MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1542 Haldusasi Evgeny Ignashevi kaebus

) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 110

lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on vastanud kohtu esimesele kaebuse käiguta jätmise määrusele ning kohtu hinnangul on kaebaja võimeline vastama ka kohtu 23.08.

1. a kaebuse käiguta jätmise määrusele, milles palutakse kaebajal täpsustada oma nõuet. Halduskohtus on uurimisprintsiip, mistõttu õigusalaste teadmiste vähesus ei aseta kaebajat halvemale positsioonile, kui on vastustaja. Lisaks ei ole kaebuse näol tegemist keeruka õigusvaidlusega ning kui kaebaja järgib kaebuse käiguta jätmise määruses toodud juhiseid ja vastab kohtule, siis on võimalik tema kaebust menetleda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. E. Ignashev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 23.08.
3. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema riigi õigusabi taotlus rahuldada. Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, kuna ei vabastanud kaebajat riigilõivu tasumisest, aga samas vaatas läbi riigi õigusabi taotluse. Halduskohus tegi vastuolulise määruse, kuna samaaegselt kaebajat ei vabastatud riigilõivu tasumisest, aga õigusabi võimaldamise taotlus vaadati sisuliselt läbi ja määruse resolutsioonis jäeti rahuldamata. Halduskohus peaks kõigepealt lahendama riigilõivu vabastamise taotluse. Kui isikut ei vabastata riigilõivu tasumisest, siis ei saa halduskohus läbi vaadata sisuliselt ka riigi õigusabi võimaldamise taotlust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. Viru Vangla palub jätta E. Ignashevi määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja on eelnevalt korduvalt erinevate vaidlustega oma õiguste kaitseks pöördunud nii vangla kui halduskohtu poole, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebaja on võimeline oma õigusvaidlustega toime tulema ning ei vaja seejuures riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 110

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

1. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg 3 p-st 5 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on käesolevas haldusasjas halduskohtu esimesele käiguta jätmise määrusele esitanud arusaadava ja põhjaliku vastuse, milles on ära toodud nii haldusasjas olulist tähtsust omavad asjaolud, põhjendused ning kaebuse õiguslikud alused. Seega on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi ja temale riigi õigusabi andmine ei ole vajalik. Samuti ei ole võimalik halduskohtule ette heita seda, et riigi õigusabi taotlus lahendati enne riigilõivust vabastamise taotluse lahendamist. Kohus lahendas kaebaja riigi õigusabi taotluse ennem kui kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse, sest riigi õigusabi taotluse esitamine on riigilõivuvaba.
2. Taotleja õiguste kaitsele aitab kaasa ka halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste 2 asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 10. Eelnevast lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi