KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3128 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – T OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige DD Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus T OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada T OÜ määruskaebus osaliselt.
- Muuta Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 määrust haldusasjas nr 3-15-3128, sõnastades määruse resolutsiooni punkti 1 järgmiselt: „Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks T OÜ (registrikood XXXXXXXX) ettemaksukontol (viitenumber 24858665) olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele käibemaksu enammaksetele summas 47 262 (nelikümmend seitse tuhat kakssada kuuskümmend kaks) eurot ja 35 senti.“
- Jätta T OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliametilt rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 15.12.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks T 3-15-3128 OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24858665) selliselt, et arestitakse seal praegu olevad ja tulevikus laekuvad käibemaksu enammaksed kuni summa 47 262,35 eurot täitumiseni. Taotlust põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt. 1) MTA alustas 02.09.2015 teatega ja 08.10.2015 korraldusega nr 12.2-3/034862-2 T OÜ
- a augusti käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrolli ning
- a augusti käibemaksudeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli, jätkates ka 02.09.2015 teatega alustatud T OÜ
- a juuli käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Kontrolli käigus esitatud dokumentide kohaselt oli T OÜ juulija augustikuu põhitegevusalaks metalli ost-müük. Kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud kogutud tõendeid kogumis hinnates põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei ole vanametalli jäätmete ostu-müügi tehingud toimunud dokumentidel näidatud ja MTA-le deklareeritud ning kirjeldatud viisil ega ka dokumentidel märgitud osapoolte vahel. T OÜ on esitanud juuli kuni august 2015 käibedeklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga tekitada alusetult suured käibemaksu enammaksed, mida riigilt tagasi küsida, ning viia raha maksuvabalt ettevõttest välja. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on T OÜ 20% määraga maksustatavate toimingute ja tehingute suurendamine 78 858,93 euro võrra (84 558 – 5699,07) ning sellega seoses käibemaksu määramine summas 15 771,79 eurot. Lisaks on tõenäoline ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu määramine summas 31 490,56 eurot (125 962,24 × 20/80). Kokku on T OÜ kontrolli tõenäoliseks tulemuseks maksusumma määramine summas 47 262,35 eurot (15 771,79 + 31 490,56). 2) T OÜ ei oma kinnistusregistri andmetel kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetest nähtub, et T OÜ-l on registris registreeritud madelhaagis Brentex Trailer BREN
- Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ei oma äriühing väärtpaberikontosid. Lisaks nähtub käibedeklaratsioonidelt, et äriühingu 2015 juuli ja augusti enammaksed on oluliselt suuremad kui varasematel ja hilisematel perioodidel. Perioodi jaanuar 2015 kuni juuni 2015 käibedeklaratsioonides deklareeris äriühing käibemaksu enammakseid kokku summas 2318,24 eurot, samas perioodil juuli kuni august 2015 deklareeris äriühing käibemaksu enammakseid kokku summas 17 527,55 eurot. 2015 septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonidel, mis on esitatud pärast kontrolli alustamist, on äriühingu enammaksed jälle vähenenud, olles septembris käibedeklaratsioonil 906,68 eurot ja oktoobri käibedeklaratsioonil 371,46 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et T OÜ võib tõenäoliselt maksuotsusega määratava 47 262,35 eurot suuruse maksusumma jätta tasumata ja maksuseadustest tuleneva rahalise kohustuse sissenõudmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 3) MTA on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada 24.08.2015 esitatud tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra, st kuni 22.12.2015, ning 21.09.2015 tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 30 päeva võrra, st kuni 20.12.
- T OÜ ettemaksukontol on vabade vahendite jääk 17 527,55 eurot. Tagastatava käibemaksusumma arvestamine maksuotsusega tõenäoliselt määratava summa katteks tagab määratava maksusumma laekumise osaliselt. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui T OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt 56 714,82 euro (47 262,34 eurot + 20% sundtäitmise kulud) suuruses, valides tagatise vastavalt MKS § 122 loetelule.
- Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 määrusega anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks T OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24858665) summas 47 262,35 eurot. 1) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on 2
(7)3-15-3128 põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine ning taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 2) Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks ning maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele. Eeltoodust tulenevalt võib maksukohustuslane asuda tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on taolise olukorra tekkimise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise. 3) Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetme mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Arvestades äriühingu rikkumist ning deklareeritud ebaõige sisendkäibemaksu suurust, on maksuhalduri taotletav täitetoiming proportsionaalne.
