4-15-11267/5

4-15-11267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-15-11267 (2316,15,014050) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Viktoria Žuk, ik 48901290268, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Viktoria Žuk süüdi tunnistada KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
3. Mõistetud arest, so 8 (kaheksa) päeva, tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 27.01.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.11.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1468047 selles, et 08.11.2015 kella 20.10 ajal peeti kinni Viktoria Žuk, kes Sõle 51 asuvas kaupluses Selver tahtlikult avas puudri Matte Mader ja jumestuskreemi Drea ja proovis tooteid enda peal ning möödus seejärel kassast, jättes puudri ja jumestuskreemi eest tasumata kokku summas 18.80 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kaup oli 1 rikutud ja jäetud kauplusesse. Sellega pani menetlusalune isik toime KarS § 203 lg 1 tunnustega teo ja pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab osaliselt süüdi. Ei arva, et varastas kauba, samuti ei arva, et rikkus kaupa, sest ei olnud näha et see ei ole tester. Teadis, et proovis testrit. Kaubale ei olnud peale kirjutatud, et on tester. Kaupluses ei küsinud kas võib proovida. On vahistatud 27.11.2015, kahtlustatavana peeti kinni 26.11.2015seoses vargustega, peaks olema neli episoodi, kriminaalasi peaks olema prokuröri käes. Arvab, et 10 päeva on liiga palju, sest pärast vangistust on kanda veel 25 päeva, eelmised 7 ja 8 päeva aresti on ära kantud. Pelgulinna Selveri 08.11.2015 avaldusest nähtuvalt kell 19.45 pandi toime õigusvastane tegu, kuivõrd rikuti puuder Matte Mader hinnaga 6,90 eurot ja jumestuskreem Drea hinnaga 11,90 eurot. Rikutud kauba koguhind 18.80 eurot. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 08.11.2015 kell 19.43 Pelgulinna Selveris asukohaga Sõle 51 naine rikkus kaupa summas 18.80 eurot. Isik anti üle 08.11.2015 kell 21.
5. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt 08.11.2015 kell 21.35 tuvastati, et kinni peetud isikuks oli Viktoria Žuk, kelle isik tuvastati Kairi andmekogu andmete kontrollimisel, andmete ja foto võrdlemisel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja tuleks karistusena mõista arest 10 päeva, milline tuleb ära kanda pärast kriminaalkaristuse ärakandmist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud selgitusi selle kohta, et ta kaupluses Selver (Sõle 51) avas puudri, rikkudes kauba ning ei maksnud rikutud kauba eest, samuti kuulanud ära kohtuistungile ilmunud menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavad ütlused, kontrollides ka muid väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoasja kontrollitud tõenditest, millised on kogutud 08.11.2015 toime pandud väärteo kohta, nähtub, et menetlusalune isik avas müügil olevad kosmeetikatooted ning proovis nende sisu enda peal ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Taoliselt avas ta müügiks välja pandud kaubad ning proovis kaupu, muutes kaubad realiseerimiskõlbmatuteks, rikkudes kaubad. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt arvas ta, et tegemist on testritega, kuid kohtu küsimustele vastates ilmnes, et selliseks arvamiseks menetlusalusel isikul igasugune alus puudus. Seega on tegemist viimasel hetkel välja toodud kaitseversiooniga, mis läheb vastuollu menetlusaluse isiku enda kohtuvälisel menetlusel antud selgitusega. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt pani teo toime naisterahvas, kes kaupluses kinni peeti ja kell 21.20 politseile üle anti. Kesklinna politseijaoskonnas tuvastati, et kinni peetud isikuks oli Viktoria Žuk, kes väärteoprotokolli märgitud selgituse kohaselt tunnistas väärteo toimepanemist. Seega viitavad kogutud tõendid sellele, et väärteo on toime pannud just nimelt V.Žuk ja mitte keegi teine. Kohus leiab, et sellise käitumisega on menetlusalune isik rikkunud kaubad ning kuivõrd kaupluse andmetel on varalist kahju tekitatud 18,80 euro ulatuses, mis ei moodusta olulist kahju, siis tuleb sellises suuruses varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana KarS § 203 lg 1 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Viktoria Žuki süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on täies ulatuses tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestidega. Määratud rahatrahvid on menetlusalune isik jätnud tasumata. Lisaks sellele on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist ning käesoleval ajal on ta vahistatud seoses kahtlustusega varavastaste süütegude toimepanemises. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad ja legaalsed 2 rahalised vahendid elatusvahendite saamiseks ja rahatrahvide tasumiseks. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ning arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd eelnevad karistused ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on toime pannud ühe väärteo ning teda ei ole veel sarnase iseloomuga väärteo toimepanemise eest karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse küll mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena. Mõistetav arest kuulub ärakandmisele alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või menetlusalusele isikule kriminaalmenetluses mõistetava vangistuse ärakandmisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3