Obsah (6)

§ 606§ 4772§ 602§ 442§ 645§ 604

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-57510 Tsiviilasi

§ 606lg 1, § 629 lg 4).

Kohus jättis avaldaja menetluskulud Industrial Technology Investments OÜ kanda ning senise likvideerija Kaido Groosi menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb likvideerijal täita seadusega ettenähtud kohustusi.

§ 4772kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet.

Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.

§ 602, § 604 lg 5 ning ÄS § 207 lg 2 1.

lause kohaselt võib kohus tagasi kutsuda kohtu määratud likvideerija. Menetluses on selgunud, et Kaido Groos on esmakordselt avaldanud teate ühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes

1. märtsil 2015, st neli kuud pärast täiendava likvideerimise määramist ning eelduslikult pärast avaldaja e-kirja saamist nõudega likvideerija kohustuste täitmaasumiseks. Likvideerija ei oska selgitada, miks viibis niivõrd pikaajaliselt seadusega kohustuslikult paika pandud (viivitamatult) likvideerimise teate avaldamine. Kaido Groos ei ole senini esitanud kohtule ega avaldajale likvideerimise algbilanssi, mis esitatakse kinnitamiseks osanikele. Möödas on kolmekuuline tähtaeg likvideerimise algbilansi esitamiseks hiljemalt
2. veebruaril
3. Puudutatud isiku vastusega koos on
4. mail 2015 esitatud dokument, mida Kaido Groos nimetab likvideerimise algbilansiks, kuid ka see on saabunud hilinenult. Seega on Kaido Groos jätnud täitmata likvideerija peamise kohustuse – selgitamata välja ühingu vara ja kohustused likvideerimise algatamisel. Tõendatud on asjaolu, et K. Groos pole reageerinud avaldaja teabenõuetele. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on saanud likvideerijaga suhelda, ei välista, et likvideerija polnud avaldajale kättesaadav. Maakohus märkis, et ka kohtule ei ole senini saabunud ametlikult Tartu Maakohtu
5. novembri 2014 kohtumääruse punktis 3 märgitud aruannet likvideerija tegevuse kohta, mis tuli kohtule esitada kuue kuu jooksul pärast määruse kehtima hakkamist. Kohus on saanud 3 koos puudutatud isiku (likvideerija) vastusega dokumendi pealkirjaga likvideerimisaruanne, kuid see ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele – dokument on dateerimata ja ilma igasuguste selgitusteta. Esitatud dokument ei sisalda teavet, et juba kaks päeva pärast Kaido Groosi kandmist äriregistrisse ühingu likvideerijana, on ta loovutanud ilma igasuguse vastutasuta nõude summas 191 735 eurot Lexar Partners OÜ-le. Avaldaja peab nimetatud loovutust kahjulikuks tehinguks, mille kohta kohus käesolevas menetluses hinnangut anda ei saa. Tõendatud on see, et nimetatud tehing tehti ajaliselt enne likvideerimise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ning avaldajat teavitamata, seega eirates avaldaja õigust saada likvideerimismenetluse kohta teavet. Maakohus märkis, et Kaido Groosi viited kolmandate isikute huvidele on asjakohatud ning ei aita lahendada küsimust, miks likvideerija suhtus oma ülesannetesse hoolimatult. Kuna nii kohtul, kui avaldajal on kadunud usaldus kohtu poolt määratud likvideerija Kaido Groosi suhtes, ta on vaieldamatult käitunud likvideerijana ennast kui endist juhatuse liiget säästvalt ja hoidvalt ning tema tegutsemine edaspidiselt objektiivse ja omakasupüüdmatu likvideerijana ei ole võimalik. Kahju tekitamise kahtlustus on sedavõrd arvestatav, et endise juhatuse liikmena likvideerijana jätkamine võib olla võlausaldajate huve kahjustav. Kohtul ei ole alust keelduda uue likvideerija määramisest, kelleks on Kristjan Leppik ning kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6. Kaido Groos esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud

§ 442lg-t 8.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu määruskaebuse esitaja poolt esitatud faktiliste väidetega. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad määruskaebuse esitaja tegevust likvideerija kohustuste täitmisel; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja ei ole siiani esitanud avaldajale ega kohtule algbilanssi. Algbilanss on koostatud

