3-11-2358/9

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. juuni 2012, Tartu 3-11-2358 Nikolai Lilitškini kaebus Aleksandr Romanenkovi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 01.11.
2. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Nikolai Lilitškin esitas 03.10.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles politseiametnik A. Romanenkovi poolt avalik-õiguslikus suhtes põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist. Kaebuse kohaselt põhjustas A. Romanenkov kaebajale kahju sellega, et andis 07.08.2009 toimunud sündmuste kohta valeütlusi ning seetõttu määrati kaebajale alusetult vanglakaristus.
4. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 01.11.
5. a määrusega kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 4 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Määruse kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse kriminaalmenetluse käigus antud ütluste õiguspärasuse kontroll ega ka nimetatud ütluste andmisega seostatud kahjunõude läbivaatamine.
6. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 01.11.
7. a määrus tühistada, kuna see piirab kaebaja õigust õiglasele kohtulikule menetlusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 01.11.
10. a määrusega põhjendatult HKMS vr § 11 lg 4 alusel, kuna esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus on õigesti märkinud, et politseiametniku poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütluste õiguspärasus ei allu halduskohtulikule kontrollile ning halduskohtul puudub pädevus nimetatud ütluste andmisega seostatud kahjunõude läbivaatamiseks. Samuti on halduskohus korrektselt selgitanud, millistes kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides ja peatükkides on reguleeritud uurimisasutuse tegevuse peale kaebamise kord. Politseiametniku poolt ütluste andmise tulemiks on kriminaalmenetluses kasutatav tõend, mis on juba läbinud vastava kriminaalasja arutamise käigus kohtuliku kontrolli. Käesoleval juhul on vaidlusaluste ütluste vastavust tegelikele asjaoludele kriminaalasja nr 1-10-1282 raames hinnanud nii maakohus, ringkonnakohus kui ka Riigikohus selle kaudu, et jättis N. Lilitškini kassatsioonkaebuse kriminaalasjas nr 1-10-1282 menetlusse võtmata. Seega on N. Lilitškin oma edasikaebeõigust realiseerinud juba kriminaalmenetluses.
11. Asjakohatu on määruskaebuses esitatud väide, et Tartu Halduskohtu 01.11.
12. a määrus piirab kaebaja õigust õiglasele kohtulikule menetlusele. Kuna kaebaja on kriminaalmenetluse käigus esitanud kaitsja vahendusel nii apellatsioonkaebuse kui ka kassatsioonkaebuse, siis ei saa rääkida õiglase kohtupidamise õiguse piiramisest. Kaebaja kaebeõigus on realiseeritud ning õiguskindluse tagamiseks on edasikaebevõimalused Eesti kohtusüsteemis ammendatud. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka teised N. Lilitškini määruskaebuses toodud väited. Kaebaja viide esialgse kaebuse põhjendustele ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohane, kuna käesolevas menetlusetapis käib vaidlus üksnes selle üle, kas halduskohus tagastas kaebuse põhjendatult. Agu Timmi Einar Vene 2 Maili Lokk