1-11-4511/23

1-11-4511 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4511 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Veljo Ahase määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Veljo Ahase määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 19.01.2012 määrusega jäeti Veljo Ahas temale Rapla Maakohtu 20.01.2004 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rapla Maakohtu 20.01.2004 otsusega, mida on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2004 otsusega, mõisteti V. Ahas süüdi KarS § 121 ja § 141 lg 2 p 3 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 22.02.2003 ja lõpp 21.08.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri poolt esitatud kirjalikku seisukohta, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et V. Ahas on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, osalenud majandustöödel ja omandanud keskhariduse. V. Ahasel on 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. 17.11.2011 karistati V. Ahast taas distsiplinaarkorras ja karistuseks määrati 30 päeva kartserit. Sellise intensiivsusega rikkumiste jätkamine vangistuses seab kahtluse alla isiku valmiduse koostööks ametnikega, mis on kriminaalhoolduse toimimise eelduseks. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Ahas palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. V. Ahas leiab, et vangla on iseloomustuses esitanud valeandmeid temal elukoha puudumise kohta. V. Ahas märgib, et soovib vanglast vabaneda ja oma elu muuta. Lubab vabanedes unustada varasemad tuttavad. Kuriteod pani ta toime alkoholijoobes olles. Kuna vangla ei ole talle tööd võimaldanud, siis on hagid maksmata, kuid vabanedes lubab V. Ahas hakata haginõudeid tasuma ja käituda korralikult. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole V. Ahase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. V. Ahase näol on tegemist isikuga, keda on neli korda kriminaalkorras karistatud. Ta kannab käesoleval ajal karistust tervisevastase ja seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et V. Ahasel on nähtuvalt iseloomustusest ja toimikumaterjalidest hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on süstemaatiline distsiplinaarrikkumiste toimepanija vanglas. Ka temale eelnevalt määratud, kuid käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud distsiplinaarkaristusi tuleb arvestada koos kehtivatega kui V. Ahast iseloomustavat materjali, mis näitab, et tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga. Ringkonnakohus leiab, et V. Ahase enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha, mida iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus ning distsiplinaarrikkumiste süstemaatiline toimepanemine vanglas. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole V. Ahas suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Ringkonnakohtul puudub põhjendatud alus uskuda V. Ahase määruskaebuses toodud paljasõnalisi lubadusi edaspidi enda käitumist muuta, kuna ta ei ole siiani suutnud selleks -2- samme astuda ning tema käitumine vanglas tõestab vastupidist. Seega ei ole V. Ahasele mõistetud karistus käesolevaks ajaks veel oma eesmärki täitnud. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu. Ka vangla ja prokurör ei nõustu käesoleval ajal V. Ahase vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. V. Ahase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ei anna alust ükski tema määruskaebuses toodud põhjendus. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -3- Mati Kartau