1. novembri
2. a seisuga. Määruskaebuse esitaja esitas kohtule algbilansi
3. mail
4. a (lisa 1); 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et määruskaebuse esitaja on andnud avaldajale likvideerimise alguses põhjaliku ülevaate äriühingu majanduslikust olukorrast, sealhulgas bilansist, tutvustanud avaldajale algbilanssi, avaldaja on algbilansi heaks kiitnud ning kinnitanud algbilansi selle koostamise järgselt. Määruskaebuse esitaja taotles avaldaja juhatuse liikme Aivar Tõnissoni vande all üle kuulamist. Avaldaja juhatuse liikme Aivar Tõnissoni vande all antud ütlused oleks tõendanud, et avaldaja on algbilansi kinnitanud. Kohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse tähelepanuta; 4) esitab avaldaja kohtule ebaõiget informatsiooni. Aivar Tõnisson saab kinnitada, et Zelluloosi Kinnisvara OÜ on nõude Industrial Technology Investments OÜ ees täitnud. Määruskaebuse esitaja on eelneva tõendamiseks esitanud ka Zelluloosi Kinnisvara OÜ menetlusdokumendi tsiviilasjas nr 2-15-
5. Kohus ei ole nimetatud tõendit ega selgitusi arvesse võtnud; 5) on määruskaebuse esitaja tõendanud, et kõik võlausaldajad on saanud määruskaebuse esitajaga ühendust. Nimelt on Maksu- ja Tolliamet esitanud
6. märtsil 2015 nõudeavalduse summas 2 016,63 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja olnud võlausaldajatele kättesaadav; 4 6) on määruskaebuse esitaja esitanud Ametlikes Teadaannetes äriühingu likvideerimise teate; 7) on määruskaebuse esitaja täitnud kõik seadusest tulenevad likvideerija kohustused; 8) on maakohus rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus ei ole selgitanud, miks on ühe menetlusosalise väited olulisemad ja eelistatumad kui teise omad. Määruskaebuse esitaja on menetluses selgitanud, et käesoleva vaidluse on põhjustanud määruskaebuse esitaja ja avaldaja seadusliku esindaja omavaheline tüli. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik määruskaebuse esitaja väited kolmandate isikute huvide kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Eevanorex Invest OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on asjas tõendatud, et Kaido Groos ei ole täitnud õigeaegselt mitte ühtegi kohustust, mis seaduse kohaselt tuleb täita likvideerijal. Ta ei ole olnud vastustaja kui ühingu ainuosaniku ega ka võlausaldajate jaoks kättesaadav ning lisaks sellele on Kaido Groos koheselt pärast tema määramist ühingu likvideerijaks andnud vastutasuta üle ühingule kuulunud nõudeõiguse summas 191 735 eurot Lexar Partner OÜ-le (tänaseks registrist kustutatud). Tegemist ei ole toimingute ja tehingutega, mis oleksid ühingu ja tema võlausaldajate huvides ning kooskõlas likvideerija õiguste ja kohustustega; 2) on Kaido Groosi tagasikutsumine ühingu likvideerija kohalt hädavajalik, et vältida Kaido Groosi edasist tegevust ühingu ja tema võlausaldajate kahjustamisel. Kaido Groos on vastustajale teadaolevalt keeldunud ühingu raamatupidamisdokumentatsiooni üleandmisest Kristjan Leppikule ega ole täitnud
8. augusti 2015 määruse resolutsiooni punktis 2 temale pandud kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega likvideerija vabastamisel, ei korda maakohus

§ 645lg 6 ja § 659 alusel neid kõiki oma määruses.

7. Määruskaebuse esitaja on kohtu poolt määratud likvideerija, kes vaidlustab enda ametist vabastamise.

§ 4772

lg 2 kohaselt võib kohus enda määratud isiku, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, ametist vabastada. Sama õiguse annab kohtule (sh omal algatusel)