- T OÜ esitas Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 määrusele määruskaebuse, mille halduskohus jättis 14.01.2016 rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- T OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 määruse osas, millega anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks T OÜ ettemaksukontole summas, mis ületab 15 77,79 eurot. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud MTA kanda. 1) Halduskohus ei ole sisuliselt kontrollinud MTA väiteid ega kaalunud soovitud abinõu põhjendatust. MTA taotluse rahuldamine ei ole proportsionaalne T OÜ suhtes. MTA-l puudub seaduslik alus teostada käibedeklaratsiooni õigsuse kontrolli perioodi juuli 2015 kohta, sest selles osas ei ole kontrolli läbiviimist ettenägevat haldusakti vormistatud. Seetõttu puudub ka nimetatud perioodi puudutavas osas tulevikus tekkiv nõue ning vajadus aresti seadmiseks. MTA ei ole taotluses märkinud õiguslikku ega faktilist alust, millest maksuhaldur lähtub, väites, et teoreetiliselt kuulub määramisele ettevõtte tulumaks. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks ei ole ettevõtte tulumaksu osas rahalise nõude või kohustuse määramine. 2) Puudub põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskemaks või võimatuks. MTA on esitanud paljasõnalised väited ja tuginenud üksnes registriandmetele. T OÜ on tegutsenud ca 5 aastat ning on jätkuvalt tegutsev äriühing. Äriühingu varalist seisu näitab kõige paremini äriühingu bilanss. T OÜ
- majandusaasta aruande osaks oleva 31.12.2014 bilansi kohaselt oli ühingu omakapital 31.12.2014 seisuga 105 612 eurot ja 31.12.2013 seisuga 67 750 eurot. T OÜ viimane koostatud bilanss on seisuga 31.08.2015, millest nähtub, et 31.08.2015 oli äriühingu omakapital 135 831 eurot. Omakapitali suurenemine tõendab, et T OÜ on pidevalt kasumlikult toimiv ettevõte. 3
(7)3-15-3128 3) Määrusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks T OÜ tegevusele tulevikus, mis võiks muuta väidetava sundtäitmise võimatuks või seda oluliselt raskendada. MTA taotlusest ega halduskohtu määrusest ei nähtu, et T OÜ ei teeks maksuhalduriga kontrollimenetluses koostööd või muul viisil võiks takistada menetluse kiiret läbiviimist. Rakendatud abinõu on ebaproportsionaalne, sest selle tagajärjel muutub T OÜ alates 10.01.2016 maksuvõlglaseks, sest kõik riiklikud maksud kuuluvad tasumisele läbi ettemaksukonto. Olukorras, kus T OÜ on maksuvõlglane, võib MTA arestida T OÜ arvelduskontod, mis omaks laastavat mõju T OÜ äritegevusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määrus nr 3-15-2330, p 11). Määruskaebuse esitaja ei ole teinud mingeid tehinguid ega toiminguid eesmärgiga lõpetada äriühingu tegevus. 5. MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab MTA peamiselt järgmiselt. 1) MTA kontrollib T OÜ juuli- ja augustikuu 2015 kohta esitatud käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse õigsust, mille kohta on esitatud vastavad tõendid MTA taotluse lisana. 2) Käibemaksu deklareerimise õigsuse kontrollimine ei tähenda, et maksuhaldur peaks jätma tähelepanuta kontrollitava isiku tulumaksu korrigeerimise vajaduse. Rohkearvulises kohtupraktikas on tunnustatud maksuhalduri õigust määrata käibemaksu kontrollimise käigus ka tulumaksu, kui maksumenetluse käigus selguvad tulumaksu määramise aluseks olevad asjaolud. MTA taotluse p 2.5 kokkuvõtvas osas on MTA esitanud selgituse, milliste asjaolude tõttu on kontrolli käigus jõutud järeldusele, et lisaks käibemaksu korrigeerimise vajadusele kuulub kontrolli tulemusena tõenäoliselt määramisele ka tulumaks. MTA on taotluses esitanud maksuarvestuse ning p 2.5 viimases lõigus toonud välja tulumaksu määramise õiguslikud alused. 3) Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses on kohtupraktikas peetud põhjendatuks arvesse võtta ka maksukohustuslase maksu-, finants- ja majandusarvestuse regulaarsust ning majandustegevust iseloomustavaid näitajaid (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-14-13, p 23). Määruskaebusele lisatud bilanss 31.08.2015 seisuga võib olla üksnes määruskaebuse esitamiseks koostatud aruanne, mistõttu see ei ole usaldusväärne tõend. Samuti ei saa bilanss seisuga 31.08.2015 sisaldada maksumenetluses seni tuvastatud asjaolude pinnalt tegelikkust õigesti kajastavaid andmeid. Juba ainuüksi asjaolu, et T OÜ-l puudub registervara ja säilib bilansis kajastatud põhivara realiseerimise võimalus, tähendab, et tulevikus võib sundtäitmine muutuda võimatuks või raskendatuks. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid täiendavaid andmeid, mille alusel saaks äriühingu varalist seisu pidada selliseks, et puuduks põhjus kahelda tema võimes maksusumma määramisel maksuvõlg tasuda. Põhjendatud kahtluse, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib tekitada see, et maksumenetluses on tuvastatud, et juhatuse liige on äriühingu juhina võimaldanud raamatupidamises kajastada näilikke tehinguid maksukohustuse vältimise eesmärgil ning ta on andnud maksumenetluses valeütlusi (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-15-12, p 50(c), 3-3-1-16-12, p 10.4). Ka praegusel juhul on see seisukoht asjakohane, sest maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja osaleb maksupettuses. Kohtule esitatud materjalide pinnalt saab maksuhalduril põhjendatud kahtlust pidada piisavaks. 4) Ettemaksukonto arestimiseks loa andmine ei ole ebaproportsionaalne. Ettemaksukonto arestimine ei too maksukohustuslase jaoks kaasa maksuvõla ajatamise võimatust. Väidetavalt ebaefektiivse meetmena ettemaksukontole seatud aresti asendamiseks ei ole määruskaebuse esitaja tagatist esitanud. 4
(7)3-15-3128 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse esitaja on õigesti refereerinud Riigikohtu üldkogu määruses nr 3-3-1-1512 toodud eeldusi, mis peavad olema täidetud MTA taotluse rahuldamiseks. Viidatud lahendist tulenevalt peab halduskohus täitetoimingute jaoks luba andes kaaluma (MKS § 1361 lg 1), kas: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus (põhjendatud kahtlus peab tekkima selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks) ning 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest.
- Vaidlust ei ole selles, et MTA on alustanud määruskaebuse esitaja juuli-august 2015 käibedeklaratsioonide esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli ja augusti 2015 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, justkui ei saaks kontrolli tulemuseks olla maksuotsuse tegemine ka tulumaksu osas. MTA on õigesti märkinud, et maksuhalduril on õigus määrata käibemaksu kontrollimise käigus ka tulumaks, kui maksumenetluse käigus selguvad tulumaksu määramise aluseks olevad asjaolud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg 1 esimene eeldus.
- Ka teise eelduse täidetuses ei ole ringkonnakohtul kahtlust. Riigikohus on selgitanud, et maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel kinnitama oma väiteid asjakohaste tõenditega (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-13, p 11.3). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 23).
- MTA taotluses on piisavalt põhjendatud tõenäosust, et kontrolli tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA taotluse punktis 2.5 on selgitatud, et maksuhaldur seab kahtluse alla kauba/metalli olemasolu Tartumaal Puhjas, mistõttu loeb maksuhaldur nendele isikutele tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ning arvestab nendelt tulumaksu määraga 20/
- MKS § 1361 lg 2 kohaselt peab MTA halduskohtule esitatavat taotlust põhjendama. Seejuures ei ole viidatud sättes silmas peetud tulevase maksuotsuse projekti koos õiguslike aluste ja faktiliste asjaolude kirjeldamisega. Seetõttu on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et MTA pole taotluses välja toonud tulumaksu määramise õiguslikku alust. Samas ei ole kohus seotud taotluse sõnastusega, mistõttu kohus, hinnates, kas kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine, saab taotluses toodud asjaoludest lähtudes anda hinnangu ka sellele, kas esineb õiguslik alus taotluses kirjeldatud maksukohustuse määramiseks. Tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 51 on sätestatud tulumaks ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kuludelt. Seega ei ole välistatud ega ilmselgelt võimatu määruskaebuse esitaja osas tulumaksu määramine ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
- Määruskaebuse esitaja hinnangul ei esine põhjendatud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, sest äriühing on tegutsenud umbes viis aastat ja on jätkuvalt tegutsev ning bilansis kajastatud omakapitali suurenemine tõendab, et T OÜ on pidevalt kasumlikult toimiv ettevõte. Lisaks on omakapital oluliselt suurem (31.08.2015 seisuga 135 831 eurot) kui kontrolli tulemusel võimalik määratav maksukohustus (47 262,35 eurot).
