← Eesti

3-10-2751/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2751 Kaitseministeeriumi kaebus ja Ida-Viru maavanema protest Sonda Vallavolikogu 30.08.
  2. a otsuse nr 11/3 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  3. septembri
  4. a määrus ja
  5. septembri
  6. a määrus Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sonda Vallavolikogu määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus
  7. Rahuldada määruskaebus osaliselt. RESOLUTSIOON
  8. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.09.
  9. a määrus ja 30.09.
  10. a määrus osas, millega mõisteti Sonda Vallavolikogult Ida-Viru maavanema kasuks välja 5133,60 eurot, Kaitseministeeriumi kasuks 582,20 eurot ja AS Raunistal kasuks 4968,61 eurot.
  11. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Ida-Viru maavanema poolt haldusasjas nr 3-10-2751 kantud menetluskulud protesti esitaja enda kanda. 4.Mõista Sonda Vallavolikogult Kaitseministeeriumi kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud kuluna riigilõiv 28,76 eurot. Ülejäänud osas jätta Kaitseministeeriumi poolt kantud menetluskulud kaebaja enda kanda.
  12. Mõista Sonda Vallavolikogult AS Raunistal kasuks viimase poolt kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 1533,84 eurot. Ülejäänud osas jätta AS Raunistal menetluskulud tema Edasikaebamise kord enda kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  13. Kaitseministeerium esitas kaebuse ja Ida-Viru maavanem protesti Sonda Vallavolikogu 30.08.
  14. a otsuse nr 11/3 „Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti „Purtse“ tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. 26.09.
  15. a otsusega nr 23/1 tunnistas Sonda Vallavolikogu vaidlusaluse 30.08.
  16. a otsuse nr 11/3 kehtetuks ning palus asja menetlus lõpetada. Kaebaja ja protesti esitaja leidsid, et neil ei ole huvi menetluse jätkamiseks ning esitasid taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Sonda Vallavolikogult. Taotluse menetluskulude hüvitamiseks esitas ka kolmas isik AS Raunisal.
  17. 28.09.
  18. a määrusega lõpetas Tartu Halduskohus kooskõlas HKMS § 24 lg 1 p-ga 4 asjas menetluse. HKMS § 24 lg 1 p-i 4 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ advokaadid T. Tamme ja R. Kaarma esindasid selles asjas Ida-Viru maavanemat ja Kaitseministeeriumi ning taotlesid kantud õigusabikulude väljamõistmist Sonda Vallavolikogult HKMS § 83 lg-st 1, lg 4 p-st 1, § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 1 lähtudes, siis mõistiski halduskohus Sonda Vallavolikogult Ida-Viru maavanema kasuks välja menetluskulude katteks 5133.60 eurot ja Kaitseministeeriumi kasuks menetluskulude katteks 582.20 eurot. Halduskohus leidis, et käesoleva haldusasja vaidlusalased teemad väljusid kaebaja ja protesti esitaja igapäevasest õiguslikust kompetentsist ja olid seotud oluliste ning võimalik, et ka pretsedenti loovate õiguslike küsimuste läbivaatamisega, mistõttu oli nende poolt lepinguliste õigusnõustajate kasutamine õigustatud. Sama määrusega mõistis halduskohus Sonda Vallavolikogult ka kolmanda isiku AS Raunistal kasuks välja 3001,72 eurot kantud menetluskulude katteks. 30.09.
  19. a määrusega parandas halduskohus TsMS § 447 lg 2 alusel osaliselt oma 28.09.
  20. a määrust ja asendas AS Raunistal kasuks välja mõistetud menetluskulu summa 3001,72 eurot summaga 4968,61 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  21. Sonda Vallavolikogu esitas 25.10.2011 halduskohtu 28.09.
