3-11-2143/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

1. jaanuar 2012, Tartu 3-11-2143 Vladimir Jarikovi kaebus Riigiprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju eest 340 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrus Vladimir Jarikovi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata.
7. Tagastada Vladimir Jarikovile
8. jaanuaril 2012 saabunud kiri pealkirjaga „Protest“. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Vladimir Jarikov esitas 05.09.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 340 000 eurot. Kaebuse kohaselt varjasid kohtunik ja prokurör kriminaalasja nr 1/1-1831/01 kohtumenetluses videokassetti asjas oluliste ütlustega. Seetõttu mõisteti V. Jarikov nimetatud kriminaalasjas alusetult süüdi ning ta viibib vanglas prokuratuuri süül, võltsitud tõendite ja valeotsuse alusel. Koos kaebusega esitas V. Jarikov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
10. Tartu Halduskohtu 03.10.
11. a määrusega jäeti V. Jarikovi riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata ja anti talle tähtaeg riigilõivu summas 14 060,56 eurot tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei sõltu mittevaralise kahju hüvitamise nõudest arvestataval määral kaebaja jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus, mistõttu ei saa esitatud nõuet pidada V. Jarikovi jaoks oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti leidis halduskohus, et käesoleval juhul ei saa V. Jarikovi poolt väidetud kahju tekkimist lugeda tõendatuks, mistõttu on tema kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus ei saa tuvastada prokuröri tegevuse õigusvastasust kriminaalasja menetlemisel. Selleks on seadus ette näinud muud õiguskaitsevahendid ehk edasikaebeõiguse. V. Jarikov on kaebuses nimetatud kriminaalasjas nii edasikaebe kui ka teistmisavalduse esitamise õigust kasutanud, ent kummalgi juhul ei ole ta soovitud eesmärki saavutanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. V. Jarikov esitas 13.10.2011 määruskaebuse, milles sisuliselt palub Tartu Halduskohtu 03.10.
13. a määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asus halduskohus kaebuse hindamisel prokuratuuri poolele ja hindas kaebuse perspektiivikust ebaõigesti. V. Jarikovil puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks ning riigilõivust vabastamata jätmisel jääks ta kohtusse pöördumise õiguseta.
14. 03.01.2012 saabus ringkonnakohtusse V. Jarikovilt käesoleva haldusasja numbrit kandev venekeelne kiri pealkirjaga „Protest“. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
16. V. Jarikov esitas halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. V. Jarikovi isikukonto väljavõttest nähtuvalt puudus tal võimalus riigilõivu tasumiseks.
17. Riigikohus on leidnud, et maksejõuetu isiku võib riigilõivust vabastamata jätta vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (RKHKm 22.06.2010, 3-3-1-20-10, p 15). Halduskohus jättis V. Jarikovi riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, leides, et esitatud nõuet ei saa pidada tema jaoks nii oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti leidis halduskohus, et V. Jarikovi väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata, mistõttu ei ole tõenäoline, et Riigiprokuratuuri tegevusega oleks V. Jarikovile tekkinud hüvitamisele kuuluvat moraalset kahju.
18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Riigiprokuratuuri poolt tõendite väidetava varjamise eest väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist ei saa pidada V. Jarikovi jaoks niivõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud tema riigilõivu tasumisest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et halduskohus ei saa tuvastada kriminaalasja raames prokuröri poolt teostatud tegevuse õigusvastasust. Selleks on seadus ette näinud muud õiguskaitsevahendid ehk edasikaebeõiguse ning teatud juhtudel ka teistmisavalduse esitamise õiguse. Kaebajal oli võimalik vaidlustada kriminaalasjas tehtud otsused apellatsiooni korras. Samuti oli kaebajal võimalik esitada Riigikohtule teistmisavaldus. Kaebusest nähtuvalt on V. Jarikov nii edasikaebe kui ka teistmisavalduse esitamise õigust kasutanud, ent kummalgi juhul ei ole ta tema poolt soovitud eesmärki saavutanud. Sellega on kriminaalmenetluse lahendid saavutanud õigusjõu ning nende ümberhindamine halduskohtumenetluses ei ole õiguslikult võimalik. Kaebajal puudub antud asjas ilmselgelt kaebeõigus. 2
19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka kaebuse vähese perspektiivikuse osas. Kaebuses puuduvad sisulised põhjendused, millest V. Jarikovile antud juhul mittevaraline kahju tekkis ja milliseid õigusnorme on Riigiprokuratuur rikkunud. Selliseid asjaolusid ei näe ka ringkonnakohus. V. Jarikov ei ole esitanud kahju tekkimise põhjendamiseks ka piisavaid tõendeid, mistõttu on tema kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu.
20. Eeltoodu põhjal on V. Jarikovi kaebus ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu ning sellise kaebuse esitamisel ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud.
21. Eelnev põhjendus tugineb HKMS § 285 lg-le 2 ja § 111 lg-tele 1, 2 ja
23. Ringkonnakohus tagastab V. Jarikovile 03.01.2012 Tartu Ringkonnakohtusse saabunud ja käesoleva haldusasja numbrit kandva venekeelse kirja pealkirjaga „Protest“. See ei sisalda taotlusi, lisainformatsiooni ega teeni ka ühelgi muul viisil menetluse edendamise eesmärki. Kiri tagastatakse lähtuvalt eeltoodust menetlusökonoomia põhimõtte alusel. Maili Lokk Agu Timmi 3 Madis Ernits