KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-2313 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurm

) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurenadti seda karistust Maksim Perovile Harju Maakohtu 28.12.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16970 mõistetud karistuse ärakandata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Maksim Perovile liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust alates 12.11.
2. a. Kohtuotsus jõustus 02.04.
3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 12.11.
4. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 12.09.
5. a. Tartu Maakohtu 21.04.
6. a määrusega jäeti Maksim Perov vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohus pidas Maksim Perovi ennetähtaegset vabastamist ennatlikuks, kuna ei olnud veendunud, et Maksim Perov on suuteline alluma käitumiskontrollile ega jätka vabaduses kuritegude toimepanekut. 27.01.
7. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Maksim Perovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materjalidest nähtuvalt on Maksim Perov enda ennetähtaegse vabastamise korral nõus vabatahtlikult võtma kohustuse alluda elektroonilisele valvele oma elukohas. Vangla toetab Maksim Perovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Maksim Perovi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Maksim Perovi isikuomadused ja hoiakud, samuti isiku eelnev kuritegelik käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom ning vangla hinnangu kohaselt piisavalt madal risk uue korduva kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas (26%) annavad alust Maksim Perovi ennetähtaegseks vabastamiseks, kohaldades elektroonilist järelevalvet. Maksim Perov seletas kohtus, et tema põhiprobleemiks on narkosõltuvus. Samas lisas ta, et on nüüdseks rohkem kui 3 aasta jooksul olnud puhas ning on kasutanud igat vangla poolt pakutud võimalust sotsiaalprogrammide läbimiseks. Ta on ennetähtaegselt vabanedes nõus alluma elektroonilisele valvele. Lisaks soovib ta läbida rehabilitatsiooniprogrammi N.K. juures. Ta tahaks hakata elama oma elu ning tegeleda oma võlgade maksmisega. Töökogemusest tal puudu ei ole. Kohtuniku seisukoht Maksim Perov kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses korduva käitlemise eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Maksim Perov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Maksim Perovi on varem samasuguse kuriteo eest juba karistatud. Siis mõisteti talle vangistus, mis jäeti

§ 74

lg-te 1, 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata tingimusel, et Maksim Perov ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ega riku

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Maksim Perov katseaega läbida ei suutnud, vaid pani selle jooksul toime uue, nagu varem sai mainitud, samasuguse kuriteo. Lisaks ilmneb Maksim Perovi ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et Maksim Perov on viimase ligi 20 aasta vältel olnud narkosõltlane. Ta on tarvitanud põhiliselt X, kuid enne viimast karistamist 10 aasta vältel igapäevaselt X . Ta on korduvalt olnud ka X asendusravil (

1. a ja
2. a). Seega on Maksim Perov pikaaegne uimastisõltlane. Seda ning Maksim Perovi kuritegude spetsiifikat arvesse võttes saab järeldada, et peamiseks õigusrikkumiste toimepanekut soodustavaks faktoriks tema puhul on sõltuvus narkootikumidest. Täitmisplaani kohaselt on Maksim Perov alates 02.05.
3. a paiknenud Tartu Vangla esimeses üksuses, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav läbinud mitmeid programme, mis on olnud suunatud sõltuvusrehabilitatsioonile. Nii on ta näiteks osalenud HIV positiivsetele isikutele suunatud tugirühma töös, kuulanud sõltuvusteemalisi loenguid, osalenud MTÜ Convictus Tervise tugigrupi ning EHPV Tervise tugigrupi kohtumistel. Ta on läbinud ka sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „12 sammu“ ja „Õige hetk“. Lisaks on ta osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Veel on Maksim Perov omal algatusel võtnud ühendust OÜ-ga Tervisekeskus Elulootus, kes on andnud nõusoleku võtta ta pärast kinnipidamisasutusest vabanemist uimastisõltlastest süüdimõistetute rehabilitatsiooni programmi. Eelnev näitab, et Maksim Perov on vangistuses teinud jõupingutusi uimastisõltuvusest vabanemiseks, mis omakorda peaks endaga kaasa tooma edasiste kuritegude toimepanemise riski vähenemise Maksim Perovi poolt. Sellisele positiivsele tendentsile vaatamata leiab kohtunik, et Maksim Perovi ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Nimelt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas, kuna see on üks peamisi näitajaid, mis viitab süüdimõistetule kohaldatud karistuse tulemuslikkusele eripreventiivses mõttes. Kohtule esitatud materjalidest nähtub aga, et Maksim Perov seda eeldust täitnud ei ole. Nimelt on teda ajavahemikus 30.04.
4. a kuni 20.05.
5. a kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras. Seejuures ühel korral karistati teda vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Viimane on tähenduslik ka sellepärast, et ennetähtaegse vabastamise korral rakendub isikule käitumiskontroll, mis eeldab tema allumist muu hulgas ka kriminaalhooldaja seaduslikele korraldustele. Asjaolu, et isik on allumatu vangistuse tingimustes, viitab suurele ohule, et ta on seda ka vabaduses. Järelikult on olemas suur oht, et Maksim Perov ei täida kriminaalhooldaja korraldusi ega pea kinni käitumiskontrolli tingimustest. Kohtunik on seisukohal, et elektrooniline valve, millise kohustuse on süüdimõistetu nõus endale täiendavalt võtma, ei suudaks nimetatud ohtu maandada. KrMS § 426 lg 2 sätestab, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lg-s 3 sätestatud kuuekuulisest või lg-s 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Arvestades ülaltoodut ning KrMS § 426 lg-s 2 sätestatut, leiab kohtunik, et Maksim Perovi ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb kohtule uuesti edastada 6 kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik on seisukohal, et selline ajavahemik on piisav, et hinnata seda, kas Maksim Perov suudab enda käitumist kontrollida 3 ning on põhimõtteliseltki käitumiskontrollile allutama. võimeline end ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4