  22. a määruse tühistamiseks määruskaebuse, paludes vaidlusaluse määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue määruse, millega jätta Ida-Viru maavanema ning Kaitseministeeriumi menetluskulud nende endi kanda ja vähendada kolmanda isiku AS Raunistal kasuks välja mõistetavaid kulusid vajalike ja põhjendatud menetluskulude summani, so 500 euroni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus korduvalt, näiteks haldusasja nr 3-3-1-14-11 lahendamisel väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid sellisel juhul peab kohtuasi reeglina olema oma sisult haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Sonda Vallavolikogu hinnangul ei väljunud käesoleva vaidluse teema Kaitseministeeriumi ega ka maavanema igapäevase põhitegevuse raamidest. Kaitseministeeriumi igapäevatöö hulka kuulub ka kooskõlastuse andmine planeeringutele, mistõttu oli tegemist kaebajale 2 tuntud temaatikaga. Kuna halduskohtule koostas kaebuse ministeeriumi jurist, siis oleks haldusorgan pidanud olema võimeline ka järgnevaid ülesandeid halduskohtumenetluses ise täitma. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta pidas mõistlikuks ja vajalikuks mõista maavanema kasuks välja just 5133,60 eurot. Lisaks sellele ei olnud ka mingisugust põhjust palgata esindamiseks kahte advokaati, kuna Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-26-09 on leitud, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa tähtsust omada isikut esindavate advokaatide arv. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu, miks nõustus halduskohus maavanema ja Kaitseministeeriumi väitega, et tegemist on nende jaoks oluliste ja võimalik, et ka pretsedenti loovate küsimustega. Just haldusorgani jaoks oluliste küsimuste suhtes peaks haldusorgan ise olema pädev argumente oma töötajate kaudu esitama. Sonda Vallavolikogu leidis, et käesolevas kohtuasjas olid kõne all vaid haldusõiguse üldised põhimõtted ning planeerimisseaduse tõlgendamine, mille tõttu ei saa kuidagi pidada põhjendatuks haldusorganite poolt kulutuste tegemist välisele õigusabile. AS Raunistal kasuks välja mõistetud 4968,61 euro osas leidis määruskaebuse esitaja, et viieleheküljelise teksti koostamise eest ei ole põhjust sellist summat välja mõista, kuna see ületab ilmselgelt vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumid. Samuti ei ole halduskohus vaidlusaluses määruses üldse hinnanud kolmanda isiku poolt nõutavat summat selle vajalikkuse ja põhjendatuse seisukohalt. Ka seda tehes peaks halduskohus lähtuma senises kohtupraktikas välja mõistetud summadest – näiteks on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-90-10 mõistnud õigusabikulusid menetlusosalise kasuks välja kolmes kohtuastmes esindamise eest kokku summas 1900 eurot. Viidatud asjas arutati asi lõpuni ja toimus ka kohtuistung. Käesolevas menetluses kohtuistungit ei toimunud ja kolmas isik esitas menetluses vaid ühe dokumendi. Seega ei saa mõistlik ja põhjendatud menetluskulu käesolevas asjas kolmanda isiku puhul määruskaebuse esitaja arvates ületada 500 eurot.
  23. Kaitseministeerium ja Ida-Viru maavanem ei nõustunud esitatud määruskaebusega alljärgnevatel põhjustel. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lisaks küsimusele, kas vaidlus väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest või mitte, arvestada ka kaalukate ja erandlike asjaolude esinemisega, milleks võivad olla näiteks vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorrale ja kaebaja pahatahtlikkus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.11.
  24. a otsuse nr 3-3-1-58-07 p 13). Antud juhul oli vaidlusalustel küsimustel eriline tähendus õiguskorrale ja Sonda Vallavolikogu tegevust võib käsitleda pahatahtlikuna. Halduskohtus käis mastaapse tuulepargi teemaplaneeringu, mis hõlmas kahte omavalitust ja mille planeerimismenetluse materjalid koosnesid ligi seitsmesajast leheküljest raames ka vaidlus ülioluliste riigikaitseliste küsimuste üle. Õigusliku vaidluse esemeteks olid muuhulgas alles 01.07.2009 jõustunud planeerimisseaduse § 17 lg 2 p-i 5 tõlgendamine, millega kohustati tuuleparkide planeeringud kooskõlastama Kaitseministeeriumiga § 23 lg-s 7 reguleeritud maavanema õigus teha põhjendatud vajaduse korral ettepanek planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Nimetatud sätete tõlgendamise kohta puudub Riigikohtu praktika. Samuti käis vaidlus selle üle, kas kohalikul omavalitsusel tuleb või on just keelatud kaalutleda planeeringualase otsuse tegemisel muuhulgas riigikaitseliste aspektidega. Seega võis oleneda selle vaidluse tulemusest riigi, maavanema ja ka kohaliku omavalitsuse õiguslikud võimalused ning piirid riigikaitseliste aspektidega arvestamisel seoses tuuleparkide planeeringute menetlemisega. Eeltoodu tõttu on ilmselge, et Ida-Viru maavanem ja Kaitseministeerium on väljastpoolt õigusteenust sisse ostnud just põhjusel, et tegemist oli riigikaitseliselt ülioluliste, uudsete(tuuleparkidega seonduvate) ja õiguskorra jaoks erilist tähendust omavate ning pretsedendi potentsiaaliga küsimustega. Lisaks ülaltoodule on määruskaebuse esitaja tegevus seoses vaidlustatud haldusaktiga olnud ebamõistlik. Ida-Viru maavanem tegi enne kohtule protesti esitamist vallavolikogule 3 ettepaneku õigusvastane haldusakt kehtetuks tunnistada, mille aga määruskaebuse esitaja tagasi lükkas. Määruskaebuse esitaja tunnistas vaidlusaluse haldusakti kehtetuks alles aasta pärast vaidlustatud haldusakti andmist ja pärast seda, kui temale oli kätte toimetatud Ida-Viru maavanema poolt halduskohtule esitatud ja advokaatide poolt koostatud protest. Seega võib asuda seisukohale, et alles advokaatide kaasamine Ida-Viru maavanema poolt veenis määruskaebuse esitajat õigusvastast haldusakti kehtetuks tunnistama. Samuti ei ilmunud määruskaebuse esitaja 13.06.2011 toimunud kohtuistungile ja vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks vahetult enne kuupäevale 27.09.2011 planeeritud uut kohtuistungit, mistõttu pidid kõik menetlusosalised asjatult uuesti kohtuistungiks ette valmistama. Seega võib eelkirjeldatud määruskaebuse esitaja tegevust seoses vaidlustatud haldusakti kohtuvaidlusega lugeda pahatahtlikuks. Määruskaebuse esitaja heidab Kaitseministeeriumile ja Ida-Viru maavanemale ette kahe advokaadi kasutamist. Antud juhul olid vaidlustatud haldusaktile eelnenud planeerimismenetluse materjalid mahukad ja olukord õiguslikult keeruline. Lisaks sellele ei osalenud advokaadid üheskoos kohtuistungitel ega kulutanud asjaga tegelemiseks aega n-ö kahekordselt. Olulisemate ja mahukamate vaidluste puhul on kahe advokaadi kasutamine praktikas pigem tavapärane, kuna see aitab tagada õigusteenuse paremat kvaliteeti ja ka hädavajalikku paindlikkust õigusteenuse osutamisel. Arusaamatuks jääb määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-26-09, kuna nimetatud lahendist ei ole võimalik järeldada, et kohtuvaidlustes kahe advokaadi kasutamine ei ole põhjendatud. Lisaks eeltoodule heidab määruskaebuse esitaja Kaitseministeeriumile välja mõistetus menetluskulude osas ette seda, et Kaitseministeerium koostas kaebuse ise. Antud asjas ongi Kaitseministeeriumi kasuks välja mõistetud menetluskulusid vaid 582,20 euro ulatuses ja need kulud olid seotud kohtuistungiteks ettevalmistamisega.