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduriga, et esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seda järeldust ei kummuta ka määruskaebuses esitatud väited ning sellele lisatud
- a majandusaasta aruanne ega bilanss seisuga 31.08.
- Vaidlust ei ole selles, et 5
(7)3-15-3128 määruskaebuse esitajal puudub peale haagise muu registervara. Lisaks registervara puudumisele on hinnatud määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu ka lähtudes juuli-august 2015 käibedeklaratsioonidel kajastatud enammaksetest. Nii on MTA oma taotluses järeldanud, et äriühingu
- a juuli ja augusti enammaksed on oluliselt suuremad kui varasematel ja hilisematel perioodidel (taotluse p 3). Halduskohus on MTA-ga nõustunud.
- MTA taotluse kohaselt on juba ainuüksi juuli-august 2015 deklareeritud käibemaksu enammakseid kokku summas 17 527,55 eurot (sellele ei ole määruskaebuse esitaja vastu vaielnud), kuid 31.08.2015 seisuga bilansi kohaselt on raha ja pangakontodel kokku 14 091 eurot. Samuti ei veena kohut
- majandusaasta aruandes kajastatud andmed.
- Ühtlasi on MTA õigesti märkinud, et maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuse põhjendatud kahtluse tekkimiseks annab aluse ka asjaolu, et maksumenetluses on tuvastatud, et juhatuse liige on äriühingu juhina võimaldanud raamatupidamises kajastada näilikke tehinguid maksukohustuse vältimise eesmärgil ning andnud maksumenetluses valeütlusi. MTA taotluse kohaselt on T OÜ juhatuse liige andnud maksuhaldurile vastuolulisi seletusi.
- Määruskaebuse esitaja hinnangul on ettemaksukontole aresti seadmine kogu ulatuses ebaproportsionaalne.
- Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt on võimalik arestida ettemaksukontot, st seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr 33-1-8-13 (p-d 15–18) ning nr 3-3-1-4-13 (p-d 13–16)). Seega on lubatav ettemaksukonto arestimine ka tulevikus sinna laekuvate summade osas.
- Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et kohus saab täitmist tagavat toimingut lubada vaid maksuhalduri poolt taotletud ulatuses ega tohi ületada nõude piire (Riigikohtu üldkogu lahend nr 3-3-1-82-12, p 52; halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-4-13, p 21). MTA on taotlenud halduskohtult anda luba MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele, valides meetmena aresti seadmise T OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24858665) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) selliselt, et arestitakse seal praegu olevad ja tulevikus laekuvad käibemaksu enammaksed kuni summa 47 262,35 eurot täitumiseni. Halduskohus on rahuldanud MTA taotluse ning andnud loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks T OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24858665) summas 47 262,35 eurot. Halduskohus on ületanud MTA taotluse piire, andes loa küll taotletud summa piires, aga maksuhalduri taotlus on selgelt määratletud praegu olevate ja tulevikus laekuvate käibemaksu enammaksetega.
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus T OÜ määruskaebuse osaliselt ning muudab Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 määrust haldusasjas nr 3-15-3128, nii et kogu ettemaksukonto arestimise asemel on lubatav vaid käibemaksu enammaksete arest.
- Määruskaebuse esitaja taotles määruskaebuses ka menetluskulude (riigilõiv määruskaebuse esitamisel 15 €) väljamõistmist MTA-lt. Kuna MTA taotlus rahuldatakse tervikuna ja ringkonnakohus muudab halduskohtu määrust väheolulises ulatuses, tuleb taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 6
(7)3-15-3128 7
(7)