← Eesti

3-14-424/65

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 158§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-424 Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- 3-14-424 tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 09.04.2014 vastu määruse nr 4 „Jõelähtme valla kohalikel teedel liikluspiirangu kehtestamine kord“ (kord). Vallavalitsus teavitas AS Tallegg 16.04.2014 kirjaga nr 9-6/1713-2 „Liikluspiirangu kehtestamine Saha küla Tellivere teel“, et lähtudes liiklusseaduse (LS) §-st 12 ja juhindudes korrast, on Jõelähtme vald otsustanud piirata raskekaaluliste sõidukite liiklust Tellivere teel ning alates 05.05.2014 seatakse Tellivere teele üles liiklusmärgid 341, mille kohaselt ei tohi sõita suurema tegeliku massiga sõidukid (autorongid) kui 10 tonni. Massipiirangu aluseks on kirja kohaselt AS Teede Tehnokeskus
  2. a uurimustöö „Kohaliku tee 2450024 Tellivere tee kandevõime määramine“. Kirjas on märgitud, et muutmaks liikluspiirangut paindlikumaks, paigaldatakse liiklusmärgid koos teadetetahvliga, mille kohaselt liikluspiiranguga seonduvad liiklusmärgid ei kehti Jõelähtme Vallavalitsuse loa olemasolul.
  3. Liiklusmärgid nr 341, millega keelati Tellivere teel 10 tonnist raskemate sõidukitega liiklemine, koos teatetahvlitega „välja arvatud vallavalitsuse loal“ seati Tellivere teele üles 06.05.
  5. AS Tallegg esitas 27.05.2014 Jõelähtme Vallavalitsusele 10 taotlust lubade väljastamiseks, mis annaksid õiguse mitte järgida Tellivere teel kehtestatud liikluspiiranguid. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014 otsusega jäeti üks taotlustest läbi vaatamata, kuna sõiduki mass on väiksem kui 10 tonni, mistõttu võib sellega liigelda eriloata (p 1). Ülejäänud 9 taotlust jäeti rahuldamata, kuna puuduvad erandlikud ja kaalukad põhjused, mis selliste lubade väljastamist õigustaksid (p 2).
  6. AS Tallegg esitas 30.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada üldkorraldus, millega kehtestati liiklusmärgid „341 massipiirang 10 t“ Tellivere teel ning kõrvaldada üldkorralduse õigusvastased tagajärjed, s.o eemaldada Tellivere teelt liiklusmärgid „341 massipiirang 10 t“ (haldusasi nr 3-14-424). AS HKScan Estonia esitas 02.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014 otsuse p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata otsus vaidlustatud osas uuesti läbi (haldusasi nr 3-1451354). Äriregistrist nähtuvalt on 14.03.2014 ühinemislepingu ja 29.04.2014 ühinemisotsuse kohaselt AS Tallegg (registrikood 10017668) ja OÜ HKScan Estonia (registrikood 12615244) ühinenud AS-ga Rakvere Lihakombinaat (registrikood 10156832), mille uueks ärinimeks on AS HKScan Estonia. Halduskohus liitis 12.09.2014 määrusega haldusasjad nr 3-14-424 ja nr 14-51354 ühte menetlusse. 2

(12)3-14-424 1) Kaebaja omab Jõelähtme vallas Saha külas Tellivere-Kulli farmikompleksi, kus asuvad kanalad. Tellivere farmi opereerimiseks on hädavajalik transport. Tellivere farmi loomisest alates (1970ndatel) on farmiga seotud vedu toimunud mööda Tellivere teed, mille ehitas 19851986 Tellivere farmi tolleaegne omanik (Tallinna Näidislinnuvabriku Sovhoos) farmi opereerimiseks. Tellivere tee pikkus on Lagedi-Kostivere teest kuni Tellivere farmi pääsuni ca 2 km ja kuulub alates 28.02.2014 Jõelähtme vallale. 2) Kaebaja sai Tellivere teele paigaldatud massipiirangu liiklusmärkide olemasolust teada 07.05.2014. Liiklusmärk on üldkorraldus, mis on suunatud asja (tee ehk kinnisasja) avalikõigusliku seisundi muutmisele (üle 10 t tegeliku massiga sõidukite liiklemise keelamisele). Kuna liiklusmärk on haldusakt, peab see vastama kõikidele haldusakti nõuetele. Vald rikkus liiklusmärkide paigaldamise nõudeid. Puudub vaidlus, et liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest või muudest erakorralistest asjaoludest, seega pidi vald järgima ka LS § 12 lg 2 nõuet. Samuti ei ole vald taganud kaebajale Tellivere tee kasutamist samas mahus teisel ajaperioodil või liikumisvõimalusega. LS §-st 12 tuleneb, et liiklusmärgi paigaldamine on diskretsiooniotsus. Seega pidi vald liikluspiirangu kehtestamisel hindama kõiki olulisi asjaolusid, mh alternatiivse tee kasutamisega seonduvat. 