  25. Kolmas isik AS Raunistal oli oma vastuses seisukohal, et Tartu Halduskohtu määrus menetluskulude väljamõistmise osas on põhjendatud. Kooskõlas 24.11.2005 tehtud Riigikohtu lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-55-05 peab kohus kohtukulude jagamisel arvestama kaebuse eesmärki ning otsuse mõju selle eesmärgi saavutamisele. 07.03.2006 tehtud Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-1-06 märgitakse, et kohtukulude jagamisel tuleb arvestada ka põhjust, miks haldusorgan õigusvastaseks osutunud haldusakti andis. Antud juhul kehtestas vallavolikogu 30.08.
  26. a otsusega nr 11/3 Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti (,,Purtse” tuulikupargi) asukohavaliku Sonda valla üldplaneeringu teemaplaneeringu kogu ulatuses, vaatamata maavanema poolt tehtud ettepanekutele planeeringu menetluse käigus ja kolmanda isiku AS-i Raunistal vastuväidetele. Vastustaja keeldus teemaplaneeringu menetlemisel koostööst Kaitseministeeriumi ja kolmandast isikust planeeringuala arendajaga ning kehtestas otsusega realiseerimatu teemaplaneeringu, millise menetlemisel rikuti oluliselt menetlusnorme. Maavanem ja Kaitseministeerium vaidlustasid teemaplaneeringu kehtestamise otsuse. Kogu antud haldusasja menetluse käigus käitus vastustaja jätkuvalt pahauskselt, sh ei ilmunud
  27. a juunis kohtuistungile, ei teavitanud asja menetlust puudutavatest olulistest asjaoludest teisi menetlusosalisi, ei vastanud kolmanda isiku päringutele, teabenõuetele jne. Aasta möödudes ja vahetult enne viimast kohtuistungit 26.09.2011 otsustas Sonda Vallavolikogu otsuse kehtetuks tunnistada põhjusel, et planeeringu kehtestamisel ei arvestanud vastustaja kõigi planeeringu kooskõlastajate ja huvitatud isikute märkuste ja ettepanekutega. Kolmas isik sai info otsuse kehtetuks tunnistamisest ja istungi mittetoimumisest vahetult enne istungit (st kohtuistungi päeval) kohtu vahendusel, mistõttu oli kolmanda isiku esindaja ette valmistunud kohtuistungi toimumiseks. Kohtumenetlus kestis üle aasta ja alles vahetult enne viimast kohtuistungit tunnistas vastustaja, et algselt kehtestatud planeering on oluliste menetlusvigadega ja tunnistatakse kehtetuks, mistõttu ka asja menetlus lõpetati. Seega on kolmanda isiku menetluskulude suurus otseselt seotud vastustaja enda ebamõistliku ja 4 pahauskse tegevusega antud haldusasja menetlemisel. Teemaplaneeringu menetluses on kolmas isik teinud kulutusi õigusabile kokku summas 73 489.19 eurot. Arvestades vastustaja käitumist antud kohtuasja menetlemisel, on menetluskulude väljamõistmine halduskohtu poolt määratud ulatuses AS Raunistal kasuks igati põhjendatud. Kõik nõutud kulud on AS Raunistal õigusabi osutajale tasunud ja kuludokumendid on kohtule nõuetekohaselt esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb vaidluse all olevate määrustena käsitada nii Tartu Halduskohtu 28.09.
  29. a määrust kui ka Tartu Halduskohtu 30.09.
  30. a määrust, kuigi Sonda Vallavolikogu ei ole otseselt halduskohtu 30.09.
  31. a määrust vaidlustanud. Nimetatud määrused tuleb menetluskulude jaotust puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab Ida-Viru maavanema poolt kantud menetluskulud protesti esitaja enda kanda. Kaitseministeeriumi poolt kantud menetluskuludest kuulub vastustaja poolt hüvitamisele üksnes riigilõiv ja ülejäänud osas jäävad Kaitseministeeriumi menetluskulud kaebaja enda kanda. Samuti vähendab ringkonnakohus AS-i Raunistal kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Sonda Vallavolikogu määruskaebus rahuldatakse seega osaliselt.
