1-09-12488/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-12488 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Peep Pere kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Peep Pere kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Rakvere Advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot nelikümmend senti) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Peep Perele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Peep Perelt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
7. Peep Perel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Peep Pere 1-0912488 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud P. Pere mõisteti Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega süüdi KarS § 188 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Karistuse kandmise algus on 04.05.2009 ja lõpp 04.11.
9. Viru Maakohtu 07.06.2012 määrusega jäeti P. Pere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et kuigi P. Perel on vabanedes töökoht, elukoht ja toetavad lähedased, ta on motiveeritud õiguskuulekusele, teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ta on täitnud individuaalset täitmiskava ning vangla hindab tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosust madalaks ja iseloomustab teda positiivselt, esinevad P. Pere puhul riskid uue narkokuriteo toimepanemiseks seoses tema elukaaslase süüdistamisega narkokuriteo toimepanemises, vabanemisel eesootava elukeskkonna muutumisega ja riskiga kriminaalse käitumise kordumiseks. Kohtu hinnangul oleks P. Pere ennetähtaegne vabastamine ennatlik arvestades tema korduvat karistatust narkokuritegude, mh esimese astme kuriteo, toimepanemise eest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P. Pere kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P. Pere vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrolli kohaldamisega. Kaitsja hinnangul on maakohtu määrus põhjendamatu. P. Perel ei ole narkosõltuvust ning ta on karistuse kandmise ajal muutunud: tal puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on otsustanud lõpetada kuritegelike sõpradega suhtlemise, ta soovis vanglas töötada. Kaitsja hinnangul ei saa P. Perele heita ette karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Määruskaebuse kohaselt on P. Perel võimalik vabanemise järel asuda tööle, tal on automaatiku eriala, töökogemus ja elukoht ning tema materiaalne olukord on väga hea ja rahalised nõuded tema vastu puuduvad. Kaitsja märgib, et P. Pere ei ole alkoholi ka enne vangistust kuritarvitanud ning on põhjendamatu oletus, et P. Pere võib vabaduses toime panna uue kuriteo eesmärgiga saada rahalist kasu. Kaitsja hinnangul on põhjendamatu P. Perele ette heita tema elukaaslase käitumist ning märgib, et P. Perel on toetava sotsiaalvõrgustikuna piisavalt laitmatu käitumisega sugulasi. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja saab käitumiskontrolli nõuete kaudu suunata P. Pere edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et P. Pere vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on P. Pere tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning rõhutab üksnes järgnevat.
11. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele nagu oleks P. Pere ennetähtaegseks vabanemiseks kõik nõuded täitnud, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. -2- Ringkonnakohus möönab, et P. Pere käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on head, kuid leiab, et tema varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.
12. Ringkonnakohtu hinnangul näitab P. Pere korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ja korduv narkokuriteo toimepanemine, et P. Pere puhul esineb risk ka edaspidi kuritegusid toime panna. Kuna määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud nagu töö- ja elukoht ning lähedaste toetus olid P. Perel olemas ka varem ning ei hoidnud teda narkokuritegusid toime panemast, ei ole ringkonnakohus veendunud, et neile tuginedes oleks P. Pere ennetähtaegne vabastamine õigustatud. P. Peret karistati
13. aastal KrK § 2104 lg 2 järgi vähemalt teist korda toime pandud viljelemiseks keelatud oopiumimaguna või kanepi külvamise või kasvatamise eest tingimisi vangistusega, kuid see ei suunanud teda õiguskuulekale käitumisele ning ta kannab praegu karistust KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, mis seisnesid selles, et tema isikuna, kes on ka varem narkokuriteo toime pannud, rajas elumajja kanepikasvatuse ja valmistas kasvatatud kanepitaimedest ebaseaduslikult 310,75 grammi marihuaanat s.o narkootilist ainet suures koguses. P. Perele, kui varem narkokuriteo eest karistatud isikule, oli tema teo keelatus ja sellele järgneda võivad tagajärjed vanglakaristuse näol teada, kuid ta otsustas sellegipoolest narkootikumide kasvatamist ja käitlemist jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt alust arvata, et P. Pere tingimisi vangistusest vabastamine ei täidaks karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Erinevalt määruskaebuses väljatoodust nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et vabaduses kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest ja elukeskkonnast tulenevaid riske tuleb ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtta ning seetõttu on põhjendatud maakohtu viide P. Pere elukaaslase suhtes algatatud kriminaalmenetlusele. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuigi P. Perel ei ole sõltuvusi diagnoositud, tarvitas ta kanepit vähemalt korra nädalas, mistõttu on põhjendatud arvata, et tema puhul esinevad narkootikumide tarvitamisega seotud riskid õigusvastaseks käitumiseks. Kinnipeetav on küll osalenud vanglas narkootiliste ainete teemaga seotud individuaaltöös, kuid see ei kahanda ringkonnakohtu hinnangul piisavalt riski tema aastate jooksul omandatud narkootikume soosiva käitumismustri kordumiseks.
14. Ringkonnakohus peab kokkuvõttes positiivseks, et P. Perel puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas tegelenud oma senise käitumise analüüsimise ja uute hoiakute kujundamisega, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks pere toetus, elu- ja töökoht, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senisest karistatusest ja tingimisi mõistetud vangistuse näol antud võimalusest hoolimata narkokuritegude toimepanemise jätkamine, varasem narkootikumide tarvitamise harjumus), mis viitavad tema riskile vabaduses narkokuritegude toimepanemist jätkata. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P. Pere tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Maili Lokk