3) Tellivere tee seisukord ei ole ainuke asjaolu, mida vald pidi haldusmenetluses kaaluma. Vald on liiklusmärkide paigaldamise põhjendusena viidanud ainult asjaolule, et üle 10 t veokite sõitmine Tellivere teel lõhub teekatet. Tegemist on ebapiisava argumendiga, sest see ei arvesta kõiki olulisi asjaolusid ja tagajärgi, mida liiklusmärkide paigaldamine puudutatud isikutele kaasa toob. Teeseadusest tulenevalt on Tellivere tee ohutuse ja seisukorra eest vastutav Jõelähtme vald, kes on Tellivere tee omanik ning kes saab teehoiu tarvis rahastust riigieelarvest. Kaebajal ega kohalikel majapidamistel ei ole teehoiu kohustust. Samas on veokitega sõitmine avalikel teedel lubatud, tavaline ja vajalik, eriti põllumajanduslikus piirkonnas, nagu seda on Tellivere. Samuti on arusaadav, et tee kasutamine sõidukitega kahjustab ja kulutab teekatet igal pool. Teekate kulub ka ilmastikuolude tõttu. On ka arusaadav, et veokite liiklemine kahjustab teed mõnevõrra rohkem kui tavasõidukite liiklemine, kuid see ei tähenda, et veokite liiklus tuleks sellel põhjusel tingimata keelata. Teede parandamiseks ja hooldamiseks on kehtestatud teehoiu rahastamise süsteem. Kui liikluspiirangu kehtestamiseks piisaks ainult asjaolust, et üle 10 t massiga sõidukid kahjustavad teed, võiksid kõik teeomanikud mistahes teel kehtestada sarnase liikluspiirangu. 4) Vald on liiklusmärkide kehtestamise põhjendusena märkinud, et kaebajal on võimalik kanalate juurde sõita Tõnuvälja teed kasutades. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, sest Tõnuvälja tee ei paku reaalset alternatiivi Tellivere teele ning selle tee kasutamine toob kaasa olulisi probleeme, mida vald ei ole arvestanud. Tegemist on sobimatu kaalutlusega, mis on diskretsiooniviga. Tõnuvälja tee on väga halvas olukorras, tekitab täiendava ja ebaproportsionaalse liiklusohu kaasliiklejatele, kaebaja töötajatele ja elanikele. Vald on viinud küll läbi ekspertiisi Tellivere tee kandevõime määramiseks, samas ei ole vald kordagi hinnanud ega analüüsinud Tõnuvälja tee seisundit ja kandevõimet. Juba teede visuaalsest võrdlusest järeldub, et Tõnuvälja tee kandevõime on oluliselt väiksem kui Tellivere tee kandevõime. Seega ei saa vald väita, et liikluspiirangud kehtestatakse tee kahjustumise vältimiseks, kui vald pakub alternatiivina tee kasutamist, mille seisukord on oluliselt halvem ning millele veokite suunamine hävitaks viimasegi teekatte. Kaebajale teadaolevalt ei kuulu Tõnuvälja tee vallale, seega suunab vald liikluskoormust võõrale teele. Geoportaalist nähtuvalt läbib Tõnuvälja tee osaliselt Koplimetsa kinnistut, mis on eraomandis. Seetõttu võib eraomanik Tõnuvälja tee kasutamise igal hetkel keelata. Tõnuvälja tee ei vii kanalate juurde, vaid kaebaja töökoja territooriumile. Tõnuvälja teed kasutades peaksid veokid sõitma läbi töökoja õueala, kusjuures ohutut möödapääsu töökojast ei ole. Töökoja õueala tee ei ole projekteeritud ega mõeldud Tellivere farmi teenindamiseks ega läbisõiduks, vaid ainult töökoja enda masinate opereerimiseks. 3
(12)3-14-424 5) Tõnuvälja tee äärsed majapidamised ei ole valla plaanist liikluskoormust suurendada arvatavasti isegi teadlikud ning pole saanud sellel teemal vallale oma arvamust avaldada. Samuti jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on Tõnuvälja tee äärsete majapidamiste huvid vähem tähtsad kui Tellivere tee äärsete majapidamiste huvid. Tellivere tee äärsed majapidamised peavad arvestama kaebaja veokitega, sest farmi opereerimisega seotud veod on alates 1970ndatest aastatest toimunud mööda Tellivere teed. 6) Kui veokid kasutaksid Tellivere teed, kujuneks teekonna pikkuseks vaidlusalusest liiklusmärgist kuni Tellivere farmi väravani 2,1 km. Tõnuvälja teel kujuneks teekonna pikkuseks samast liiklusmärgist kuni Tellivere farmi väravani 4,6 km. Teekonna võimalik lühidus on oluline, sest sellega kaasneb suurem liiklusohutus ja väiksem keskkonnakahju, mis on mõlemad avalikes huvides. Kuna Tõnuvälja tee on pikem ja selle kasutamine ohtlikum, kulub vedudeks rohkem aega, mis toob kaebajale kaasa suurema kulu. Tõnuvälja teel pääsla või mistahes muud kontrollivõimalused puuduvad. Täiendava pääsla ehitamine tooks kaebajale kaasa olulised lisakulud. Kaebaja on korraldanud kogu Tellivere farmi tegevuse ning farmide ja abihoonete (sh töökojad) omavahelise paiknemise just eeldusel, et sööda- ja munavedu toimub Tellivere tee kaudu. Paigaldatud liiklusmärgid rikuvad seda õiguspärast ootust. 7) Diskretsioonivigade puhul on ühtlasi tegemist uurimiskohustuse olulise rikkumisega. Igasugune piirang peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks ning kaaluma üles võimalikud vastuargumendid. Vald ei ole liiklusmärkide paigaldamist piisavalt motiveerinud. 8) Jõelähtme Vallavalitsus rikkus 02.06.2014 otsuse tegemisel ärakuulamisõigust. Vald ei kaasanud kaebajat otsuse andmise menetlusse ega andnud talle teada oma soovist koostada kaebaja jaoks võimalikest negatiivseim otsus. Kaalutlusotsuse puhul on ärakuulamisõiguse tagamine eriti oluline. Kui kaebaja oleks haldusmenetluses kohaselt ära kuulatud, oleks kaebaja vallavalitsusele selgitanud kõiki olulisi asjaolusid, mh alternatiivse tee kasutamisega seonduvat. Vallavalitsus märgib otsuses, et Tellivere tee kandevõime on suhteliselt väike, süüdistades kandevõime kahjustamises kaebajat. Teehoiu kohustus on seadusest tulenevalt (TeeS § 25 lg 3, § 37 lg 1 p 2 ja § 16) tee omanikul. Teekatte kulumise loogiliseks tagajärjeks on tee parandamine, mitte teel liiklemise keelamine. Tee kandevõime vähenemise peamiseks põhjuseks on siiski asjaolu, et tee omanik ei ole Tellivere teed väga pikka aega hooldanud ning on lasknud sellel laguneda. 9) Vallavalitsus on tellinud AS-lt Teede Tehnokeskus analüüsi, mille kohaselt tuleks Tellivere teel lubada kuni 10 t kaaluga sõidukite liiklemist, ning uue tee kaitseks liikluspiirang kehtestatigi. Esiteks hõlmab nimetatud kandevõime analüüs kogu Tellivere teed, seega nii teeosa, mille vald lasi remontida 2013. a suvel (st Lagedi-Kostivere maanteest kuni viimase elamuni Tellivere teel) kui ka remontimata teeosa. Teiseks arvestab kandevõime analüüs kandevõime arvutuste tegemisel ainult Tellivere tee kõige nõrgemat lõiku. Tellivere tee kõige nõrgema lõigu E-mooduli väärtus on 69 MPa-d, samas kui Tellivere tee keskmine näitaja on 99 MPa-d, mis lubaks ka 40 t kogumassiga sõidukitel liigelda. Kuna vald on Tellivere tee omanik, kellel lasub teehoiu kohustus, peaks vald nimetatud nõrgima kandevõimega teelõigu parandama. Kolmandaks ei arvesta kandevõime analüüs hinnangute andmisel muid olulisi asjaolusid, näiteks: tee hädavajalikkus ettevõtja jaoks; alternatiivteede seisukord; väljakujunenud praktika ja tava; asjaolu, kes on tee omanik ja kes on kohustatud teehoidu korraldama; Tellivere tee äärsete elamute omanike õiguspärane ootus; kaebaja õigustatud huvid; bioloogiline oht ja pääsla olemasolu jne. Kaebajale teadaolevalt ei ole Tellivere tee kandevõimet enne remonttöid analüüsitud. Samuti jääb selgusetuks, mis eesmärgil remonttöid teostati, kui see ei suurendanud Tellivere tee kvaliteeti. Jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb vallavalitsuse seisukoht otsuses, et Tõnuvälja tee kandevõime on Tellivere tee kandevõimest parem. 4
(12)3-14-424
  1. Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Liiklusmärkide näol on tegemist üldkorraldustega. Üldkorralduseks kui haldusakti eriliigiks on liiklusmärk ise. See tähendab, et liiklusmärgi kui üldkorralduse paigaldamiseks ei ole tarvilik eraldi täiendava haldusakti olemasolu. 16.04.2014 kirjaga soovis vallavalitsus üksnes teavitada AS Tallegg sellest, et vald kavatseb hakata Tellivere teel toimuvat liiklust piirama. Seega oli kirja eesmärkideks olukorra vältimine, kus liikluspiirangute kehtestamine toimuks AS Tallegg jaoks ootamatult, ning aja võimaldamine tegevuse ümberkorraldamiseks seonduvalt liiklussituatsiooni muutumisega. Viitega LS §-le 12 soovis vald juhtida tähelepanu sellele, et esineb tarvidus liikluspiirangute kehtestamiseks Tellivere teel ning sellest johtuvalt asub vald liiklust piirama. Mingisugust haldusakti seonduvalt Tellivere teele liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamisega olemas ei ole ning sellele ei ole vallavalitsuse 16.04.2014 kirjas ka viidatud. 2) Kuivõrd Tellivere teel on sõitnud pikema aja vältel ja järjepidevalt AS Tallegg 10 tonnist tunduvalt raskema massiga sõidukid, siis on tee halb seisukord olnud valla ning AS Tallegg vahel arutlusteemaks aastaid.
  2. a-l oli valla eelarve teehoiuks 1 036 395,99 eurot, millest riik eraldas 140 205 eurot. Kuivõrd valla ja Saha küla elanike arvamused ning teisalt AS Tallegg arvamused selle kohta, kui rasked sõidukid võivad Tellivere teel sõita, lahknesid oluliselt, tellis vallavalitsus AS-lt Teede Tehnokeskus Tellivere tee kandevõime määramise uuringu, mille leheküljelt 6 nähtub järeldus, et põhjendatud on rakendada nimetatud teel koormuspiirangut 10 tonni. 3) Tellivere tee 1,2 km teelõigu remontimiseks kulus 64 831,34 eurot ehk 6,25% eelarves teehoiuks ettenähtud vahenditest. Seetõttu on tegemist olulise kulutusega teehooldusesse. Tellivere tee kogu pikkuses sellisel viisil remontimine, et tee kandevõime vastaks linnufarme teenindavate sõidukite massile, ei ole vallale rahaliselt jõukohane. Tellivere teele pakub alternatiivi Tõnuvälja tee, mis on kõigile vabalt kasutatav. Raskete sõidukitega sõitmiseks on Tõnuvälja tee sobilikum kui Tellivere tee, kuna Tõnuvälja tee seisukord on parem ning Tõnuvälja tee lähiümbruses paikneb vähem elamuid. Kui jätta Tellivere teel massipiirang kehtestamata, muutuks 64 831,34 euro paigutamine tee remonti mõttetuks, sest tee kandevõimest raskemate sõidukite intensiivse liiklemise korral ei peaks remonditud osa liikluskoormusele kuigi kaua vastu. 4) Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks vastustaja liiklusmärkide paigaldamisel rikkunud kaalutlusõigust. Tellivere tee seisukord oli enne osalist remontimist väga halb ja on remontimata ulatuses väga halb. AS Teede Tehnokeskus arvutuste kohaselt on Tellivere teel põhjendatud rakendada koormuspiirangut 10 tonni. Vallal puudusid ja puuduvad rahalised vahendid tee sellisel kujul ümber ehitamiseks, et suurendataks tee kandevõimet.