  32. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt märkida seda, et ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti lahendanud AS Raunistal poolt esitatud menetluskulude taotluse osalise tähelepanuta (rahuldamata) jätmise 28.09.
  33. a määruses 30.09.
  34. a määrusega alusel, mis käsitleb kohtuotsuses (ka määruses vastavalt TsMS §-le 463 lg 2) kirja- ja arvutusvigade ning ilmsete ebatäpsuste parandamist, so TsMS § 447 lg 2 alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kolmas isik halduskohtule kaks taotlust menetluskulude väljamõistmiseks – 06.06.2011 summas 3602,06 eurot (ilma käibemaksuta 3001,72 eurot) ja 26.09.2011 summas 1 366,55 eurot. 28.09.
  35. a määruses asjas menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotamise kohta käsitles halduskohus kolmanda isiku poolt esitatud menetluskulu taotlusena üksnes 06.06.2011 esitatud taotlust ja mõistis vastustajalt kolmanda isiku kasuks menetluskuluna välja 06.06.
  36. a taotluses ilma käibemaksuta märgitud summa 3001,72 eurot. 26.09.2011 esitatud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks halduskohus 28.09.
  37. a määruses käsitlenud ei ole. Alles 30.09.
  38. a määrusest, millega kohus asendab 28.09.
  39. a määruses Sonda Vallavolikogult AS Raunistal kasuks välja mõistetud menetluskulu summa 3001,72 eurot summaga 4968,61 eurot (3602,06+1366,55=4968,61) võib aru saada, et nüüd mõistab halduskohus kolmanda isiku kasuks välja ka need menetluskulud, mida nõuti 26.09.
  40. a menetluskulu taotluses ja lisaks sellele varasemalt väljamõistetud menetluskulude summa koos käibemaksuga (3001,72 euro asemel 3602,06 eurot). Ringkonnakohus leiab, et algselt tervikuna läbi vaatamata ja menetluskulude väljamõistmisel 28.09.
  41. a määruses arvestamata jäetud AS-i Raunistal 26.09.
  42. a taotluses märgitud menetluskulude täiendav väljamõistmine 30.09.
  43. a määrusega ei ole käsitatav arvutusvea või ilmse ebatäpsuse parandamisena varasemas määruses ja selline olukord oleks tulnud lahendada täiendava määruse tegemise kohta sätestatu alusel (TsMS § 448). Arvutusvea või ilmse ebatäpsuse parandamisena oleks eelduslikult olnud võimalik käsitada seda, kui halduskohus oleks 30.09.
  44. a määrusega mõistnud varasema, ilma käibemaksuta arvutatud menetluskulu summa hilisema määruse parandusega vastustajalt nüüd välja koos käibemaksuga. Antud juhul mõistis halduskohus vastustajalt 30.09.
  45. a määrusega menetluskulude summa asendamise sildi all sisuliselt välja täiendava menetluskulu summa, mis on käsitatav mõne esitatud aga lahendamata jäänud taotluse lahendamisena ja menetluskulude täiendava jaotamisena TsMS § 448 lg 1 mõistes. 5 Kuna menetluskulude jaotus on vastustaja poolt vaidlustatud ja selle küsimuse menetlemise käigus ei ole võimalik 30.09.
  46. a määrust tähelepanuta jätta, käsitab ringkonnakohus 30.09.
  47. a määrust TsMS § 448 alusel tehtud määrusega, mistõttu saab seda sama paragrahvi lõike 5 ja HKMS § 170 lg 4 alusel lugeda vaidlustatuks koos 28.09.
  48. a määruse vaidlustamisega.
  49. Sonda Vallavolikogu on määruskaebuses leidnud, et Ida-Viru maavanema ja Kaitseministeeriumi menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Seega on asjas muuhulgas vaidlus selle üle, kas Tartu Halduskohus on õigesti ja põhjendatult mõistnud Ida-Viru maavanema ja Kaitseministeeriumi kasuks Sonda Vallavolikogult välja menetluskulud.
  50. Tartu Halduskohus lõpetas kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 24 lg 1 p 4 (HKMS vr) alusel 28.09.
  51. a määrusega asja menetluse, kuna Sonda Vallavolikogu tunnistas 26.09.
  52. a otsusega kaevatava ja protestitava haldusakti kehtetuks. HKMS vr § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 p-is 4 sätestatud alusel. Tartu Halduskohus mõistis HKMS vr § 92 lg-le 5 (halduskohus on ekslikult õiguslikuks aluseks märkinud HKMS vr § 92 lg 1) tuginedes Sonda Vallavolikogult välja Ida-Viru maavanema kasuks menetluskulud 5133,60 eurot ja Kaitseministeeriumi kasuks menetluskulud 582,20 eurot. Seejuures leidis halduskohus, et käesoleva haldusasja vaidlusalused teemad väljusid kaebaja ja protesti esitaja igapäevasest õiguslikust kompetentsist ja olid seotud oluliste ning võimalik, et ka pretsedenti loovate õiguslike küsimuste läbivaatamisega, mistõttu oli nende poolt lepinguliste õigusnõustajate kasutamine õigustatud.
  53. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.
  54. a otsus nr 3-3-1-62-08 p 15).
  55. Käesoleval juhul esitas maavanem halduskohtule protesti Sonda Vallavolikogu 30.08.
  56. a otsuse tühistamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg-4 alusel, so maavanema kohustuseks oleva järelevalvemenetluse läbiviimisel teemaplaneeringu menetluses. Kaitseministeerium esitas sama haldusakti peale halduskohtule kaebuse sisuliselt seetõttu, et Kaitseministeeriumi ei olnud piisavalt kaasatud planeerimismenetlusse ning teemaplaneering kehtestati tervikuna ilma Kaitseministeeriumilt kõigi tuulikute asukoha suhtes kooskõlastust saamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et planeeringute ja kohaliku omavalitsuse haldusaktide üle järelevalve teostamine ei välju maavanema igapäevase põhitegevuse raamidest. Samuti ei välju planeeringutele kooskõlastuse andmine ning seejuures riigikaitseliste probleemidega tegelemine ja vajadusel Kaitseministeeriumi õigusi rikkuva või ministeeriumi arvates seaduse nõuetega vastuolus oleva haldusakti vaidlustamine Kaitseministeeriumi igapäevase põhitegevuse raamidest. Ringkonnakohus märgib lisaks, et Kaitseministeeriumil on olemas õigusosakond, mille töötajaid oleks tal olnud võimalik kohtuvaidlustes kasutada. Samale seisukohale on Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium õigusabikulude väljamõistmisega analoogses asjas asunud ka 23.12.
  57. a otsuses haldusasjas nr 3-10-
  59. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Ida-Viru maavanema ja Kaitseministeeriumi poolt kasutatud välise õigusabi kulude väljamõistmine Sonda Vallavolikogult ei ole põhjendatud. Kuna käesolevas asjas on halduskohus ebaõigesti 6 mõistnud Sonda Vallavolikogult välja Ida-Viru maavanema ja Kaitseministeeriumi poolt kasutatud välise õigusabiteenuse kulud, on Sonda Vallavolikogu määruskaebus selles osas põhjendatud ja ringkonnakohus tühistab halduskohtu vaidlustatud määrused ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab Ida-Viru maavanema ja Kaitseministeeriumi poolt käesolevas haldusasjas kantud õigusabikulud nende enda kanda. Küll aga kuulub vastustajalt Kaitseministeeriumi kasuks väljamõistmisele viimase poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 28,76 eurot (varasemalt 450 EEK, tl 23).
