KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja 14.10.2015.a. avaliku e-toimiku kaudu koht Tsiviilasja number 2-15-12222 Tsiviilasi XXX avaldus avaldaja

) § 214 lg 1 järgi loetakse vanema hooldusõigus kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha.

§ 143

lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Vastavalt

§ 137

lg 2 p-le 2 kohus ei rahulda avaldust, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

1. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil ära kuulatud avaldaja XXX ja puudutatud isiku XXX seletustega leidis tõendamist, et lapsevanemate vahel puudub vaidlus kelle juures laps elab pärast nende abielu lahutamist, kuid avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad selle üle kui palju lahus elav vanem ehk käesoleval juhul isa lapse elus osaleda võib ja tahab. XXX leiab, et XXX tahab lapse elus osaleda vaid kättemaksuks talle ja tema uuele abikaasale, XXX sellega aga ei nõustu. Kohus asub seisukohale, et XXX kohtule esitatud e-kirjad tõendavad vanemate halba läbisaamist ja ka seda, et XXX otsib pidevalt võimalusi kaasata tema ja XXX lapsesse puutuvatesse vaidlustesse nii eestkosteasutust kui ka kohut. XXX poolt kohtule esitatud e-kirjad tõendavad aga seda, et ta kinnitab oma nõusolekut arutada XXX XXX seotud küsimusi ning, et ta soovib lapsele olulistes otsustes kaasa rääkida. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust XXX suhtes ja anda lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale XXX , sest kohtu hinnangul soovib lapse isa osaleda oma lapse elus ning osa võtta lapse suhtes oluliste otsuste vastuvõtmisest.
2. Otsustamaks kas on põhjendatud muuta isa ja lapse suhtluskorda, mis Harju Maakohtu 3

§ 143

lõikest 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus ning õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega tuleneb käesoleval juhul lapsest lahus elava vanema ehk XXX õigus oma lapsega suhelda vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Vastavalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-ile 28 on vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus leiab, et lapse ema avalduses esitatud soov mille kohaselt võiks isa ja laps suhelda omavahel ühel laupäeval kuus 8 tundi, ei ole kindlasti kooskõlas lapse huvidega. Vanem peab oma vanema õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Kohus on seisukohal, et lahus elava vanema suhtlemine lapsega 2 korda kuus laupäeviti on niigi minimaalne suhtlemise aeg ja viis, mistõttu seda veelgi lühemaks teha ei ole ei põhjendatud ega ka lapse huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka XXXavalduse isa ja lapse suhtlemise korra muutmiseks.

1. Kohus peab vajalikuks selgitada XXXle, et lapse võõrandamine tema bioloogilisest isast kahjustab lapse huve ning asjaolu, et lapsel on üks isa, mida XXXoma tütrele avaldaja väidetel öelnud on, vastab ju tegelikkusele. Avaldajal tuleks arusaamisega suhtuda sellesse, et XXXon uuest kooselust sündinud teine laps, kelle hooldamise kohustus puudutatud isikul samuti on. Seetõttu tuleks mõistvalt suhtuda sellesse, et kui XXXkodus elav laps on haige, siis kohtumist XXX sel nädalavahetusel ei toimu ja ära jäänud kohtumise võiks kokkuleppel asendada kohtumisega järgmisel nädalal või siis lubada lapsel olla isa juures järgmise kokkusaamise nädalavahetuse, s.o. nii laupäeva kui ka pühapäeva. Kohus ei nõustu XXX , et kohtumiste asendamine toob lapse ellu kaose.
2. XXX tuleks aga endal teatada XXX kui mingil põhjusel kokkusaamine võimalik ei ole ning seda selgitada ja põhjendada, et laps asjatult ei ootaks ja vanemas ei pettuks.
3. Kohus juhib nii avaldaja kui puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et seadusandja soov reguleerida lapse ja lahus elava vanema suhtlemist kohtu kaudu teenib eesmärki, et lahus elav vanem oma bioloogilisest lapsest ei võõrduks ning, et nende vahel säiliksid side. Menetluskulude jaotamine.
4. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita perekonnaasjas jätab kohus rahuldamata avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja isa ning lapse suhtluskorra muutmiseks, jätab kohus XXX ja XXX menetluskulud nende endi kanda. Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtumääruses kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. 4