  3. a-l toimunud osalise remondi tulemusena remonditud osa kandevõime ei suurenenud. Kui Tellivere teel peaks juhtuma tee halvast seisukorrast ja/või vähesest kandevõimest tulenevalt õnnetusi, siis võidakse esitada kahju hüvitamise nõudeid valla vastu. Olukorras, kus pärast Tellivere tee osalist remontimist jätkavad Tellivere tee regulaarset ja sagedast kasutamist väga rasked sõidukid, hakkab Tellivere tee remonditud osa uuesti kiiresti lagunema ning Tellivere tee osaline remontimine kaotab igasuguse mõtte. Tellivere tee lähiümbruse elanikud on avaldanud protesti selle vastu, et Tellivere teel sõidavad suured ja rasked sõidukid, mis teed lõhuvad. Tellivere tee lähedal paikneb Tõnuvälja tee, mille seisukord on Tellivere tee seisukorrast parem ja mis sobib Tellivere teega võrreldes paremini kaebaja kanalaid teenindava raske transpordi liikumiseks. Rohkem kui 10 tonni suuruse massiga sõidukite liiklemist Tellivere teel ei välistata täielikult ning kui peaksid ilmnema erandlikud asjaolud, mille tõttu osutub vajalikuks rohkem kui 10 tonni suuruse massiga sõidukite liiklemine Tellivere teel, siis on seda võimalik teha valla erilubade alusel. Avalikkuse ja Tellivere tee läbiümbruse elanike huvi, et remonditud tee osa 5
(12)3-14-424 säilib pikemat aega heas korras ning ei saa kohe lõhutud raskete sõidukite poolt, kaalub üles kaebaja soovi jätkata Tellivere tee kasutamist senisel moel. Riigi poolt teehoiuks eraldatav rahasumma on tunduvalt väiksem vastustaja eelarves
  1. a-l teehoiuks planeeritust, rääkimata rahast, mida vastustaja tegelikult teehoiuks vajaks. 5) Kaebaja esitatud totomaterjal on eksitav ja ei anna objektiivset ettekujutust teede tegelikust olukorrast. Tõnuvälja tee seisukord on Tellivere tee seisukorrast parem. Väited Tõnuvälja tee kitsuse, halva nähtavuse ja väga halva seisukorra kohta on ebaõiged. Ebaõige on ka väide, nagu läbiks Tõnuvälja tee Koplimetsa kinnistut. Tõnuvälja tee on reformimata riigimaa, mille munitsipaliseerimist vastustaja soovib. Tellivere tee lähiümbruses elab tunduvalt rohkem inimesi kui Tõnuvälja tee lähiümbruses. 6) Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks vastustaja jätnud Tellivere tee liiklusmärkide paigaldamisel kaebaja huvidega arvestamata. Vastustaja on korduvalt suhelnud kaebajaga seonduvalt liikluse korraldamisega Tellivere teel. Kaebaja suhtumine on olnud pealiskaudne ja kohati üleolev. Kaebaja ei ole kohtueelse suhtlemise käigus teinud konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas Tellivere tee problemaatikat lahendada. Liiklusmärkide paigaldamisel kaalus vastustaja nii kaebaja huve kui avalikke huve ja Tellivere tee ümbruses paikneva kogukonna huve ning jõudis järeldusele, et huvi liikluse piiramise vastu on kaalukam kaebaja huvist jätkata senisel viisil, lõhkudes teed liiga raskete sõidukitega. Arusaamatuks jäävad väited, et Tellivere tee olevat kaebaja poolt rajatud ning tal on õiguspärane ootus tee kasutamiseks senisel viisil. Isegi kui Tõnuvälja teed kasutades on sõiduteekond veidi pikem, ei saa kaebaja lähtuda eeldusest, et kõik tema äritegevusele mõju avaldavad faktorid on ja jäävad muutumatuteks. Elu- ja ärikeskkond muutuvad pidevalt ning sellega tuleb kaebajal arvestada. Võttes arvesse Tellivere tee remontimata osa väga halba seisukorda, ei ole välistatud, et tee senisel viisil kasutamise jätkamisel liiklusoht ja keskkonnakahjude tekkimise oht hoopis suureneksid. Tõendamata ja paljasõnalised on kaebaja väited, et Tõnuvälja tee kasutamisega suurenevad kaebaja kulud. Samuti on kaebaja jätnud analüüsimata, milline on Tellivere tee remontimata osa kasutamise korral sõidukitele tee halvast olukorrast tekkiv kahju. 7) Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu oleks vastustaja sõidukite liiklemise piiramisel lähtunud ainult AS Teede Tehnokeskus
  2. a uuringust. 16.04.2014 kirjas on vastustaja viidanud uuringule eelkõige seetõttu, et selgitada, miks on ilma erilubadeta jätkuvalt lubatud kuni 10tonniste sõidukite liiklemine. Samuti ei saa nõustuda väitega, et vald on rikkunud diskretsioonireegleid. Liiklusmärgi kui iselaadse üldkorralduse omapäraks on, et liiklusmärgi paigaldamise kohta ei ole tarvilik koostada mingisugust täiendavat haldusakti või seletuskirja. Seetõttu võivad omada tähtsust valla kommunaalnõuniku IMe ütlused selle kohta, millest lähtudes ning milliseid asjaolusid kaaludes lasi ta valla kommunaalnõunikuna paigaldada Tellivere teele liiklusmärgid.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 06.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 2000 eurot ning muus osas jättis menetluskulud poolte endi kanda. 1) Liiklusmärkide paigaldamine Tellivere teele ja 02.06.2014 otsus kaebaja taotluste rahuldamata jätmise kohta on õiguspärased. Kohus nõustus vastustaja põhjendustega. 2) Kohus ei nõustunud kaebajaga, et otsustuse liiklusmärkide paigaldamiseks tegi selleks mittepädev isik. Otsustuse liiklusmärkide paigaldamiseks (koos lisatingimusega) tegi valla kommunaalnõunik IM. Kommunaalnõuniku pädevuses oli see tulenevalt Jõelähtme Vallavalitsuse 09.04.2014 määrusega nr 4 kehtestanud korrast ja kommunaalnõuniku ametijuhendist. Liikluspiirangu kehtestamine raskekaalulistele sõidukitele toimus eelkõige tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks. 16.04.2014 kirjas on vallavalitsus selgelt, viitega Tellivere tee kan6