  60. Sonda Vallavolikogu on määruskaebuses leidnud ka, et vastustajalt välja mõistetud kolmanda isiku AS-i Raunistal menetluskulud summas 4968,61 eurot ei ole tervikuna olnud vajalikud ega põhjendatud ning taotleb ringkonnakohtult menetluskulude väljamõistmist väiksemas summas, mis ei ületaks 500 eurot.
  61. HKMS vr § 93 lg 5 ja HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates ei saa AS-i Raunistal poolt halduskohtus kantud menetluskulusid summas 4968,61 eurot pidada tervikuna põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks. Vastavalt menetluskulude nimekirjadele on AS Raunistal esitanud kohtule 25.04.
  62. a 5-leheküljelise dokumendi kolmanda isiku seisukohtadega ja 30.06.
  63. a 2-leheküljelise dokumendi kolmanda isiku seisukohtadega seoses Ida-Viru maavanema protestiga. Samuti on menetluskulude nimekirja märgitud „13.06.2011 Istung Jõhvi Halduskohtus“ kestusega 7 tundi. 13.06.
  64. a Jõhvi Kohtumajas toimunud istungi protokollist nähtub, et istung kestis 11.00 kuni 11.
  65. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohtul alus arvata, et eelmainitud 7 tunni hulka on arvestatud ka AS-i Raunistal lepingulise esindaja sõiduaeg Jõhvi Kohtumajja istungile ja istungilt tagasi. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et menetlusosalise lepingulise esindaja sõitu kohtuistungile ja sealt tagasi ei saa pidada õigusabiteenuse osutamiseks ning selle eest makstud tasu ei kuulu väljamõistmisele (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.04.
  66. a otsus nr 3-09-1650 p 15 ja 25.05.
  67. a otsus nr 3-09-1321 p 12). AS-i Raunistal menetluskulude nimekirja on märgitud ka 15.06.2011, 20.06.2011, 21.06.2011 ja 27.06.2011 tegelemine esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse võimaliku muutmisega. Samas ei nähtu kohtuasja materjalidest, et halduskohtumenetluse raames oleks täiendavalt tõusetunud küsimus Tartu Halduskohtu 04.11.
  68. a määruse, millega rahuldati Kaitseministeeriumi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, muutmise vajalikkusest. Eeltoodud määruse kohaselt otsustas halduskohus esialgset õiguskaitset kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas. Kuivõrd praeguses haldusasjas lõpetas halduskohus 28.09.
  69. a määrusega asja menetluse, kehtis esialgne õiguskaitse HKMS vr § 121 lg 5 kohaselt asja lõpetamise määruse jõustumiseni. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et AS-i Raunistal lepingulise esindaja poolt väidetavalt esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse võimaliku muutmisega seoses tehtud töö eest vastustajalt õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna toimiku materjalidest ei nähtu reaalset ja antud kohtuasjaga seonduvat vajadust selliste kulutuste tegemiseks.
  70. Eeltoodust lähtuvalt ja võttes arvesse menetluskulude nimekirjades märgitud AS-i Raunistal lepingulise esindaja poolt halduskohtumenetlusega seoses kohtuga ja menetlusosalistega suhtlemisele põhjendatult kulutatud aega ning kahe kohtule esitatud kirjaliku dokumendi mahtu ja aset leidnud kohtuistungi tegelikku kestust, leiab ringkonnakohus, et AS-i Raunistal lepingulise esindaja poolt õigusabiteenuse osutamine on põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses. 7 Kuivõrd AS-le Raunistal osutatud õigusabiteenuse tunnihind oli ilma käibemaksuta (20%) 127,82 eurot, leiab ringkonnakohus, et Sonda Vallavolikogult tuleb AS-i Raunistal kasuks välja mõista 1533,84 eurot (põhjendatud õigusabikulud käibemaksuta 10×127,82=1278,20; põhjendatud õigusabikulud käibemaksuga 1533,84). Ülejäänud osas tuleb õigusabikulud jätta kolmanda isiku enda kanda. Tiit Lõhmus Agu Timmi 8 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.