetagastamise korralduse tühistamiseks rahuldamata, ei lahendatud küsimust, kas L.P. le on omandireformi käigus kahju tekitatud või mitte. Haldusakti tühistamata jätmine ei välista iseenesest selle õigusvastasust. Nii on vaidluses maa erastamise korralduse tühistamise üle viidanud kohtud muuhulgas ka sellele, et haldusakti tühistamine võib kahjustada maa erastanud isiku õiguspärast ootust. Liiatigi hinnatakse HKMS § 61 lg 4 järgi varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustest tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Samuti tuleb maa tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluses asja sisulisel lahendamisel kontrollida ka nende haldusaktide ja menetlustoimingute õiguspärasust, mis viisid maa mittetagastamiseni ja sellele eelnesid (vt RKHKm 3-3-1-50-07, p 9, samuti RKHKo 3-3-1-50-07). Seega ei tähenda jõustunud kohtulahendid iseenesest veel kaugeltki seda, et L.P. kahju hüvitamise kaebus oleks täielikult perspektiivitu.
36. Samuti on halduskohtu arvates L.P. ületanud kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega. Ringkonnakohus meenutab, et kaebetähtaja ületamise kahtluse korral tuli halduskohtul HKMS vr § 12 lg 3 järgi anda isikule võimalus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja seal mõjuvate põhjuste väljatoomiseks. Alles pärast seda sai halduskohus otsustada tähtaja ennistamise üle. Olukorras, kus isik on ise pidanud oma kaebust tähtaegseks, on mõistetav, et ta ei ole omaalgatuslikult toonud kaebuses koheselt välja tähtaja ennistamise taotlust ega selle mõjuvaid põhjuseid. Ilma selleta ei saa halduskohus tõsikindlalt otsustada selle üle, millal hakkas kaebetähtaeg kulgema ja kas selle ületamise korral võiks esineda mõjuvaid põhjuseid selle ennistamiseks. Vastavalt ei saa halduskohus otsustada sellises olukorras ka selle üle, kas kaebus oleks kaebetähtaja ületamise tõttu tõepoolest ilmselgelt perspektiivitu või mitte. Seda saab eelmenetluse staadiumis otsustada üksnes juhul, kui kohtule on esitatud juba tähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega.
37. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
38. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et kaebaja riigilõivust vabastamata jätmist kaebuse perspektiivituse tõttu (ega HKMKS vr § 11 lg 31 p-i 5 ning selle käesoleval ajal kehtivaid analoogiliste sätete alusel kaebuse tagastamist) ei tohi halduskohus teha kergekäeliselt. Halduskohus peaks hoiduma kaebuse perspektiivituks pidamisest ebaselges õiguslikus 3 küsimuses, ja ilma, et oleksid selged asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Riigikohus on HKMS § 11 lg 31 p-i 5 kohaldamisega seoses märkinud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (RKHKm 3-3-1-20-10, p 11). Perspektiivituse tõttu kaebuse tagastamine või riigilõivust vabastamata jätmine peaks toimuma üksnes juhtudel, kui kaebuse perspektiivitus on tõepoolest ilmselge. Tagastades selle sätte alusel kaebuse ebaselges või vaieldavas küsimuses, loob halduskohus suure tõenäosusega olukorra, kus ringkonnakohtul tuleb halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebus rahuldada ja asi halduskohtule menetluse jätkamiseks tagasi saata. Selliselt tekitab halduskohus menetlusosalistele, teistele kohtuastmetele ning eeskätt endale juurde lihtsalt asjatut koormust. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene