Obsah (6)

§ 142§ 144§ 146§ 147§ 158§ 160

2-15-4727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 25. november 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-4727

) § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on 15.05.2015 seisukohas tuginenud sellele, et hageja nõue aegus 2011.a, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumisele.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

1. Hageja ja kostja vahel oli 10.02.2005 sõlmitud laenuleping ning laen tuli tagastada hiljemalt 10.02.2006 (tl 13-14). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks ning 3-aastane aegumistähtaeg algas alates 11.02.
2. Aegumistähtaeg lõppes 11.02.2009, mistõttu aegus hageja nõue 11.02.
3. Hageja väidete ning tõendite kohaselt ei tasunud kostja hagejale enne 2011.a mitte midagi, sooritades esimese makse 18.11.2011 summas 50 eurot. Riigikohus on leidnud, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud (vt RKTK 18.12.2013 otsuse 3 2-15-4727 3-2-1-146-13 p 24 ja RKTK 21.11.2002 otsuse 3-2-1-122-02 p 11). Kohus märgib, et seega ei saanud alates 18.11.2011 kostja poolt tasutud maksed katkestada hageja nõude aegumist, kuna hageja nõue aegus juba 11.02.
5. Kostja väidete kohaselt allkirjastasid pooled 18.11.2011 rahumeelse kokkuleppe. Nimetatud dokumendi kohaselt kinnitas hageja, et ei oma rahalisi ega muid nõudmisi kostja vastu seoses sellega, et kostja tasus hagejale võla ostes asju summas 10 000 krooni. Kooskõlas kahepoolse kokkuleppega pidi kostja kandma igakuuliselt 50 eurot hageja arvele kuni ülalnimetatud võla tasumiseni (tl 83, tõlge tl 84). Kohus märgib esmalt, et nimetatud kokkulepe on oma sisult vastuoluline, kuivõrd ühest küljest kinnitaks hageja, et ei oma rahalisi nõudeid kostja vastu, kuid teisest küljest on kokkulepe, et kostja tasub igakuiselt 50 eurot kuni võla tasumiseni. Ärakuulamisel selgus, et kostja valmistas kokkuleppe teksti ette ja hageja alustas täitmist kuid loobus selle allkirjastamisest. Kohus pärast hageja allkirjade võrdlemist leiab, et hageja väide, et tema ei ole seda allkirjastanud on õige. Kostja loobus istungil käe-ja allkirja ekspertiisi tegemise taotlusest. Kohus märgib, et kuivõrd hageja nõue aegus 2009.a veebruaris, ei oma asjas tähendust, kas hageja 18.11.2011 kokkuleppe allkirjastas või mitte. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et kostja on 18.11.2011 kokkuleppe allkirjastanud ja tunnistanud kohustust tasuda igakuiselt 50 eurot kuni võla tasumiseni, so allkirjastanud võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes, ei oma see nõude aegumise osas tähendust, kuna Riigikohus on lahendi 3-2-1-146-13 punktis 24 märkinud, et pärast nõude aegumist antud võlatunnistus ei saa katkestada aegumistähtaega

§ 158lg 1 mõttes.

17. Hageja on märkinud, et kostja on pahatahtlikult hoidunud võla tasumisest ja oma kohustuste täitmisest. Kohus märgib, et VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on 22.09.2014 otsuse 3-2-1-67-14 punktis 37 märkinud, et

§ 146

lg-s 4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et kohustus jäi täitmata. Kohustuse tahtliku rikkumisega on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud neid asjaolusid ega tõendanud, et kostja oleks soovinud õigusvastast tagajärge ja käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole kohaldatav

§ 146lg-st 4 tulenev aegumise 10-aastane tähtaeg.

1. Eeltoodust tulenevalt aegus hageja nõue 11.02.
2. Kohus märgib, et enne hagi esitamist on hageja 06.05.2014 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas 2-14-18440 (tl 7-12). Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus ts 2-14-18440 on esitatud pärast nõude aegumist, ei oma see nõude aegumise peatumisel tähendust. Käesoleva hagi on hageja esitanud 26.03.2015 ehk pärast nõude aegumist. Eeltoodu tõttu puudub alus hagi rahuldada. Koos põhinõudega aegus kooskõlas

§-ga 144 ka laenulepingust tulenev viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata aegumise tõttu, puudub kohtul vajadus hinnata muid poolte poolt esitatud väiteid ja tõendeid (tl 52-57, tl 85-88) ning kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulud 19. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4