1-15-8217/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8217 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Martin Nurme süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2015 otsus Süüdistatav Martin Nurme ja tema kaitsja adv Nikolai Rõžov, apellatsioonid RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Martin Nurme ja tema kaitsja adv Nikolai Rõžovi apellatsioonid Viru Maakohtu
4. detsembri 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-8217 läbi vaatamata.
5. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt süüdistatavale Martin Nurmele apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Martin Nurmelt välja mõista riigituludesse 48 eurot riigi õigusabi eest.
7. Martin Nurmelt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99915700084846 ja selgitus: „Martin Nurme, 1-15-8217, menetluskulud“.
8. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
9. Viru Maakohtu 14.12.2015 otsusega tunnistati Martin Nurme süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. 1.
10. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 1 aasta 8 kuud. 1.
11. Karistusaega arvestati alates 07.09.
12. Apellatsioonid
13. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M. Nurme ja tema kaitsja adv N. Rõžov, kes paluvad tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista kergem karistus. Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud küllaldaselt seda, et M. Nurme kahetses kuriteo toimepanemist, samuti seda, et ta elab koos hooldust vajava invaliidist emaga. Samuti kohus ei arvestanud, et prokurör taotles kergemat karistust kui seda kohus mõistis. M. Nurme lisaks eeltoodule märgib veel, et ta kavatses läbi teha alkoholismi vastast ravi. Samuti põeb ta mitmeid haigusi, mille kinnituseks esitas apellatsioonis täiendavalt arstlikke tõendeid. Ta soovib osaleda ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus, hinnates apellatsioonide põhjendatust, nende kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tulevad KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
15. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. M. Nurme soov osaleda ringkonnakohtu istungil ei ole kohtule siduv, sest kohtupraktika kohaselt eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS §-s 24 lg 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09 p 7). 2 2
16. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on M. Nurmele karistust mõistes igakülgselt motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 7-8). KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust, ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale mittevabadusekaotuslikku karistust ja mõistis M. Nurmele vangistuse üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Seejuures loeti tema karistust kergendavaks asjaoluks kuriteo puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati, et M. Nurmel on haige ema ja pere majanduslik olukord on raske, kuid need asjaolud esinesid ka M. Nurme poolt kuritegude toimepanemisel ning need ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust. 5.
17. M. Nurme süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel kohus arvestas toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi ning teo toimepanemise asjaolusid. Ta pani lühikese aja jooksul (14.08.2015 ja 07.09.2015) toime mootorsõiduki joobes juhtimise, kusjuures mõlemal korral oli tal tuvastatud alkoholijoove määr tunduvalt üle miinimummäära (1,28 ja 1,50 mg/l). Tal ei ole seejuures ka juhtimisõigust, mis omakorda suurendab ohtu teiste liiklejate suhtes ja seega ka M. Nurme süüd. Samuti arvestati, et ta vabanes viimase karistuse kandmiselt 26.06.2015 ja juba 14.08.2015 pani toime uue kuriteo. Teda on varem 4 korda karistatud KarS § 424 järgi. Kuna ta ei ole eelmistest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on kuritegude toimepanemist jätkanud, siis seetõttu maakohus leidis, et käesoleva otsusega tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus sanktsiooni ülemmäära lähedaselt. Seega arvestati eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus märkis, et olukorras, kus iga aasta Eesti teedel joobes juhtide süül hukkub ja saab viga märkimisväärne arv inimesi, on väga oluline näidata avalikkusele, et joobes juhtimine ei ole mingil juhul tolereeritav ja on rangelt karistatav kuritegu. 5.
18. Eeltoodud põhjendustel maakohus ei nõustunud prokuröri ettepanekuga karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, mis on sanktsiooni keskmine määr. 5.
19. Sellega maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendada. Antud asjas on vastavad põhjendused prokuröri ettepaneku kohta toodud otsuse lk
20. Samas on ka põhjendused, miks kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada M. Nurme ja tema kaitsja taotlusi kergema karistuse mõistmiseks, selle tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks ja üldkasuliku tööga asendamiseks. Maakohus rõhutas, et sellised meetmed on reeglina õigustatud juhtumil, kui süüdlase süü on alla keskmist ning tegemist on esmakordse rikkumisega kui isikut saab veel mõjutada reaalset vangistust kohaldamata. Antud juhul on M. Nurmele varasemalt korduvalt antud võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses, kuid vaatamata sellele jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist. 5.
21. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ei saa uute tõenditena arvestada M. Nurme poolt apellatsioonis esitatud arstlikke tõendeid (KrMS 3 3 § 237 lg 4; RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-98-13; 3-1-1-1-14), kuid sellele vaatamata maakohus on otsuses (selle lk 8) juba arvestanud, et M. Nurme ema on haige.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonides toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
23. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 31-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-111-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
24. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tulevad jätta läbi vaatamata.
25. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse M. Nurme kaitsja vandeadvokaat N. Rõžov, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks kokku üks tund. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 järgi selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad M. Nurmel tekkinud menetluskulud summas 48 eurot isiku enda kanda. 4 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4