← Eesti

2-15-10486/10

Obsah (8)§ 142§ 410§ 413§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-10486 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi KÜ Aseri Vee

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtu menetluses on KÜ Aseri Veetorni 2 hagi V. B. vastu võlgnevuse 831,41 euro väljamõistmiseks ja korteriomandi xxx võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja on korteri, asukohaga xxx, omanik, kuid igapäevaselt elab korteris kostja poeg S. B.. Kostja ise elab Loksal. Hageja on kostjale esitanud igakuiselt arveid. Kostja ei ole esitatud arveid korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees. Kostja võlgneb hagejale tarbitud teenuste eest 831,41 eurot. Kostja poeg rikub pidevalt oma käitumisega majaelanike rahu lärmamiste, valju muusikaga jne, mille kohta hageja saab majaelanikelt kaebusi ja avaldusi. Hageja on korduvalt korteriomaniku V. B. poole nimetatud probleemiga pöördunud. Teised korteriomanikud on korduvalt kutsunud korteris nr xx toimuva lärmi peale politsei. Korteri nr xx omanik ja elanik ei ole muutunud oma käitumist ja jätkavad teiste korteriomanike rahu rikkumisega. Kuna kostja ei täida ja rikub pidevalt oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes, siis korteriomanikud ei näe edaspidi võimalust elada kostjaga ühes majas. 25.02.
  2. a sai kostjale saadetud teade selle kohta, et 04.03.
  3. a toimub KÜ Aseri Veetorni 2 üldkoosolek temale kuuluva korteriomandi 2 võõrandamise küsimuses. 04.03.
  4. a KÜ Aseri Veetorni 2 korteriomanike korraline üldkoosolek otsustas anda kostjale tähtaeg kuni 01.06.
  5. a korteriomandi võõrandamiseks. 09.03.
  6. a saatis hageja kostjale teate nõudega võõrandada korteriomand kolme kuu jooksul (koosoleku protokoll). Kostja pole korterit võõrandanud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 831,41 eurot ja vastavalt KOS §14 lg1 ja VÕS §76 lg1 anda luba kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks.
  7. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 05.08.2015 a. Kostja hagile ei vastanud. 15.10.
  8. a kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil 12.01.
  9. a hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega seoses kostja mitteilmumisega kohtuistungile. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast oli kostjat teavitatud kohtukutsega, milline oli kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 19.11.
  10. a. Kohtukutses sisaldus tagaseljaotsuse tegemise hoiatust (

§ 410). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3.

Kohus tutvunud hagiavaldusega ja asja materjalidega, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1, § 5 lg 1; 7 lg 4, § 15¹, korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1, § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 14 lg 1-3, võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1; § 7, § 88 lg 6, § 76 lg 1; § 100 lg 1 p 1,6, § 101 lg 1,

§ 367

. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 4. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, menetluskulud jäävad seega kostja kanda. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja V. B..

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 3 Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 350 eurot, õigusabikulud summas 144 eurot, kokku 494 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.