(12)3-14-424 devõime uuringule, märkinud, et rohkem kui 10 tonni suuruse tegeliku massiga masinate liiklemine Tellivere teel lõhub seda teed. Kuivõrd vald kordas kirjas varasemat teavitust, et kaebajal on võimalik sõita kanalate juurde ka Tõnuvälja teed kasutades, siis jääb arusaamatuks, milles seisnes vastustaja poolne LS §-s 12 sätestatu eiramine. 3) Kohus ei jaganud kaebaja seisukohta valla poolt uurimis- ja motiveerimiskohustuse rikkumisest ega ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest. Samuti pole alust väita, et vastustaja on teinud ilmselge kaalutlusvea, st on juhindunud asjakohatutest kaalutlustest ja samas on jätnud olulised asjaolud kaalumata. Liiklusmärkide kui üldkorralduste eripärast tulenevalt ei ole nende paigaldamiseks vaja anda välja HMS-st tulenevatele vormi- ja sisunõuetele vastavat eraldi haldusakti, mistõttu ei ole kaebaja väited motiveerimispuuduste kohta asjakohased. Asjas esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja oli kaasatud juba aastate vältel nimetatud tee probleemide arutamisse ja lahendamisse, teda oli teavitatud valla kavatsustest selle tee suhtes ja küsitud kaebaja seisukohti. Asjaolu, et vastustaja ei pidanud kaebaja argumente kaalukamaks nendest argumentidest, mis rääkisid liikluspiirangute seadmise kasuks, ei tähenda, et vald ei taganud kaebajale sisulist ärakuulamisõigust või oleks teinud kaalutlusvea. 4) Ehkki Riigikohus on korduvalt rõhutanud haldusakti tagantjärele motiveerimise lubamatust, on erandlikel juhtudel peetud võimalikuks jätta niisugune vormipuudusega haldusakt jõusse, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt otsus asjas nr 3-3-1-29-12). Need seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul, kus liiklusmärkide paigaldamiseks eraldi haldusakti välja anda polnud vajalik. Vastustaja selgitused, tunnistaja ütlused ja muud tõendid kogumis veenavad kohut, et vald täitis eeskujulikult uurimiskohustust ja kaalus põhjalikult otsustuse tegemist ning otsus vastab haldusakti õiguspärasuse eeldustele. Tellivere tee seisukord ei olnud ainuke kaalutlus, millest vald liiklusmärkide paigaldamisel juhindus, kuid oli kahtlemata üks olulisematest. 5) Kaebaja tuginemine Tõnuvälja tee äärsete majapidamiste väidetavale huvile ei ole päris asjakohane. Asjas puuduvad tõendid, et keegi selle tee äärsetest isikutest oleks pöördunud protestide või kaebustega vallavalitsuse poole (samas on vastupidine olukord Tellivere tee äärsete isikutega). Kaebaja saab kohtus kaitsta vaid enda õigusi ja tal puudub volitus esindada kolmandate isikute huve. Vallaga tuleb nõustuda ka selles, et kummagi tee ääres asuvate majapidamiste arvu arvestades on Tõnuvälja tee kasutamisel liiklusest häiritud oluliselt vähem isikuid. Kaebajal ei ole asjakohane tugineda ka õiguspärasele ootusele. Võrreldes ca 40 aasta taguse ajaga on sõidukite mass muutunud oluliselt raskemaks ja liiklustihedus suuremaks, mis kahtlemata avaldavad tõsist mõju tee kandevõimele ja seisukorrale. Ehkki kaebaja raskeveokite suunamine teisele teele võib põhjustada kaebajale täiendavaid kulutusi (praegu on kaebaja sellekohased väited paljasõnalised), on see asjaolu kaebaja majandusrisk ja vaid üks paljudest asjaoludest, mida tuleb liikluspiirangu kehtestamisel arvestada. Jõelähtme vald on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi (et märkimisväärsed kulutused teeremondile ei läheks tühja) ega kolmandate isikute (Saha küla elanike) huve. Seda enam, et kaebaja ise, olles suurim Tellivere tee kasutaja ja ka selle seisundi halvendaja, ei näinud võimalust teesse investeerimises osaleda. Vastustaja ei keelanud kaebaja transpordivahendite liiklust Tellivere teel absoluutselt ära, vaid üksnes piiras kasutatavate sõidukite massi ja jättis võimaluse erandkorras enam kui 10 tonnise massiga sõidukite liikumiseks kõnealusel teel. Veenev ei ole ka kaebaja tuginemine nn puhtale ja mustale tsoonile, sõltuvalt kaebaja territooriumile sisenemisest Tellivere tee või Tõnuvälja tee kaudu. 6) Loa väljastamine 10 tonnist raskema massiga sõidukiga Tellivere teel liiklemiseks on võimalik erandina mõjuvate põhjuste olemasolul. Kui luba taotletakse aga selleks, et jätkata tavavedusid (linnufarmide teenindamiseks, linnusõnniku, linnusööda ja munade veoks) sama raskete sõidukitega (täismass ületab 2-3 korda lubatu) kuni 1 aasta vältel vähemalt kaks korda 7
(12)3-14-424 nädalas või 2 korda päevas teel, mille kahjustamise vältimiseks on tee kandevõimet arvestades liikluspiirangud seatud, siis muudaks lubade väljastamine liikluspiirangud mõttetuks. Vald on 02.06.2014 otsuses õigesti järeldanud, et puuduvad erandlikud ja kaalukad põhjused, mis lubade väljastamist õigustaksid. 7) Vald on taotlenud kaebajalt menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmist summas 3787,20 eurot. Arve nr 141292 tasumine valla poolt ei ole tõendatud ja seega jääb 1094,40 eurot kindlasti vastustaja kanda. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et avalik võim peab oma igapäevategevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel olema suuteline end kaitsma kõrvalise õigusabita. Samas, arvestades asjas kaalul olevate huvide kaalukust ja põhimõttelisust ning ka kaebaja mõjukust ja esindatust, ei saa valla poolt täiendava õigusabi saamist täielikult välistada. Võrreldes kaebaja menetluskulusid (9351,68 eurot) ja valla taotletut, ei ole ebaõiglane mõista kaebajalt valla kasuks välja 2000 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AS HKScan Estonia palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kohus jättis 06.01.2015 istungil protokollilise määrusega kaebaja 23.12.2014 tõendite esitamise taotluse rahuldamata, vormistades 22.01.2015 lisaks kirjaliku määruse. Kaebaja 23.12.2014 taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus uurimispõhimõtet, poolte võrdsuse põhimõtet ja õigust esitada tõendeid. 