§ 604

lg 5 ja erinormina ÄS § 207 lg 2, mille kohaselt võib kohus enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Nimetatud sätted reguleerivad kohtu poolt ametisse nimetatud isiku, sh likvideerija, erakorralist ametist vabastamist. Ametist vabastamine enne kõigi ametisse nimetatud isiku kohustuste täitmist võib osutuda vajalikuks, kui pärast isiku määramist selgub, et isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei ole võimeline talle pandud kohustusi täitma või rikub talle pandud kohustusi (sh on tegevusetu). Kohus võib isiku ametist vabastada juhul, kui kohtu määratud isik ei ole oma ametikohustustest tulenevaid ülesandeid täitnud või ei ole oma ametisse nimetamise eesmärgist aru saanud. 5 Riigikohus on leidnud pankrotihalduri kohtu poolt vabastamise peale esitatud kaebuse asjas (RKTKm 02.02.2011, 3-2-1-154-10 p 14), et seadus ei näe ette, et halduri võib vabastada üksnes raske rikkumise korral. Olukorras, kus maakohus tuvastab halduri kohustuse rikkumise, on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, kas haldur vabastada. Kõrgema astme kohus saab sellesse otsustusse sekkuda juhul, kui maakohus on rikkunud diskretsioonipiire. Üks asjaolu, mida kohus saab kaalumisel arvestada, on see, kas haldur on kaotanud rikkumise tulemusena kohtu või võlausaldajate usalduse, mis tal PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab olema. Nimetatud Riigikohtu seisukoht toetab maakohtu õigust usalduse kaotuse korral kohtu poolt ametisse nimetatud isik, sh likvideerija, vabastada, kuid jätab maakohtule laia diskretsiooni kohtu poolt ametisse nimetatud isiku poolsete kohustuste rikkumise korral õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole maakohus likvideerija vabastamisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on avaldanud, et kohtul on kadunud usaldus likvideerija vastu ja ringkonnakohtul puudub alus asja materjalide kohaselt asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Likvideerija peamisteks kohustusteks on lõpetada juriidilise isiku tegevus, nõuda sisse võlad, müüa vara, rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Seejuures allub kohtu poolt määratud likvideerija kohtu poolsele järelevalvele ja kohus võib anda talle täitmiseks korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta (

§ 4772lg 1).

Maakohus on oma otsustust likvideerija ametist vabastada põhjendanud asjaoluga, et määruskaebuse esitaja ei ole õigeaegselt avaldanud teadet ühingu likvideerimismenetluse alustamise kohta, ei ole tähtaegselt koostanud ega esitanud avaldajale kinnitamiseks ühingu likvideerimise algbilanssi, ei ole kättesaadav ning ei võta vastu ühingu posti- ja registriaadressile saadetud kirju. Nimetatud rikkumised on asja materjalidega tõendatud ja on piisavad likvideerija vabastamiseks. Asjas puuduvad andmed, et määruskaebuse esitaja oleks täitnud talle Tartu Maakohtu

1. novembri 2014 määruse p-s 3 ( I kd lk 57) pandud aruandluse kohustuse, mida tuleb samuti pidada likvideerija kohustuste oluliseks rikkumiseks. Määruskaebuse esitaja on kogu oma tegevuse kohta esitanud kohtule üksnes ühe allkirjastamata ja dateerimata dokumendi (I kd lk 105-108), mis on pealkirjastatud kui likvideerimisaruanne, kuid ei kajasta kuidagi likvideerija tegevust ning milles sisalduv likvideerimisbilanss ei ole kooskõlas ÄS § 211 lg-s 2 sätestatuga. Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mis õigustaks määruskaebuse esitaja poolt likvideerija kohustuste täitmata jätmist või hilinenud täitmist.
2. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette eelkõige

§ 442

lg 8 (otsuse sisu) ja § 7 (õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel) sätete rikkumist. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on likvideerija vabastamise otsustanud kohtu poolt ametisse nimetatud isiku üle järelevalve teostamise käigus. Määruskaebuse esitaja on kohtu poolt ametisse nimetatud ja järelevalve teostamisel tema tegevuse üle ei täida kohus mitte õigusemõistmise ülesannet, vaid spetsiifilist seadusega kohtule pandud haldusfunktsiooni. Seega ei saa tõusetuda ka küsimust kohtu poolt ametisse nimetatud isiku võrdsest kohtlemisest avaldajaga. Tegemist ei ole vaidluse lahendamisega avaldaja ja kohtu poolt ametisse määratud isiku vahel. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtu poolt ametisse nimetatud isiku ametist vabastamine võib toimuda ka kohtu enda algatusel ja kohus ei vaja selliseks otsustuseks puudutatud isiku kaebust. Kohtu poolt ametisse nimetatud isiku huvi jätkata ametikohustuste täitmist ei kaalu üles avalikku huvi selles, et kohtu järelevalve all läbiviidav likvideerimismenetlus toimuks efektiivselt ja seaduse alusel. 6 Maakohus ei ole asja menetlemisel ja määruse koostamisel rikkunud menetlusõigusnorme ning oma määrust nõutavas ulatuses põhjendanud. 9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks