Obsah (6)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-55669 Tsiviilasi X

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt

1. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 08.08.2014 maksekorraldusega nr 69 riigilõivu 300 eurot (kd I lk 35). Maksjaks on KÜ XXX ja selgitusse on märgitud „riigilõiv hagiavaldus 24.07.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise 2 nõudes XXX“. Hageja kinnitas, et ei ole kõnesolevat riigilõivu kostjale tagasi maksnud. Nimetatud makskorraldusega on tõendatud, et kostja on riigilõivu etteulatuvalt kandnud, mistõttu ei kuulu riigilõiv kostjalt välja mõistmisele ega hagejale hüvitamisele.
2. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud on summas 1143 eurot. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 90 eurot/tund koos käibemaksuga. Tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maakohtus kandnud järgmised kulud: dokumentidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja hagiavalduse koostamine, ettevalmistus ja 16.10.2014 istungist osavõtt ning ettevalmistus ja 31.10.2014 istungist osavõtt, kokku summas 783 eurot. Kostja esitas vastuväite, et maakohtus kantud õigusabi tegelik kulu on summas 382 eurot ja tegelikuks kulu kandjaks oli kostja. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et kuigi arve 341068 on väljastatud hageja nimele, on see tasutud 21.11.2014 kostja arvelt. Hageja esitas kohtule maksekorralduse nr 1535, millest nähtub, et hageja on vaidlusaluse summa 382 eurot tagastanud 24.04.2015 kostjale. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et arvel 341068 on kajastatud kõik menetluskulude nimekirjas maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingud, mistõttu ei ole põhjendatud hüvitada õigusabikulusid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Kohus, arvestades asjaolu, et hageja on kostjale raha tagastanud leiab, et arvega 341068 on tõendatud, põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 382 eurot.
4. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise kulu väljamõistmine ei ole põhjendatud ega vajalik.
5. Ülejäänud toimingud ja nendele toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas tsiviilasja sisu ja mahuga.
6. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 697 (maakohtus 382 + ringkonnakohtus 315) euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse summas 746 (riigilõiv 300 + õigusabikulud 446) eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

16.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3