2) Kohtuotsuse põhjendustest ei ole võimalik mõista, millistele tõenditele tuginedes kohus järeldas, et liiklusmärkide paigaldamisel ja 02.06.2014 otsuse tegemisel on vastustaja poolt uuritud ja kaalutud kõiki olulisi asjaolusid ning haldusmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud. Kohus on otsuse põhjendavas osas pööranud tähelepanu vaid ühele tõendile ega ole vastanud väidetele oluliste asjaolude kaalumata jätmise kohta liiklusmärkide paigaldamisel ja 02.06.2014 otsuse tegemisel. 3) Kohus ei uurinud Tõnuvälja tee (vastustaja soovitatud ainsa alternatiivse ligipääsu) ja selle kandevõimega seonduvat ega ole asunud seisukohale, et Tõnuvälja tee aastaringne kandevõime ja seisukord on Tellivere tee kandevõimest ja seisukorrast parem või vähemalt samaväärne. Tellivere tee kandevõime kohta ei ole samuti tehtud järeldusi ega leitud, et tee seisund tingis liiklusmärkide paigaldamise ja 02.06.2014 otsuse tegemise. 4) Valla kommunaalnõuniku ametijuhend ei anna alust üldkorralduse vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks (liiklusmärkide paigaldamiseks). Liiklusmärkide paigaldamise ainus põhjendus (Tellivere tee lõhkumise vältimine) on toodud nimelt 16.04.2014 kirjas ja ühtegi muud põhjendust ega kaalutlust liiklusmärkide paigaldamiseks vastustajal tegelikult ei olnudki. Pole mõistetav, mida kohus peab ebakonstruktiivseks suhtluseks ja miks seda kaebajale ette heidetakse, sest kaebaja esitas vallale kõik vajalikud andmed ning esimene kohtumine vallamajas oli just kaebaja, mitte vastustaja initsiatiiv. Info saamist kaebajalt on kinnitanud kohtuistungil ka tunnistaja IM. Avaliku tee korrashoiukohustus on seaduse kohaselt teeomanikul, mistõttu on seadusega vastuolus etteheide, et kaebaja ei osalenud Tellivere tee korrashoiukulude kandmisel ning ei näinud võimalust teesse investeerida. Lisaks on kohtu etteheide faktiliselt vale, sest tunnistaja IMe ütluste kohaselt on kaebaja osalenud Tellivere teega seotud kulude kandmisel aastatel 2006, 2010 ja
  2. 5) Kohus ei kontrollinud, kas veokite suunamine Tõnuvälja tee kaudu farmideni on kooskõlas LS § 6 lg-s 1 ja § 14 lg-s 2 sätestatud liikluse korraldaja kohustustega tagada ohutu liiklus 8
(12)3-14-424 ning vältida kahju. Raskeveokite suunamine farmideni Tõnuvälja tee ja kaebaja töökoja (ehk linnukasvatuse tähenduses musta tsooni) kaudu ei võimalda järgida bioohutusmeetmeid ja toob kaasa ristsaastumise ohu. Kohus ei kontrollinud, kas vastustaja pööras liikluse piiramisel tähelepanu loomatauditõrje seaduse (LTTS) ja veterinaarkorralduse seaduse nõuetele. 6) Kohus leidis ebaõigesti, et liikluspiirangu kehtestamise (liiklusmärgi paigaldamise) õigus on kommunaalnõunikul vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse 09.04.2014 määruse nr 4 § 2 lg-le
  1. LS § 12 lg 1 alusel on õigus liiklust piirata avalikult kasutatava tee omanikul, kelleks on kohaliku tee puhul vallavalitsus. Kuna kommunaalnõunik ei kuulu vallavalitsuse kui täitevorgani koosseisu, ei ole tal ka LS ega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt õigust otsustada liikluspiirangu kehtestamist, leevendamist või kehtetuks tunnistamist. Kui kommunaalnõunikule on selline õigus antud määrusega nr 4, on määrus vastuolus seadusega. 7) Kohus ei pööranud tähelepanu, et liiklusmärkide paigaldamise ja 02.06.2014 otsuse puhul on tegemist kahe eraldi haldusmenetlusega. 02.06.2014 otsus on kaalutlusotsus ja vastustaja ei andnud pärast kaebaja poolt taotluste esitamist võimalust arvamuse ega vastuväidete esitamiseks. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud, öeldes vaid, et puuduvad erandlikud ja kaalukad põhjused, mis selliste lubade väljastamist õigustaksid. Kohus jättis tähelepanuta, et isegi kui liiklusmärkide paigaldamine olnuks õiguspärane, ei antud kaebajale võimalust avaldada arvamust, millised võiksid olla erandi tegemise ja liikluspiirangu leevendamise kaalukad põhjused. 02.06.2014 otsuse menetluses oleks kaebaja saanud selgitada ja põhjendada bioohutusmeetmete küsimusi, raskevedude ebasobivust Tõnuvälja tee kaudu, samuti Tõnuvälja tee kandevõime küsimusi, mis kõik jäid otsuse tegemisel arvestamata. Kui vastustaja pidas Tõnuvälja tee koormushinnangut kulukaks, oleks kaebaja saanud tellida selle hinnangu ise, mida vastustaja ärakuulamisõigust rikkudes ei võimaldanud. Ärakuulamisõigusega arvestamata jätmine on oluline menetlusviga. 8) Kohus pidas liiklusmärkide paigaldamise peamiseks eesmärgiks Tellivere tee seisukorda ja selle edasise kahjustamise vältimist. Haldusmenetluses ega kohtumenetluses ei ole uuritud kaebajale soovitatud alternatiivse juurdepääsu (Tõnuvälja tee) seisukorda. Kuna ainsa alternatiivse juurdepääsu seisukord ei ole põhjendatud kaalutlusotsuste langetamisel vähemtähtis, ei ole järgitud HMS § 4 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatut. 9) Vastustaja menetluskulu kaebajalt väljamõistmine on vastuolus Riigikohtu pikaajalise praktikaga, mille kohaselt peab välise õigusabiga seotud kulude väljamõistmiseks olema kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Liikluspiirangu vaidlused ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamest. Halduskohtu põhjendused kulu väljamõistmiseks ei vasta Riigikohtu juhistele.
  2. Jõelähtme vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja sai AS Teede Tehnokeskus uuringust teadlikuks juba
  3. a detsembris. Hiljemalt
  4. a augusti alguses pidi kaebaja olema teadlik sellest, et käesolevas kohtuasjas soovib vastustaja tugineda nimetatud uuringule ning kuulata üle IM. Seega oli kaebajal piisavalt aega tellida AS-lt Teede Tehnokeskus Tõnuvälja tee kandevõime uuring, kui kaebaja arvates oli see käesoleva kohtuasjaga seonduvalt oluline. Samuti oli kaebajal võimalik aegsasti esitada taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebaja esitas taotlused 23.12.2014 ning nende rahuldamisel ei oleks kohus saanud asja arutamist 06.01.2015 istungil lõpetada. Vastustaja 23.12.2014 menetlusdokument ja selle lisad ei põhjustanud kohtuasja viibimist. 2) Halduskohus on otsuse tegemisel lähtunud kõikidest kohtuasjas olevatest tõenditest. Kaebaja väiteid seonduvalt liiklusmärkide paigaldamisega on halduskohus põhjalikult analüüsinud. Jõelähtme Vallavalitsuse kommunaalnõuniku 02.06.2014 otsusega seonduvalt on haldus9
(12)3-14-424 kohus toonud välja kõige olulisema: kaebaja ei ole viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele, mis erandlikuna õigustaks 10 tonnist suurema massiga sõidukite liiklemist Tellivere teel. 3) Vaadeldes kommunaalnõuniku ametijuhendit koosmõjus LS § 6 lg-ga 2 ja § 2 p-ga 29 ning pidades silmas Jõelähtme Vallavalitsuse 09.04.2014 määrusega nr 4 kehtestatud Jõelähtme valla kohalikel teedel liikluspiirangute kehtestamise korra § 2 lg-t 1, on ilmne, et kommunaalnõuniku pädevuses oli liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamise otsustamine. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest on kohalikul omavalitsusel õigus täpsustada, milline konkreetne ametnik on pädev täitma mõnda vallavalitsuse konkreetset ülesannet. 4) Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu oleks Tellivere teele liiklusmärkide paigaldamise ainus põhjendus toodud esile vallavalitsuse 16.04.2014 kirjas. Kirja ainsaks mõtteks oli teavitada eelnevalt kaebajat liikluskorralduse muutumisest Tellivere teel ja anda seeläbi võimalus oma äritegevust ümber korraldada. Samas kirjas juhiti kaebaja tähelepanu ka sellele, et kaebajal on võimalik taotleda eriluba Tellivere teel 10 tonnist raskemate sõidukitega liiklemiseks. 5) Vastustaja on arvestanud Tellivere teel liikluse piiramisel oluliste asjaoludega. Ebatäpne on seejuures rääkida veokite suunamisest Tõnuvälja teele. Tellivere tee osas kehtestatud liikluspiirangute õiguspärasus ei saa olla sõltuvuses sellest, milline on Tõnuvälja tee kandevõime ja/või seisukord. Isegi kui Tõnuvälja tee kandevõime ja/või seisukord oleks halvem Tellivere tee omast, siis AS Teede Tehnokeskus uuringust tulenevalt ei saaks Tellivere teel ikkagi sõita 10 tonnist raskema massiga sõidukid (vähemalt mitte regulaarselt). See omakorda tähendaks, et kaebaja peaks leidma uue lahenduse transpordi jaoks ja võtma kasutusele üksnes sellised sõidukid, mille mass on kuni 10 tonni. 6) Jääb mõistetamatuks, kuidas Tellivere teel liikluse piiramine ja 02.06.2014 otsus ei võimalda kaebajal täita LTTS nõudeid. Kaebaja viited LTTS-le on otsitud ega vasta tegelikkuses välja kujunenud faktilisele olukorrale. Kaebaja õiguseellane ei ole kordagi tõstatanud kõnealuse teega seoses bioohutusmeetmetega seonduvaid küsimusi. Kaebaja ei saa oma äritegevuses lähtuda eeldusest, et kõik majandustegevust mõjutavad tingimused jäävad ajas muutumatuteks. 7) Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus eristanud kahte haldusmenetlust. Mis puutub kaebaja õiguseellase ärakuulamisse, siis võttes arvesse kaebaja ja vastustaja vahelise suhtlemise ajalist pikkust ja mahukust seonduvalt Tellivere teega, oli vastustajal olemas piisaval määral teavet. 8) Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kohus jättis ebaõigesti valla menetluskulud kaebaja kanda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et haldusorgani menetluskulud peaksid tema igapäevategevusi puudutavates kohtuasjades jääma haldusorgani kanda. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et keerulisemate õigusvaldkondade puhul, mille hulka kuuluvad nt riigihanked, on põhjendatud menetluskulude kohtuasja kaotanud isiku kanda jätmine. Kuna liiklusmärkide kui üldkorraldustega seonduv kohtupraktika on alles välja kujunemas, on kohus jätnud vastustaja menetluskulud 2000 euro ulatuses õigesti kaebaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna põhivaidluse osas kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ega ka asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks alust, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta selles osas rahuldamata. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaksid kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on selgitanud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega, et liiklusmärkide paigaldamise otsuse tegi pädev isik ning liiklus10
(12)3-14-424 märkide paigaldamine ja ka kaebajale erandkorras lubade väljastamata jätmine oli õiguspärane ning seetõttu ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
  1. Kaebaja heidab vastustajale ja halduskohtule ette Tellivere tee kasutamise alternatiivina farmidele juurdepääsuks Tõnuvälja tee kasutamisega seonduvate asjaolude ebapiisavat uurimist ja nendega arvestamata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et Tõnuvälja tee kasutamisega seonduvad kaebaja poolt esile toodud asjaolud (Tõnuvälja tee väidetav halb olukord, kaebaja töökoja territooriumi läbimisega väidetavalt kaasnev liiklusoht ja bioohutusnõuete eiramine) ei ole praeguses asjas keskse tähendusega, sest nendest asjaoludest ei saa sõltuda hinnang olukorrale Tellivere teel, millel liiklemist vaidlusaluste liiklusmärkidega reguleeriti. Isegi kui Tõnuvälja tee seisukord on Tellivere tee omast veelgi halvem, ei mõjuta see tõdemust, et Tellivere tee ei ole sobiv 10 tonnist raskemate veokite regulaarseks liikluseks. Selle objektiivse asjaolu on vastustaja teinud kindlaks asjatundja arvamusele (AS Teede Tehnokeskus töö „Kohaliku tee nr 2450024 Tellivere tee kandevõime määramine“ I kd, tl 132-138) tuginedes ning tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, ei ole asjas esitatud. Siinkohal ei saa määravat tähtsust omistada küsimusele, kas Tellivere tee kandevõime on raskeveokite regulaarseks liikluseks sobimatu kogu ulatuses või üksnes remontimata osas või ka üksnes remonditud ja remontimata tee ühenduskohas, sest farmidele juurdepääsuks tuleks vältimatult läbida Tellivere tee kogu ulatuses, st ka osas, mille kandevõimet 10 tonnist raskemate veokite kasutamine ületaks ning oleks ohtlik. Pelgalt hinnangu andmisest, et Tõnuvälja tee seisukord on halb või selle kasutamine kaebajale koormav (pikem teekond, pääsla rajamise vajadus jms), Tellivere tee seisukord ei muutu. Kui Tõnuvälja tee ei ole farmi teenindavate raskeveokite kasutamise alternatiiviks, siis olukorras, kus ka Tellivere tee seisukord raskeveokitega regulaarset liiklemist ei võimalda, on alternatiiviks farmi teenindamine väiksema massiga veokitega. Tegemist pole olukorraga, kus vald oleks täielikult kaebaja poolt seni kasutatud juurdepääsutee farmidele sulgenud, vaid kujunenud olukorras paratamatu koormuspiiranguga.
  2. On õige, et teehoid on tee omaniku kohustus. Siiski ei saa liiklusmärkide paigaldamisega liikluspiirangu kehtestamise vaidluses omistada keskset tähendust ka arutelule selle üle, kes ja millal pidanuks tee seisukorra parandamisesse panustama ja kas vald on jätnud teehoiukohustuse täitmata. Liikluspiirang kehtestatakse konkreetses situatsioonis ning ka kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Kui olukord muutub (tee seisukord võimaldab 10 tonnist raskemate veokitega regulaarset liiklemist), on võimalik liiklust piiravad liiklusmärgid kõrvaldada.

  1. Erandkorras lubade andmata jätmise otsuse puhul seisneb kaebaja etteheide ärakuulamiskohustuse rikkumises, kusjuures ärakuulamise korral soovinuks kaebaja selgitada samu asjaolusid, mille uurimata ja arvestamata jätmise tõttu peab kaebaja Tellivere teele koormust piiravate liiklusmärkide paigaldamist õigusvastaseks kaalutlusotsuseks (Tõnuvälja tee raskeveokitega liiklemiseks sobimatus tulenevalt tee seisukorrast ja bioohutusnõuetest). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja taotles Tellivere teel raskeveokitega tavavedude jätkamise võimalust, mille andmine muutnuks liikluspiirangud mõttetuks. Samas mahus tavavedude jätkamist ei saa kuidagi vaadelda erandliku olukorrana.
  2. Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles vaidlustatakse vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Ringkonnakohus jagab kaebaja seisukohta, et liikluspiirangu kehtestamine ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Asjaolusid, mille tõttu tuleks tavapärasest kohtupraktikast teha erand, asjas ei esine. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse osas, millega vastustaja menetluskulu jäeti 2000 euro ulatuses kaebaja kanda, ning jätab uue otsusega vastustaja esimese astme menetluskulu ka selles osas vastustaja enda kanda. 11

(12)3-14-424 14. Vastustaja on taotlenud menetluskulu kaebajalt väljamõistmist ka apellatsioonimenetluses (esindaja kulu 2962,80 eurot). Ehkki ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse põhivaidlust puudutavas osas rahuldamata, ei ole vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu käesoleva otsuse p-s 13 märgitud põhjustel samuti vajalik ja põhjendatud menetluskulu

§ 109lg 6 mõttes ning jääb seetõttu täies ulatuses vastustaja enda kanda.

15. Kaebaja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebaja menetluskulud mõista vastustajalt välja osaliselt (

§ 108lg 2).

Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluse kulu hüvitamist summas 2796 eurot (sh riigilõiv 30 eurot ja esindaja kulu 2766 eurot). Ringkonnakohus märkis 12.03.2015 määruses, et nõutava riigilõivu suuruseks on 15 eurot ja ettenähtust enam tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Seega arvestab ringkonnakohus menetluskulude jagamisel 2781 euro suuruse kuluga. Kulu kandmine ja seotus praeguse asjaga on tõendatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 200 eurot. Muus osas jääb kaebaja apellatsioonimenetluse kulu

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.